Hinne: C
Kyon Ensin on lõpuks ometi saanud selle mida ta alati tahtnud on: tema
käes on Kricket Hollowell, preestrinna, kes näeb tulevikku ette. Nende ühine
võim saab olema võitmatu. Kuid Kirtcket ei ihalda Ethari krooni, tema sügavaim
soov on elada oma elu oma soovidele vastavalt, ning ta tahab seda elu iga hinna
eest jagada oma armastatu Trey Allairisiga.
Ethari sõda käib salajaste liitude toel ning Kricketi nn liitlased
tahavad teda kasutada kui spiooni. Isegi need, kes talle on lähimad, ei ole
usaldusväärsed – nende seas ka ta õde Astrid, ning müütilise ordu liige
Griffen, kellel on oma kurjad plaanid. Kuid Kircket ei ole nõus kellegil laskma
end kasutada kui etturit, isegi kui Vennaskonnal on plaan ta süda rinnust
lõigata.
Mida reaalsemaks muutub ta oma ema ennustus, seda agaramalt püüad
Kircket teha kõike, mis tema võimuses, et muuta oma senist tulevikku muuta. Kuna
ühte asja teab ta kõige kindlamalt: ainus inimene kellele ta tõesti loota saab,
on ta ise.
Fantasy, YA, Paranormal,
Romance
Teine raamat lõppes ilmselgelt viisil, mis Trey/Kricketi fännidele ei
meeldinud, kuid selline lõpp oli väga hea algus kolmandale raamatule.
Niisiis, Kricket ja Kyon on koos saarel. Nad on seal üksi, ei
teenijaid, ei turvamehi, vaid nemad kaks. Ning Kyoni plaan on Kritcet endale
allutada, mis iganes hinnaga. Kuid samas on ta valmis õpetama Kricketile kõike
millest neiu vaid huvitatud on – ujumist, kuidas lennata ükskõik millise
sõidukiga, mis ta angaaris on, ning muid asju Ethari poliitika ja tehnika
kohta, kui vaid Kricket selle kohta huvi tunneb. Nad vaidlevad, nad kaklevad,
Kricket kipub üha tihedammini ja üha kauemaks minema tulevikku, et kuulda kõike
mis võimalik oma pere ning tema „missiooni“ kohta, kuid Kyon ei lase tal kunagi
liiga kaugele või liiga kauaks minna, ta toob ta alati viimasel hetkel tagasi. Kui
nad siis lõpuks on sunnitud saarelt lahkuma, lahkuvad nad juba kui seotud paar.
Kircket pole ainus, kelle perekond on hull, sama lugu on ka Kyoni
perega, ning kui nad tahavad neid võita, peavad ka koostööd tegema. Kricket
kasutab oma valuga kogutud teadmisi oma elust orvuna Chicagos ning Kyon kasutab
oma sajandite jooksul kogutud teadmisi, kuidas hoida saladusi ning kuidas
töötab Ethar. Nad on ideaalne meeskond. Kuid see tulevik mida Kircket näeb pole
nende kummagi jaoks õnnelik kui nad ei suuda seda muuta ja kui Kricket ei
lahku.
Kolmas raamat sellest sarjast on kõige julmem kuid samas mulle meeldis
see raamat neist kolmest kõige rohkem. See kuidas Kricket hakkab mõistma, et
Kyon pole ta vaenlane vaid liitlane, kuidas see maailm, kuhu ta toodi, pole
tema jaoks turvaline koht, kui ta peaks tahtma jääda sinna pärast seda kui kõik
võitlused on võideldud, see kõik on väga põnev ja väga emotsionaalne. Kui peaks
seda raamatut kokku võtma vaid ühe lausega, siis oleks selleks lauseks – Sul pole
vaja vaenlasi kui sul on selline perekond!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar