Lugu algab sellest hetkest kui eelmine raamat lõppes, viies Diana ja Matthew läbi aja Elizabethi aegsesse Londonisse, kus neid kistakse maailma täis spioone, maagiat ning Matthew vanade sõprade vennaskonda, Öökooli. Mida kaugemale nad Ashmole 782 otsingul ja Dianale maagiat õpetaja otsingul jõuavad, seda enam Matthew minevik nende ümber koomale tõmbub ning neid lükatakse täiesti teistsugusele - ja väga ohtlikule - teekonnale.
Fantasy, Romance, History, Paranormal, Time Travel, Magic
Kui esimene raamat lõppeb hetkel, kui Diana ja Matthew on just astunud selle ohtliku sammu, et püüda minna ajas tagasi, et leida üles Ashmole 782 enne kui see jõuab raamatukogu sügavustesse kaduda, siis selles osas jõuavad nad õnnelikult kohale, aastasse 1590, Matthew maamajja Inglismaal, kus nad kohtuvad Matthew sõprade ja sugulastega.
Ja need sõbrad ja sugulased ja “töökaaslased” ja naabrid, need on enamuses ajaloolised suurisiksused, kellega kokkusaamine on Diana kui ajaloolase jaoks “unistuse täitumine”, kuid ega niisama ei öelda, et parem on mitte oma iidolitega kohtuda … Lisaks nendele huvitavatele kohtumistele, on neil mõlemil siiski ka vaja kahte asja teha - raamat ja nõid. Tundub ju lihtne? Kuid kuna Matthew lihtsalt ei külasta minevikku, vaid võttis üle oma endise tema koha, peab ta taas kord tegema seda, mida ta kord juba teinud on ja seda kõike on palju ning leida selle vahele veel aega õiget nõida leida ja raamatu kohta maad kuulata … raskeks muudab asja veel ka see, et Matthew ei taha lihtsalt oma endiseid tegevusi korrata, vaid ta on piisavalt palju edasi arenenud, et ta tahab ka oma endiseid tegevusi muuta.
Ja nii ongi esimene pool raamatust suisa vihaleajav, kuna Matthew on enamasti saladustega seotud ja toob Dianat “järele katsuma” ühe vale nõia teise järel. Miks on veel vaja järgi proovida, kas Dianas ikka on maagiat? Kas tõesti sellised trikid nagu küünla süütamine või raamatulehtede pööramine on ainus viis selgeks teha, kelles on maagiat ja kelles pole? Lisaks sunnib selline tegevus neid Inglismaalt Prantsusmaale põgenema, kus Phillip lööb oma patriarhi rusika lauale ja teeb oma pojale selgeks, mida ta tegema peab, et oma “abikaasaga” koos olla.
Seega, kui nende esimene ühine jõul ja aastalõpp mööda saab, veedavad nad oma teise jõulu ja aastavahetuse juba Londonis, kus on neil taas huvitavad kohtumised ja seiklused ja lõpuks ometi hakkavad Diana ja Matthew oma saladustest rääkima ning leiavad Dianale õige juhendaja, kes seletab Dianale, kes/mis ta on ja toob välja tema tulise ja tiivulise poole.
Ning siis reisivad nad raamatu vihje peale Prahasse kus Dianast saab Donna Diana ja ta kohtub veel teistegi ajalooliste isiksuste ja olevustega ning … Lõpp on tõsiselt põnev ja täis asju, mis panevad tõesti mõtlema, mis siis järgmises raamatus veel oodata võib. Ühtpidi võis nende minevikus viibimine ju kaasa tuua suuri muutusi, kuid samas jääb selline mulje, et äkki nad ikkagi pididki minevikku minema, et asjad oleksid olevikus täpselt sellised, nagu nad olid siis kui nad minevikku läksid. Et selline tüüpiline luubi hetk, nagu tavaliselt ajarännnuga kaasneb, aga eks seda, kui palju ja kuidas nende tegevus olevikku mõjutas saab teada edaspidi.
See aeglane ja tigedaks ajav algus meenutas liiatigi “Koidukuma”, kuid mida kaugemale lugu läheb, seda enam meenutas see mulle “Rändajat” :). Ja mitte ainult see, et Matthew püüab oma juba tehtud tegusid ja otsuseid muuta ja mõistab, et see pole võimalik, vaid ka see, et nagu Gabaldongi, kirjutab Harkness oma raamatusse sisse palju infonupukesi ja uue sisuliini algusi, mida selles raamatus rohkem ei seletada või puudutata, ning ainus lootus on neist täpsemalt lugeda järgmisest raamatust. Et kui algus vastu pidada, siis edasi läheb juba hoogsalt ja põnevalt. Kõik need lõimed ja sõlmed ja kadedus ja liitlased ja olevused ja lootused ja kaotused ja … mulle meeldis, mulle sobis see kuidas nad juba toimunud mineviku sees suudavad oma uute probleemidega hakkama saada, kuidas nad saavad hakkama ülimalt raskete emotsionaalsete hetkedega. Jah siin on vihaleajavaid hetki, kuid kõik see huvitav ja põnev kaalub selle kindlasti üle.
Saab näha, kuidas nad selle kõik ekraanile suudavad tuua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar