Hinne: F
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32829368-love-trip
Taylor Grant arvab et tal on elus kõik paika pandud. Kuid kui ta
pikaajaline poissõber jätab ta maha kirjakesega kohviku salvrätil, hakkab ta
kahtlustama, et äkki ta ikka ei tea kõike armastusest ja suhetest. See mida ta
praegu vajab on aega, et oma eesmärgid üle vaadata ning vajadusel neid muuta …
kuskil kaugel, kaugel eemal mehest, kes ta südame murdis.
Pärast seda kui Texase cowboy Cole McKenzie leidis oma abikaasa teise
mehe käte vahelt, läheb ta uut elu otsima, kuskil kus talle ei meenuks ta naise
truudusetus. Kariibimere saar St. John tundub talle ideaalse kohana uueks
alguseks. Seda siis seniks kuni ta satub kokku linnatüdruku Taylor Grantiga.
Taylor pole valmis uueks armastuseks. Colel on saladus, mida ta jagada
veel ei taha. Kas põgenemine troopilisele saarele suudab nende haavu ravida või
ilmub Taylori minevik paradiisi ja teeb talle pakkumise millest ta keelduda ei
suuda?
Romance,
Oi johhaidi, küll selles raamatus oli
ikka palju klišeesid ja absurdsust.
Et siis, Taylor, kelle poissõber, on
olnud põhimõtteliselt nälgiv kunstnik ja elanud aastaid Taylori kulul – Taylor on
edukas advokaat – jättis ta maha, kui tema maale hakati ostma ja uus noorem
tibi temale rohkem tähelepanu pööras kui töösse uppunud Taylor.
Seega läheb Taylor külla oma õele, keda
ta pole juba aastaid näinud, kes läks ülikooli viimasel aastal oma tollase
kuuma poissõbraga koos Kariibimere reisile ja jäigi sinna, kui mees ta maha
jättis. Õde peab saarel rannabaari ja on suhtes oma baarimehega, kes on abielus
ja kes oma eelmises elus oli Texases rodeokloun.
Cole, endine kuulus pulli ratsutaja,
tuli saarele pärast seda, kui ta võistlusringis pea elu kaotas. Nüüd on tal
purjekas ja ta teeb huvilistele sõite või siis rendib oma jahti paarikestele
romantikaks.
Taylor, viimase vindi peal stressis olev
jurist, ei suuda algul kuidagi leppida, et tema õde, endine jurist, elab mingis
hurtsikus, millel puudub üks sein ja peab seal edukalt baari. Kuid kui ta õde
tahab talle näidata, kui kerge on rannas olevalt puult kiigelt vette hüpata,
kuid jääb kiigele kinni ning lendab tagasi vastu puud, murdes jala, peab Taylor
jääma õde põetama ning tema tööd tegema. Seega saab paarist puhkusenädalast pea
kaks kuud.
Kuid esimene asi, mida ta õde talle
ütles oli see, et ta võib kihla vedada, et esimese nädala lõpuks magab Taylor
Colega. Noh jah, magasidki. Ja siis ilmus välja Cole SUUUUR saladus – tal on
tütar.
Cole truudusetu abikaasa oli hiljuti
autoõnnetuses surnud ja seega oli ta tütre saarele toonud, kuid see
varateismeline (15 aastane) ei taha saarel olla ja isa armuseiklustele kaasa
elada. Ühe järjekordse põgenemiskatse järel tunnistab tüdruk Taylorile, et ka
tal on suur saladus, ta on rase …
Ühesõnaga, siin raamatus pole asja, mis
ei peaks olema ühes tüüpilises armastusromaanis – murtud süda, soovimatus uut
suhet alustada, tulevase armastajapaari esialgne üksteisesse negatiivne
suhtumine, üllatav sugulane, üllatav rasedus, exide üllatav väljailmumine,
muidu (enamvähem) intelligentse inimese totaalne jaburus. Selle jabura armuloo
juures oli kõige absurdsem see, et kui tuleb välja noore neiu rasedus, siis
kõik muretsevad selle pärast, et ta lapse kaotas, kuid mitte keegi ei küsi
seda, kuidas üks viieteist aastane üleüldse rasedaks võis jääda, kus olid
tüdruku ema ja vanavanemate silmad ja kes oli lapse isa. Totaalne jaburdus,
mida ei saa isegi lihtsa suvelugemise alla liigitada, sest see kõik oli
lihtsalt niiiiiiiii halb!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar