Raamat: A Duke
but No Gentleman (Masters of Seduction #1) by Alexandra Hawkins (2015)
Hinne:
C
Blackberni hertsog ja Norgrave markiis
on alati olnud üks paar metsikuid sõpru. Parimad sõbrad poisipõlvest saati, on
nad nautinud rikkuse hüvesid, Londoni pakutavat küllust, ning tarbinud rohkelt
nii alkoholi kui ka naisi.
Kuid Norgrave on alati olnud nagu
sammuga maas. Blackbern suudab teda alati üle lüüa – kaardimängus,
ratsavõistlustel, naiste saamisel. Seega kui nende teele satub ilus ja süütu
leedi Imogen Sunter, sõlmivad mehed sõbraliku kihlveo, kumb saavutab ennem
leedi poolehoiu.
Kuid Blackberni tunded leedi Imogeni
vastu muutuvad peagi palju sügavamateks ja ka leedi Imogeni soovid selguvad
ning Norgrave on valmis milleks iganes, et vaid kihlvedu võita. Vaid üks mees
võib leedi Imogeni südame endale saada … ning üks šokeeriv juhtum muudab neid
kõiki igaveseks …
History, Romance,
Hertsog kuid
mitte härrasmees on üks üsnagi tavaline ajalooline armastusromaan, kus
peategelasteks on kõrgseltskonna esindajad, noormees naudib elu ja naisi täiel
rinnal ning tema tulevane armastatu on noor, süütu, kuid isepäine ja „teab
täpselt, mida elult tahab“.
Tristan Rooke
ja Cason Brant on olnud sõbrad poisikese east saati ja nüüd noormeestena, on
üks nende lemmik tegevus lisaks joomisele ja kaardimängule, vedada kihla, kes
saab teatud naisterahva esimesena voodisse. Enamasti on nende huviobjektiks
mõni näitlejanna või lesk või abielunaine. Nad võistlevad nagu kaks noormeest
ikka, ilma et nende võistlemine vihkamiseks oleks üle läinud.
Imogen Sunter
on juba ühe hooaja Londonis veetnud, ilma et ta oleks endale abikaasat leidnud
ning nüüd on nad perega linnas tagasi ja Imogeni perel on kindel plaan tüdruk
mehele panna. Imogen küll püüab selle vastu võidelda, kuid kui ta ühel ballil
kogemata jookseb sülle ühele elumehele, saab temast tahtmatult kahe sõbra
vaheline kiil.
Caston on alati
olnud väikestviisi ekshibitsionist ja jõhkard kui asi voodit puudutab,
sest talle ei lähe sugugi korda, kui keegi pealt vaatab kui ta oma viimase
vallutusega voodis on ja ta harrastab ka üsna jõhkrat seksi. Tristian seevastu
on tagasihoidlik. Loomulikult ei häiri teda oma voodikaaslaste jagamine, kui ta
naisest ei hooli, kuid kui naine talle korda läheb, siis on ta ainult Tristani
oma. Seega kui Tristan ühel ballil püüab kinni talle sülle jooksnud Imogeni,
tunneb ta kohest vajadust tüdrukut Castoni eest kaitsta, kuid samas ei tohi ta
Castonile välja näidata kui väga ta Imogenist hoolib, sest see tähendaks seda,
et Caston kahekordistab oma pingutusi Imogen esimesena voodisse saada.
Tristan arvab, et kui ta on nende kihlveo võitnud, siis päästab ta
Imogeni Castoni käest, kuid ta ei arvesta Castoni ihaga Tristanile ära teha.
Kui Caston siis lõpuks Imogeni valega enda juurde on meelitanud lõhub ta oma
suhted Tristaniga igaveseks ning Imogen ning Tristan lõhuvad teda piisavalt, et
kui Charlotte vennad tulevad talle nende õe rikkumise eest kätte maksma, pole
ta võimeline nende eest põgenema.
Et siis selline tüüpiline lugu, kus armastajad jõuavad voodisse enne
kui nad abielus on ning abieluks on vaja erilist luba ja järelkasv sünnib enne
kui üheksa kuud abielus oldud on. Kuid mis mind häiris selle loo juures on see,
et kuigi tegevus toimub kaheksateistkümnenda sajandi lõpus, kus naiste kalleim
vara on nende voorus, ja kui nad kuskilgi üksi mõne meesterahvaga koos olid,
olid nad koheselt oma reputatsiooni rikkunud ja pidid õnnetu mehepojaga
abielluma, siis selles raamatus on täiesti tavaline, et Imogen käib üksi
Tristaniga mööda Londonit ja Londoni lähiümbrust ringi sõitmas, ning tema isa
ei tee teist nägugi, et ta tütar on meesterahvaga üski. Siis pole ju üldse
imestada, et Caston kasutas Imogeni usaldust nii julmalt ära, kui Imogeni isa
lubas tütrel võõraste meeste majadesse üksi öösel minna.
Iseenesest hea ajalooline armastusromaan, väikeste häirivate hetkedega,
kuid muidu täiesti loetav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar