Know Your Rites

Raamat: Know Your Rites (Inspector Paris Mystery #2) by Andy Redsmith (2019) 
Hinne: B+
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/46843731-know-your-rites 
Inspektor Nick Parisest, keda nüüd tuntakse ka kui „See kes peatas deemonid“, on saanud maagilises maailmas omamoodi kuulsus. Ta tahaks kohe väga minna tagasi Manchesteri igapäevaste kuritööde juure.
Kuid, saatus pole tema poolt, kui ta kutsutakse taas kord ta mitte harilike töökaaslaste poolt lahendama jõhkrat tapmist. Ainus kahtlusalune selles kuritöös on päkapikk, kes on püüdnud jalga saada räpimaailma ukse vahele. Kuid kas selle kõige tagas on midagi veelgi salapärasemat? Paris kistakse taas tagasi maagia ja mõrvade juurde – kuid kes peab viiuldajale maksma? 
Fantasy, Mystery, Crime, Humor 

Võrreldes sarja esimese raamatuga, ei ole see niisama humoorikas, kuid andekalt põnev on ta endiselt ja ka karakterid on endiselt suurepärased.

Seekord, kaks nädalat peale eelmise loo lõppu, on Paris ja Cassandra tagasi igapäevase elu juures: teleinterviud on vähenenud, Rocky lõhutud sein on taastatud ja ka viski on taas Parise igapäevane töövahend. Just siis kui ta arvab, et ei pea enam kunagi midagi maagiaga tegemist tegema (kui mitte arvestada seda, et nad on nüüd Cassandraga paar) saadetakse ta muusikaprodutsendi korterisse, et tema mõrva uurida, kuna ainuke kahtlusalune (leitud kohapealt korterist magamas ja mõrvarelval on tema sõrmejäljed) on päkapikk, kes ei näe välja nagu need teised päkapikud kellega Paris on juba harjunud. Sellel on seljas tavalised inimeste riided, ta habe on stiilselt piiratud ja peas on tal tagurpidi pesapallimüts. Ja mis kõige hullem – Dirk kasutab iga võimalust et räppida, kuid lisaks sellele et tal pole aimugi riimide koostamisest on tema esitluste sõnumid enamasti üsnagi algelised ja rohkelt vürtsitaud „õige“ räpparite sõnavaraga. Paris oleks pigem nõus uuesti deemonitega võitlema kui et pidevalt Dirki esinemisi kuulama. 

Kuna ekspertiis teeb kindlaks, et mõrvar ei saanud kuidagi Dirk olla, siis tuleb Parisel taas oma aju viskisse uputada ja välja mõelda, kes selle taga võis olla ja miks. Ega kaasa ei aita ka see, et arreteeritakse spiooni kassid ja kahtlustatakse pettemanöövrit ja Paris ei kannata üldse maagilisse maailma minekut, kuid kiugagi tuleb ju kindel olla, et kivikollide printsess on ohutult oma kodukohta teel ja deemonid on samuti endiselt teel oma maadele, mis sellest, et selleks tuleb Parisel lendava lehma lennuteenuseid kasutada.

Lõpuks tuleb muidu selles nii loogikavabas maailmas loogikat kasutada, et pahalased üle kavaldada, isegi kui politseijaoskonna kõige hirmuäratavam inspektor on kana. 

Jah, siin on huumorit, on toredaid sõnamänge, on müsteeriumit ja üllatusi. Nagu ma juba alguses ütlesin, annavad kogu loole suurepärast vürtsi peamised karakterid. Paris on endiselt tüüpiline scandi-noiri stiilis inspektor, tema seersant on endiselt ragbimängija kehaga ja rosinasuuruse ajuga, mis haruharva briljantseid ideesid puistab, vares Malbus esitab endiselt igal võimalusel selle kõige tähtsama küsimuse: „Suitsu on vä?“. Uutest tegelastest kirgastavad näiteks üldpilti päkapikuneiu, kes on rüütel/ninja ja austraalia murdes rääkiv lamassu (tiivuline inimpeaga lehm, kes inglise keelt õppis loomaaiast põgenenud koaalalt) ning elevant, kes püüab end musta auku juua. 

Hea lugemine igatahes!