Raamat: The Rumphulus by Joseph G. Peterson (2020) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/53263708-the-rumphulus
Romulus ehitas Rooma linna ja need, kes linnaväravatest välja visati ei olnud Romuluse lapsed vaid hüljatud, kes elasid lobudikes, Rumphulused. Kuid see pole iidne Rooma, vaid metsatukk tänapäevases Ameerika äärelinnas.
Hüljatud ei mõista, miks nad on metsa pagendatud. Nad ei tea ka seda, kas suudavad kunagi koguda piisavalt julgust, et minna üle tee, mis on kui füüsiline ja psüühiline piir nende ja tava ühiskonna vahel. Igapäevaselt seisavad nad silmitsi ränkade oludega ning ka ohtudega teiste hüljatute poolt, mõtiskledes oma pagenduses.
Seda seniks, kuni ühiskond tuleb ühele neist järgi.
Rumphulused on lasknud oma habemetel pikaks kasvada ja kui nad enam oma olukorraga leppida ei suuda, siis uluvad nad kui hundid, kuid nad pole hundid, vaid hüljatud linnaelanikud, kes uluvad valust.
Drama, Fantasy
See sajaleheline, lõputu segane ümber põõsa ja läbi metsatuka käimine/jooksmine paneb sind korduvalt mõtlema, miks keegi midagi sellist kirjutab ja mis veelgi tähtsam, miks ma seda loen. Kas sellel kõigel on mingi mõte? Miks need mehed on metsa neljakümneks päevaks pagendatud ja siis aastateks sinna unustatud? Kas metsa pagendatud hakkavad metsa armastama või vihkama? Kas metsast pääsemiseks on neil tõesti vaja, et keegi nad koju viiks, nagu kena kivikese või männikäbi, mis peagi unustatakse toanurka tolmuma? Kas kord metsast päästetu ongi päästetu kultuursesse ühiskonda või naaseb ta peagi oma lobudiku ja puude juurde? Kas kultuuri ja seadusteta grupp muutub metsikuks ja võtab seaduse enda kätte?
See metsatukk ja kamp pagendatuid on nagu kamp vange, kes on vanglas võimu võtnud või laevahuku üle elanud üksikul saarel. Või siis töötud slummis või siis mentaalsete probleemidega isik kodulähedases metsatukas, kus ta kõneleb oma “saatusekaaslastega” arutledes metsa, elu, andestuse, metsast väljasaamise üle. Või on need hoopis kirja pandud mõtted, mis tekivad isolatsioonis, kui maailm on lukku pandud.
Õnneks läheb see jauramine kiiresti, kuigi vahel võib tekkida mulje, et oled lugemise koha käest kaotand ja loed uuesti juba loetut, kuna kordusi on palju. Kuid kas sellel jauramisel ja mingi mõte on ja kas kuhugi jõutakse? Mina ei leidnud ei mõtet ega ka lõppu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar