Antonia Barclay and Her Scottish Claymore

 Raamat: Antonia Barclay and Her Scottish Claymore: A Rebellious Romantic Comedy by Jane Carter Barrett (2016)

Hinne:F

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/28173486-antonia-barclay-and-her-scottish-claymore   

Metsik ja riukalik seiklus.

Antonia Barclay ja tema Šoti Claymore on ebatavaline ajalooline romaan, mis on täis energiat, sõnamängu, mõõgavõitlust ning ka natuke melodraamat. Aastal 1586 läheb Antonia Barclay teele, et leida oma päris ema, Šoti kuninganna Meryt, ning ka ammu kadunud Šoti kuningliku skeptrit. Sellel teel röövib tuntud kurikael ja alkemist Söör Basil Throckmorton kauni Antonia ning plaanib teda kasutada selleks, et ta saaks edasi liikuda Inglise trooni poole. Kui hr. Claymore, Antonia armastatu, teda peagi ei leia, sunnitakse ta abielluma Söör Basiliga, ning nii Šoti- kui ka Inglismaa võivad langeda tema võimu alla.

Fantasy, History, Romance, Humor

Kuidas siis seda raamatut iseloomustada? Eriti, kuna see polnud kohe üldse minu raamat. See polnud ajalooline piisavalt, et olla ajalooline armastusromaan, see polnud piisavalt naljakas, et olla romantiline komöödia, see polnud piisavalt teravmeelne, et olla satiir.

Minu jaoks oli see nagu kaasaegne interpretatsioon Hamletist – lugu, dekoratsioonid, kostüümid, on kõik Shakespearelikud, kuid keel mida kasutatakse on tänapäevane ja kogu lugu on täis vihjeid kaasaegsele kultuurile (filmid, telesarjad, teadus, mood). Või võib seda ka vaadata nagu täiskasvanute versiooni Disney Vaprakesest.

Lugu on siis Antonia Barclay nimelisest tüdrukust, kellel on kolm vanemat venda, kuid kes ratsutab, tulistab ja ujub paremini kui ta vennad ning talle ei meeldi käia ballidel. Kuid ühel päeval teatavad talle ta vanemad, et ta peab minema nende naabrite juurde ballile ja õhtu enne seda ka nende juures toimuvale õhtusöögile.

Sellele õhtusöögile tulevad ka kolm külalist, kes pole nende tavaliste külaliste seas – Söör Basil ja Rex Throcjmorton ja hr. Claymore – keda võib pidada tema kosilasteks. Võite ise arvata, kellesse Anthonia hetkega armub. Noh igatahes, röövivad Throckmortonid Antonia, kui ta asub teele oma juurte otsingutele. Claymore röövib ta tagasi ja siis röövitakse ta taas ja siis jälle tagasi ja …. Ja kogu selle ajaloolise röövimise ja armastuse ja kuningate ja usu sees on vihjeid tänapäeva moekuulsustele, eemise sajandi teadus avastustele, naisõigustele ja muudele asjadele millest kuueteistkümnendal sajandil isegi und näha ei osatud.

Lõpuks leiab Antonia endale veel ühe venna ja abiellub täpselt sellega keda ta süda ihaldab.

Jah, see lugu on põnev ja vahel lõbus, iseenesest mitte halb lugu, kuid kohe üldse mitte minu lugu.