Serpentine

Raamat: Serpentine (Anita Blake, Vampire Hunter #26) by Laurell K. Hamilton (2018)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36633307-serpentine

Anita Blake, vampiirikütt, on seni hakkama saanud kõigega, millega ta on pidanud vastakuti seisma. Kuid seekordne vastane on selline, kellega ta tõesti ei tea mida peale hakata …

Väike Florida saar on ideaalne koht, kus võiks abielluda Anita kaas U.S. Šerif ja parim sõber Edward. Anita jaoks on see väike puhkus ideaalne võimalus minna esimest korda puhkusereisile koos oma kahe libaleopardiga, Micahi ja Nathanieliga. Kuid nagu ikka, ei oota neid vaid lõbu, mängud ja poismeeste peod …

Sellel troopilisel paradiisisaarel on Micah avastanud uue kohutava libaloomade tüübi, mis on enda võimusesse võtnud vaid ühe perekonna liikmed juba läbi mitme põlvkonna. Usutakse et tegu on iidse Kreeka needusega, mis muudab inimkehad ussipesaks.

Aniita ei vaja veelgi suurematt draamat, kui pulmaseltskonnas kaua aega hõõgunud erimeelsused kord plahvatavad. Kuid selle vastu ei saa ta kuidagi võidelda ja lisaks hakkavad ka hotelli külastavad naisterahvad kaduma. Asja teeb veelgi hullemaks aga see, et kadumises kahtlustatakse Anita sõpru ja kallimaid. Kogu lugu ümbritseb mingi uus jõud, millega Anita varem kokku puutunud pole, kuid see miski muudab Anitat ümbritsevad inimesed lummuses abituks. Kuna Anita mõistab, et ta ei saa selle vastu üksi võidelda, nõustub ta abiga ka nende poolt, kelle abi ta võib hiljem kibedalt kahetseda – kuid tal õnnestub ellu jääda …

Paranormal, Romance, Action

Juba 26. Anita lugu ja endiselt leitakse uusi õõvastavaid libavorme, kellega Anita lahingusse saata. Ning endiselt ei valitse tema polyperes rahu ja harmoonia, vaid ikka on keegi, kes tahab liikmeks saada või kes tahab viriseda olemasoleva kallal, või kes tahab teda karistada tema suure ja armastava polypere pärast.

Seekord jõuab siis lugu lõpuks Edwardi pulmadeni, lõpuks, tõesti raamatu lõpuks alles, sest enne seda peab ikka sada üks teist asja toimuma. Esmalt peiutüdruku kleidiproov, kus üks pruutneitsidest peab oma inimlikku kadedust ja pimedust näitama, kui ta ei suuda kuidagi leppida sellega, et Anita ja Edward/Ted ei ole armukesed vaid on ainult töökaaslased. Tõsi Edward on selle alusetu kahtlustuse põhjus, kui ta palus Anital valetada, et neil on suhe, et oma tulevase nõudmisele vastata (deem ma ei mäleta, et ma oleks midagi sellist lugenud, aga no neid raamatuid on ka ju palju olnud ja meelde jäävad ikka paharitega madinad, mitte mõtetud pisivaled). Noh ühesõnaga, Tedi väljavalitu usub Anitat, kuid pruutneitsi ei usu.

Siis hakkab Nathaniel, jagatud poiss pirtsutama, et tema tahab rohkem aega Anitaga ja Micah leiab ka, et ta ei saa piisavalt aega Anitaga üksi olla, aga selles tulevases peres on ikkagi neli liiget (Anita, Jean Claude, Micah ja Nathaniel) lisaks veel kõik teised kehad, kellega Anita ardeuri toidab. Noh et siis natuke pirtsutamist, millele järgneb natuke kuuma seksi, natuke libaloomade poliitikat, natuke Arlekiinide sisinat …

Ja lõpuks jõutaksegi Floridasse ja sõidetakse Kirke Key nimelisele saarele. Esialgu tundub, et seekordne minipuhkus/pulm võib isegi õnnestuda … kuid kus sa sellega. Hommikul koputab kohalik politsei Anita toa uksele ja küsib, ega Nathaniel nagu muuseas, Anita rahuldamise vahele (kogu hotell olevat tema õnnekarjed kuulnud) üht teise pulma seltskonda kuuluvat neiut pole röövinud, kuna eelmisel päeval olla neiu end Nathanieli ja Ru külge kleepinud, ning Anita olla neiu nii oma poiste kui ka oma töökaaslase küljest eemale ajanud.

Midagi on selles kõiges mäda!! Ja siis saab veel ka Edwardi kasupoeg tolle hüsteerilise pruutneitsi rünnakus tõsiselt viga ja veel üks neiu leitakse kadunud olevat ja süüdistused muutuvad veelgi tõsisemaks, kui esimene neiu uhutakse rapituna rannale ja ….

Ei ole Anita elus ka ühtegi rahuliku päeva, ja ega seda pole ka Edwardi elus, eriti kui pulma ilmuvad külalised, keda oodatagi ei osatud ja inimestel ilmnevad võimed mida olemas ei tohiks olla.

Lõpp hea kõik hea, aga no ikka annab välja mõelda seda kõike.

Seekordne lugu ei olnud nii tugev kui on olnud varasemad. Ta polnud paha, kuid siin oli midagi puudu või siis oli ülesehitus vale – liiga pikka aega keskenduti pulma minekule ja tühjale jutule kiirustamiste vahel, ning kriminaalne põnevus võttis kogu loost vaid väikse osa raamatu lõpus. Ja veel mis mind äärmiselt häiris, oli see et siin oli tegelasi, kes olid järjekindlalt lollid ja pimedad/kurdid mõistuse häälele. Ja nagu ka eelmises raamatus oli liiga palju kordusi, nii vanades raamatustes toimunu kohta kui ka käesolevas raamatus toimuva kohta. Ma usun et kui keegi alustaks selle sarja lugemisega käesolevast raamatust, siis ei saaks ta toimuvast aru ka siis, kui talle kõik puust ja punasest ette teha, ilma et ta kõiki eelnevaid loeks, seega on need kordused, lihtsalt pikaajaliste fännide ärritamine.

Hea lugemine, kuid mitte nii hea, kui eelnev Anita sari on olnud.