Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 28. august 2015

The Bluestocking and the Rake



Raamat: The Bluestocking and the Rake (The Regency Gentlemen #2) by Norma Darcy (2013)
Hinne: D
Marchami krahv on otsustanud oma nooruse uljad tembud selja taha jätta, et ta võiks endale naise leida ning sedasi ka pärija soetada. Kuid tema üllaid kavatsusi tundub rikkuvad üks vägagi otsekohene vanatüdruk, kes on avaldanud moraliseeriva voldikukese, kus paljastatakse nii mõnigi Marchami kõige salajasematest seiklustest. Marcham otsustab sellise asja eest kätte maksta ning ühtlasi ka vanatüdrukule vägagi vajaliku õppetunni anda ja selleks parim viis on vanatüdruk võrgutada …
 
Preili Georgiana Blakelow on juba ammu loobunud mõttest kunagi abielluda. Selle asemel on ta võtnud enda kohuseks olla oma õdedele/vendadele kasvatajaks ning tema õlul on ka peremõisa päästmine laostumisest. Tal võik isegi õnnestuda mõisa päästmine, kui vaid see neetud krahv, kes mõisa kaadimängus võitis, oleks natukenegi mõistvam.

Sädemed löövad lõkkele ning Marchami krahv avastab end ootamatult olevat preili Blakelowst sisse võetud, ning Georgiana otsustab Marchami endast veelgi kindlamat eemale hoida. Mida mähemale Marcham Georgianale pääseb, seda tõenäolisem on, et ta saab teada, et see sinisukk polegi päris see nagu ta esialgu paistab.
History, Romance, Mystery

Tegelikult võiks sellele raamatule hindeks anda isegi D+, kuid Cd ta ikkagi välja ei pigistanud. Ma võiks seda iseloomustada umbes nii: see oli Jane Austeni poolt kirjutatud Tuhkatriinu lugu, lihtsalt lisage kamaluga draamat, valesid, hunnikuga saladusi ning vääritimõistmisi.

Põhimõtteliselt polnud see ju halb lugu, kuid ma ei suutnud kannatada seda kui kergesti kõik raamatu tegelased valetasid, seda eriti siis kui see neile sobilik oli. Kõik olid valmis üksteisest halvimat arvama. Mul on üks tuttav, kes on kunagi öelnud, kui ta püüdis kelleltki kuulujuttu välja meelitada – Öelge mulle vaid paar sõna ja ma mõtlen ülejäänu ise juurde – vot täpselt samamoodi käitusid ka selle raamatu tegelased. Ning siis olid siin raamatus sellised imelikud kordused, kuis mingi asi oli jututeemaks ning üsna peagi oli taas see sama asi jututeemaks, kuid teemat arutati nagu seda eelmist vestlust poleks üldse olnudki. Sedasi ei saagi ma kuni lõpuni aru, kas Marcham andis mõisa tagasi Georgianale või mitte, kord on Gerogiana kihlatud Marchamiga ning kõik teavad seda ja siis taas on ta äkki hoopis Beabodyga kihlatud …

Mulle meeldisid peategelased Marcham ja Gorgiana, kui nad ei käitunud nagu lapsed, kes ei taha oma mänguasju jagada. Kuna lugejatele avaldatakse Georgiana saladus alles raamatu lõpus siis tundub tema käitumine pidevalt üsnagi mõttetu, ning kui ta saladus siis lõpuks avaldatakse, siis tundub see ikkagi liialt draama-draama-draama ning liialt sunnitud. Mulle meeldis see kuidas Marcham ja Blakelow pidevalt väikseid sõnalahinguid peavad, kuid algusest peale on kogu selles loos liiga palju sarkasmi, liiga palju ebavajalikku sarkasmi. Mina, kes ma kasutan sarkasmi igapäevaselt vägagi vabalt ja tavaliselt see mind ei häiri, siis siin loos tundus see täielikult ebavajalikuna, sest ta ei andnud loole midagi juurde.

Nii väga kui ma ka ei püüaks tõestada, et tegelikult polnud tegu sugugi halva looga, et ta oli täiesti loetav ja isegi huvitav, siis lõpuks jõuan ma ikkagi selleni, et toon välja vaid loo halvad küljed. Kuid täiesti tõsiselt, tegu on loetava raamatuga, lihtsalt mõningad asjad rikkusid minu lugemisrõõmu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar