Üks õhtu muutis kõik. Nii Laura kui Sandy elu muutus igaveseks ühe traagilise õhtu jooksul. Nüüd on nad ainukesed, kes üksteist mõistavad, ning neid ühendab see üks öö. Kuid ühel neist on saladus, mis võib nende hapra sõpruse hävitada. Vaid tema teab, kui lähedalt nende elud tegelikult seotud on. Kui see saladus peaks välja tulema, kas nende sõprus jääb püsima? Või rebib tõde neid lahku?
Drama, Fiction
See lühike sisututvustus, mida ametlikult raamatu kohta pakutakse ei anna tegeliku ülevaadet millega lugeja kokku puutub. Jah, kõige keskel on see üks õhtu, see üks õhtu, mida keegi oodata ei osanud, see õhtu mille tulemusel küsivad nii Laura kui ka Sandrina, kas nad oleks saanud midagi teistmoodi teha eelnevalt, kas nad oleks midagi saanud teha sellel õhtul ja siis see alatine küsimus, kui midagi kohutavat juhtub -”Miks mina?”.
Lugu keskendub kahele naisele, Laurale ja Sandrinale (Sandy). Laura on raamatukogutöötaja Belfastist, kes kaotas oma isa Belfasti rahutuste ajal. Sandrina on pereema Lyonist ja tema peres on kaks teismelist poissi, Anthoni ja Maxime.
Laura, kes muidu oli üsnagi tagasihoidlik neiu, kes kartis lennata, otsustas koos oma töökaaslastega Lyoni puhkama sõita ja kui nad seal juba on, minna ka Iiri bändi kontsertile, kes just samal ajal seal esines.
Sandrine on uhke oma kahe poja üle, neil mõlemal läheb koolis hästi, ühte ootab turismikool ja teine on keskkooli lõpetamas. Tema vanem poeg on tema isiklik ime, kuna mitte kaua enne kui ta Anthoniga rasedaks jäi kaotas ta oma esimese raseduse, tütre ja kui ta uuesti rasedaks jäi, oli nii tema õnn kui ka hirm suurem kui varem. Seega pärast esimese lapse sündi soovis ta võimalikult ruttu ka teist last, igaks juhuks.
Pärast seda saatusliku õhtut, on nad mõlemad katki, erinevalt katki, kuid siiski katki. Kui nad suhtlema hakkavad, siis on Sandrine eelisolukorras, kuna tema teab täpselt, kes Laura on, kuid Laura teab Sandrine kohta vaid seda, mida Sandrine talle räägib. Vaatamata sellele, on Laural Sandrinest abi, sest on asju, mida on kergem kirjutada kui öelda.
Minu kokkuvõte on võrdlemisi segane, ma tean, kuid segane on ta seepärast, et kui täpsemalt seletada, siis ütlen ma liiga palju ja lugejatel jääks ära võimalus ise aru saada, mis toimub. Seda lugu räägitakse hetkede kaupa enne ja pärast seda õhtut. Mõlemad peategelased jagavad oma elu enne ja pärast. Eriliseks teeb selle loo see, et tavaliselt ei vaadelda tragöödia ohvreid selle külje pealt, tavaliselt keskendutakse vaid ühe külje ohvritele ja neist mahajäänud lähedastele, ning ellujäänute süütundele ning PTSD'le, kuid siin antakse sõna ka teisele poolele ja nende lähedastele. See lugu on praeguse ajastu lugu, mida pole sugugi kerge lugeda, kuid kohe kindlasti paneb see lugu mõtlema.
Midagi erilist ja head.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar