Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/3744438-1984
„Oli päikseline külm aprilli päev ja kell sai kolmteist.“
Winston Smith töötab Londonis Tõe Ministeeriumis, Airstrip One
pealinnas. Suur Vend jälgib igalt plakatilt, Mõtte Politsei paljastab iga reetmise.
Kui Winston leiab armastuse Juliaga, avastab ta, et elu ei peagi olema igav ja
tappev, ning avastab uusi võimalusi. Vaatamata sellele, et pea kohal tiirlevad
pidevalt politsei helikopterid, hakkavad Winston ja Julia kahtlema Parteis,
neid ahvatleb konspiratsioon. Kuid Suur Vend ei luba eriarvamusi – isegi mitte
vaid mõttes. Kõik, kelle on isiklikke mõtteid, jõuavad ruumi 101 …
Classic, Dystopia, Drama
Seda raamatut on imelik lugeda. Sellest on nii palju räägitud, seda on
mainitud paljudes filmides, telesarjades, raamatutes, seda tuuakse alati
näitena, kui räägitakse düstoopia raamatutest või sellest, et kirjanikud on
ette ennustanud tulevikku. Noh jah, meil ei ole sellist totalitaarset riiki,
nagu Orwell ennustas, kuid mõningad aspektid sellest on siiski reaalselt
olemas, nagu on ka mõningad asjad, millest kirjutas näiteks Jules Verne. Aga
jah, seda raamatut loetakse esimeseks düstoopiliseks raamatuks, sellest on
tehtud filme, etendusi, isegi ballett, kuid kui mina seda lugesin, siis leidsin
ma siit mitmeid ühiseid kohti käesoleval sajandil kirjutatud populaarsete YA
düstoopiatega.
Kas te olete tähele pannud, et ükskõik, mismoodi on maailm lõppenud
neis populaarsetes düstoopiates või milline pole ka olnud põhjus, miks meie paralleel
maailm on teist rada pidi läinud, siis kõigis neis on äärmiselt kõrge
kvaliteediga teleekraanid, mida leiab igast kodust, isegi kui selleks on
lagunemisohtlik puumaja, ning äärmiselt nutikad telekaamerad, mis on kas siis
tibatillukesed või lendavad kõikjal ümber peategelaste. Ükskõik kui suurte
sammudega inimkonna areng ka tagasi pole astunud, suhtlemine telekaamerate kaudu
on neis kõigis kõrgele tasemele jäänud.
Ja siis düstoopia peategelased. Need on alati tavalised inimesed, kes
mingil imelikul põhjusel ärkavad ja hakkavad vastu hetke valitsusele. Mässama hakkab
alati kõige alumine ühiskonna kiht, alati peavad lapsed päästma kogu maailma. Autorid
nagu tahaks tõestada, et Orwelli teooria oli vale, et kui mässama hakkab
alamkiht, siis nad saavutavad vaid selle, et hävitatakse hetke võimuladvik, et
võimule saaks keskklass, kellest sirgub uus võimuladvik, kuid alamklass jääb
alati selleks kes nad ka ennem olid. Ükskõik kui tublid pole ka need lapsed,
kes kõigis neis populaarsetes düstoopiates ka pole, päästku nad siis oma linna
või oma riiki või kogu maailma, pärast päästmist võtab edaspidise eest
vastutuse üle ikka keegi teine ja nemad naasevad tagasi oma senise vaikse elu
juurde. Kuid Orwell ei hakanud oma „kangelasele“ õnnelikku lõppu andmagi, sest
tema määras ju oma peategelase surma sellel hetkel, kui ta pani ta tööle ajaloo
muutmise osakonda – kui su tööülesanne on ajaloo muutmine, siis loomulikult sa
tead liiga palju ja su päevad on loetud, olgu sul siis tõendeid võltsingute
kohta või mitte, sa lihtsalt tead liiga palju.
Lugedes tulid mulle meelde paljud raamatud ja isegi filmid, kus siis
tahtlikult või alateadlikult on saanud inspiratsiooni sellest raamatust või
siis on kasvatanud edasi raamatus olnud mõtet. Võtkem või Atwoodi „Teenijanna
lugu“ või Collinsi „Näljamängud“ või Rothi „Lahkulööja“ või Caine Suure
Raamatukogu või The Honors sarjad, kõigis neis kritiseeritakse omamoodi reaalselt
olemasolevaid valitsusi, hoiatatakse lugejaid, mis võiks saada siis, kui meil
puuduks üks või teine õigus või asi, inimestega suheldakse ekraanide kaudu, ning
edastatavat informatsiooni kontrollivad ainuisikuliselt ainult teatud organid
ja kui peategelane hakkab olemasolevale korrale vastu, siis on tal valida kas
surma või valitsejate hävitamise vahel. Isegi Captain America: Talvesõdalases
on võetud üks selles raamatus olevatest ideedest ja arendatakse seda edasi
luues arvutiprogramm, mis hindab ära kõik kodanikud ning on valmis elimineerima
kõik mittevajalikud või tulevikus mitte lojaalsed inimesed. Kõige hiljutisem
paralleel tuli mul aga Westworld sajaga, kus on loodud arvutiprogramm, mis
kalkuleerib iga inimese saatuse tema sünnist saati, ning kogu ülejäänud elu
juhitakse vastavalt sellele talle teadmata. Programmi autoriks on poiss, kes
nägi pealt oma kodulinna, Pariisi, hävitamist ja koos vennaga lõid nad selle „Suure
Venna“ programmi, mis jälgib kõigi elu ja juhib neid neile määratud teel.
Kuid kui nüüd minna tagasi 1984 juurde, siis seda lugedes oli päris
huvitav jälgida, kuidas Orwell kasutas Stalini aegset Venemaad tulevase režiimi
eeskujuna, tabades ära hruštšovkade kirjelduse ja inimeste elukorralduse ideaalversiooni,
kus keegi kodus ei söönud, vaid ainult sööklates, ning lihttöölised elasid nagu
nad elasid ja mustad turud lokkasid kõikjal. Kuid samas kui kõik räägivad
sellest, kuidas Orwell hoiatas selle teosega kommunismi mõjude eest tulevikus,
siis tegelikult oli ta siia sisse kirjutanud ka palju Inglismaa kuningakoja tüüpilist
käitumist Henry VIII ja Elisabeth I ajal. Ka siis olid klassid väga kindlalt
paika pandud ja kõik need kes olid kuningakojaga kuidagigi seotud, võisid
abielluda vainult tema kuningliku kõrguse loaga, ning tunnetest ei hoolinud
keegi, pigem kui ilmnes, et liigu taga on tunded (jumal kaitsku selle eest, kui
keegi salaja abiellus) siis ootas abielluda soovijaid ees pigem kas võlla minek
või koduarest kogu ülejäänud eluks üksteisest võimalikult kaugel. Samamoodi ka
see kui tuima näoga pidid kõik inimesed pidevalt olema, taas tüüpiline briti kultuur,
brittidel ei ole ju kombeks oma emotsioone välja näidata ja kes poleks siis
kuulnud sellest, kuidas teha vahet, prantsuse ja inglise naisel? Inglanna on
voodis nagu laip.
Et siis see oli huvitav lugemine, just selle pärast, kuidas seda
lugedes saad aru, mida pärast II Maailmasõda kõige rohkem kardeti ja samas ka
selle pärast, et saad aru, kui palju see raamat on mõjutanud kirjanikke ja
muusikuid ja filmitegijaid. Ma tõin siin välja vaid need raamatud, filmid,
sarjad, mis minul lugedes meelde tulid, kuid Wikipedias on olemas suisa leht,
kus on välja toodud kõik viited, olgu need siis raamatutes, filmides, sarjades,
muusikas või arvutimängudes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar