Raamat: Peer Gynt by Henrik Ibsen, tõlge Paul-Eerik Rummo, Riina Hanso (2017) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38479204-peer-gynt
Peer Gyntis uuritakse humoorikalt ja sügavuti inimkonna hüvesid, pahesid ning rumalusi. Inikonda esindab Peer Gynt, sarmikas kuid hoolimatu noor põllumees. Lugu põhineb Norra folklooril ja Ibseni fantaasial, ühildudes ka autori enda raske maailmaränduri eluga, vaadeldes Peeri elu kui ta on leidnud varanduse, kuulsuse - kuid mitte kunagi õnne - kuigi ta lõpuks leiab andestuse armastuses.
Drama, Plays, Classic
Ma olen selle klassikalise loo lugemisest mõelnud sellest ajast saati, kui ma esimest korda lugesin Lucinda Riley “Tormiõde”, kuna seal on juttu sellest, kuidas “Peet Gynt” sai Edvard Grieg muusika ja lauljad sai. Mingis mõttes võib ”Peer Gynti” seiklusi võrrelda Lord Byron’i “Don Juan’i” reisidega või siis Mika Waltari “Sinuhe” lugudega.
Nüüd on see näidend siis loetud. Seda on huvitav lugeda, sest tahtmatult võrdled loetud ju oma mõttes eelnevalt loetud raamatutega ja ka meie jaoks tänapäevase maailmaga. Ja täiesti uskumatu, et ma olen valinud jälle raamatu, mis sobib kokku eelneva raamatuga, ilma, et ma seda plaaninud oleks, sest taaskord on peategelane metsa pagendatud ja ta püüab oma pagendusest aru saada ja sellega hakkama saada.
Ja see gyntilikus on tänapäeval täiesti tavaline inimeste olemus.
Lugege seda iseloomustust:
Gyntilik ise - see on kogum
ihasid,soove ja tahtmisi,
gyntilik ise on meretäis
kujutelmi ja ootusi,
nägemusi ja nõudmisi,
lühidalt - kõik see, mis paisutab
just nimelt minu rinda
ja tänu millele olen
olemas, just niisugune,
nagu ma olen.
Kas pole tõsi, see ongi enamuse tänapäeva inimeste olemus - kõige tähtsam olen mina. Seda kinnitab kogu ühiskond meie ümber - leia see mis sind õnnelikuks teeb ja tee kõik mis võimalik, et seda saavutada, või siis, ole see kes sa oled, tunne end oma kehas rahulolevana ja kui sind ümbritsevad sind ei aktsepteeri, siis tead küll millist sõrme neile näidata :). Seega on tänapäeval gyntilikkus norm, mitte erisus.
Lugeda seda, kuidas Peer pidevalt kellegile ära teeb, kuida ta kas purjus või kaine olles uskumatuid lugusid kokku luuletab ja kuidas ta oma meelt muudab hetke jooksul, võib olla ärritav, kuid mitte mingil juhul igav. Ja see “armastuslugu” on üks masendavamaid asju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar