Breaking the Lore

Raamat: Breaking the Lore (Inspector Paris Mystery #1) by Andy Redsmith (2019)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44145235-breaking-the-lore

Kuidas peatada deemonite sissetungi … kui sa ei usu maagiasse?

Inspektor Nick Paris on mees kes usub loogikasse ja viskisse. Seega, kui ta uurib sündmuskohal ristilöödut viieteist sentimeetri pikkust ohvrit, tunneb kogenud detektiiv end segaduses olevat … ning surnud haldjas on alles algus.

Ühtäkki pakub inspektor poliitilist varjupaika päkapikkudele, konsulteerib nõidadega, saab taktikalist nõu haldjatelt ning käsklusi jagab ahelsuitsetajast vares, kes põhimõtteliselt on ametiredelil temast aste kõrgemal.

Kui Parise käes on nii inimeste kui ma maagiliste olendite maailma saatus, tuleb tal loogika unustada, usaldada oma müstilist kõhutunet kuriteo lahendamiseks ning peatamaks deemoneid, kes tahavad Manchesteri vallutada.

Fiction, Mystery, Crime, Humor

Nick Paris on neljakümnendate keskpaigas politseiinspektor, ahelsuitsetaja ja kõige paremini lahendab ta keerukaid juhtumeid viskiuimas, seega on viski talle tööandja poolt tasuta.

Kui ta aga kutsutakse kuriteopaika, kus ohver on viieteist sentimeetri pikkune haldjas, kes on rikkas elurajoonis tagaaias kuuri ette risti löödud, ei aita teda ilmselt ka väga rohke viski. Asja teeb keerulisemaks ka see, et samal õhtul külastab teda üks äääääärmiselt jutukas vares, kellel on väga tähtis küsimus: „Suitsu on?“ ja järgmine hommik sajab sisse haldjas koos oma kivitrollist kasutütrega, kes soovib poliitilist varjupaika.

Kuigi pilt hakkab tasapisi selginema, olgu see siis sellest, et Parisel pole enam aega viskit juua ja viimane pudel jäigi ta elutuppa põrandale, või siis sellest, et iga uustulnukas toob uut informatsiooni, siis on pilt veel endiselt piisavalt segane, et tekib vajadus nõia poole pöörduda.

Ja nii ta siis ongi ümbritsetud haldjatest, kollidest, deemonitest, päkapikkudest ning vägagi sõnakast varesest ja nõiast ning igaühel on oma teooria, miks on see väike haldjaneiu risti löödud, kuid lõpuks selgub ikkagi, et Parise esmane „hull“ mõte oli kõige õigem.

Aga kuidas siis allutada deemonite vägi, pealegi veel nende oma kodupinnasel – Paris teeb seda, mida ta kõige paremini oskab: õlitab oma kurku ja mõtlemismeelt ja kui tema vastane sama tugev pole, siis on see juba nende probleem.

See on üks üllatavalt humoorikas sõnamängusid täis paranormaalne kriminaalne põnevik. Andekad karakterid, mahlakad vihjed popkultuurile, vaimukad kalambuurid ja hea kriminaalne põnevik. Meenutas mulle pidevalt üht noorukieas loetud lühilugu ajakirjast „Noorus“:

„Naabrid,“ ütles Adeleid.

„Naabrid,“ ütles vares ja koputas uuesti.

Lühidalt, võtke ükskõik milline tüüpiline scandi noir kriminull, võtke sealt keskealine ahelsuitsetaja/alkohoolik detektiiv ja asetage ta Manchesteri. Pange ta lahendama jõhkrat, piinamis tundemärkidega mõrva – lihstalt mitte tavalist vaid paranormaalset mõrva ning andke talle abilisteks endine ragbimängija, rääkiv ja ahelsuitsetav vares, haldja rüütel, deemoni rüütel, päkapikk ja nõid ning segage ka selle kõige sekka tema eelmise lahendatud kuriteo toimepanija vend, ja saategi sellise scandi blanki paranormaalse versiooni.

Hea lugemine!