Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32994080-zero-g
William Shatneri Zero-G teises raamatus peab direktor Samuel Lord
leidma Empyrean kosmosejaamas ülisalajast NASA projekti sabotööriva nuhi,
võideldes samal ajal kiiresti kasvava viirusega, mis võib ähvardada kogu elanikkonda.
On aasta 2050, Ameerika Ühendriigid on saatnud FBI kosmosejaama
Empyrean korda looma. Zero-G töötajaid juhib sarmikas kaheksakümne aastane
Samuel Lord, ning nende uurida on terrorism, kuritegevus, korruptsioon ning spionaaž,
ning neil tuleb silma peal hoida ka Hiina ja Vene kosmosejaamadel.
Lord ja tema tiim on määratud abistama NASA kõige salajaseime põlumajandusliku
projektiga. Kasutades mikroskoopilisi nanoroboteid, plaanitakse areteada
ronitaim, mis suudaks ellu jääda ka kosmoses. See ronitaim peaks kasvama
piisavalt tugevaks, et suudaks ühendada Empyreani kosmoselaeva maaga. Kuid kahjuks
on Vene spioon tahtmatult tekitanud tehnoloogias vea, mis paneb taime
kontrollimatult vohama, ähvardades sellega mitte ainult Empyreani vaid ka
Venelaste kosmoselaeva Red Giant.
Direktor Samuel Lordi juhtimise all ei leia Zero-G meeskond mitte
ainult spiooni vaid nad aitavad ka pidurdada ronitaime metsikut kasvu kosmose
zombiks. Üllatav lahendus viib Lordi ning Vene piloodi ohtlikule missioonile
Veenusele, kus neid ootab šokeeriv avastus.
Fantasy,
Zero-G teine raamat on täpselt sama põnev kui esimene osa.
Seekord on siis probleem selles, et kosmosejaama kasvuhoones, kus
kinnises ruumis on kasvatatud väikest taime, mis peaks tasapisi suuremaks ja
tugevamaks saama, kuid ühel hommikul hakkavad kasvuhoone andurid tööle, kui
taim ühtäkki läbi ruumi katuse end surub ja võtab suuna kasvuhoone akende
poole. Miski on kuskil väga valesti läinud, sest nanoropotid, mis peaks alluma
sulgemise käsklusele, ignoreerivad programmeerija käsklusi. Uurides kõiki, kes
võivad olla saanud juurdepääsu sellele salajasele projektile ning võrreldes
nende liikumisi kõigi teatud võimalike spioonidega leitaksegi see, kes poleks
tohtinud olla seal kus ta oli ja tal poleks tohtinud olla seda pahavara, mis
tal oli. Kuid nüüd on viirus lahti lastud ja tuleb tegutseda kiiresti, enne kui
taim jõuab täita oma esialgset käsklust – ehitada sild jaamast maale – kuid mitte
päris nii nagu olid plaanid, sest see praegune taim kasvaks läbi kasvuhoone
akende, seades sellega ohtu kõik kosmosejaama elanikud.
Kui Samuel läheb koos spiooniga Venelaste laeva, selgub et ta on kaasa
viinud osakese ka neid viirusest nakatunud roboteid ja uues keskkonnas hakkavad
robotid endale uut biomaterjali otsima, et edasi ehitada.
Samal ajal, kui Samuel püüab päästa Venelasete laeva võtavad Empyreani
jäänud FBI agendid ette mitmeid ohtlike katseid, et pärssida nanorobotite
tegutsemist, ajada neid segadusse nende eesmärgi suhtes ning samal ajal ka
püüavad nad Hustonile selgeks teha, et nemad seal kaugel ju ei näe millega neil
tegu on ja ainukesed kes tegelikult saavad võtta ette õigeid samme, on need kes
on otseselt taime juures.
Ühelt poolt meenutab see lugu nii väga üht hiljutist filmi – Elu – kuid
teisalt on see üks vägagi põnev ja fantaasiarikas seiklus. Väga hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar