Burn Bright

Raamat:  Burn Bright (Alfa & Omega #5) ny Patricia Briggs (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36194120-burn-bright  

Charles Cornick ja Anna Latham, libahuntide paar, on vastamisi ohuga, mida nad varem näinud pole ja see oht on tulnud nende kodule liiga lähedale …

Nemad on metsikud ja katkised. Need libahundid on liialt ohtlikud, et elada isegi omasuguste seas. Nende ja teiste heaolu silmas pidades on nad saadetud elama Montanasse, Aspen Creeki äärealadele. Nad on piisavalt lähedal karjapealikule, Marrokile, et saada neilt vajadusel abi, kuid piisavalt kaugel neist, et kellegile kurja teha.

Sellel ajal, kui Marrok on maalt ära, jõuab Charlesi ja Annani SOS kutse ühe metsiku haldjast kaaslaselt. Charles ja Anna kiirustavad mägedesse appi ja segavad vahele hundi röövile, kuid ei suuda siiski verevalamist ära hoida. Nüüd peavad Charles ja Anna kasutama oma oskusi – Charles oma jõumehe ja Anna oma rahuvalvaja – et leida üles ründajad, avades ühtlasi ka nende endi minevikust valusad haavad, mille on tekitanud kokkupuutumine nõidade ja musta maagiaga …

Paranormal, Fantasy, Adventure

Seekord ei jälgigi Briggs Mercy ja Adami seiklusi, vaid läheme taas kord tagasi Anna ja Charlesi juurde, kellest pole enam ammu olnud midagi kuulda.

Seekordne probleem ja ka lahendus on käeulatuses. Probleem saab alguse sellest, kui Anna saab väga imeliku ja lühikese kõne, kus öeldakse vaid, et nüüd on vaja tulla, öeldagu Branile edasi. Kuna Bran pole veel peale Merciga Euroopas toimunut tagasi koju tulnud, langeb kutsele vastamine Charlesi õlgadele, kes on hetkel Brani asendaja. Hädalistele appi jõudes leiavad ja eest kutsuja, kes juhatab neid edasi vangistatud hundi juurde, kelle nad siis õnneks saavad vabastada, kuid kahjuks ei saa nad ka kõiki pahareid kahjutuks teha ning selle tulemusena kaotavad nad kohe uuesti oma hetkelise võidu.

Selge on, et rünnak on metsikute ja katkiste karjaliikmete vastu, seega tuleb neid kõiki hoiatada. Jagunetakse gruppidesse ja asutakse teele. Kuid need keda nad peavad hoiatama on ju metsikud ja katkised, seega ei ole see nende hoiatamine mitte lihtne uksele koputamine ja info edastamine. Anna on paari pandud Asiliga ja nende esimene „klient“ on libahuntide seas kuulus kunstnik. Enne kui nad tema koopast kaugemale jõuavad, tuleb  Annal kasutada oma Omega hundi võimeid ja Charles jõuab neile järele teatega, et ka järgmist metsikut on rünnatud ja nende kiire tegutsemine on hädavajalik.

Järgmine metsik aga pole päris see keda nad on otsima läinud ja enne kui nad oma veast aru saavad, jõuavad pahalased neile liigagi lähedale.

Tegelikult oli seekordese osas väga kerge ära aimata kes on pahalane ja kes on see üllatustegelane, kes jõuab appi kolmeteistkümnendal tunnil ja miks Bran end oma kohustustest eemale hoiab, aga vaatamata sellele, on ikkagi tegu hea lugemisega, võib-olla mitte kõige parema Briggsi looga, kuid hea looga siiski.

Doctor Thorne

Raamat: Doctor Thorne (Cronicles of Barcetshire #3) by Anthony Thollope (1858)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29151142-doctor-thorne

Greshamsburgi mõisnik on sattunud raskustesse ja seega on esmatähtis, et tema poeg, Frank, teeks abielludes hea partii. Kuid Frank armastab kohaliku arsti vennatütart, Mary Thorne’i, tüdrukut, kellel pole varandust, ning kelle päritolu on küsitav. Frank on pandud kohutava valiku ette: kas ta päästab mõisa või abiellub armastatud neiuga? Ka Mary peab oma tunnetega võitlema, teades et kui ta abiellub Frankiga, siis laostavad nad noormehe perekonna ning lähevad ka vastuollu tema ema soovidega. Mary enesehinnang on samaväärne tema onu, dr Thorne omaga, kes peab otsustama, kas avaldada saladus, mis päästaks Franki raskustest, või hoida info enda teada ja kasutada seda oma perekonna olukorra parandamiseks.

Classic, Romance, Drama, History

Kui kaks aastat tagasi tõi Julian Fellowes ekraanile kolmeosalise minisarja Doctor Thorne, sai sari ära vaadatud ja ka raamat ostetud, kuid raamatu lugemiseni jõudsin ma alles nüüd. Mulle meeldis sari, nii palju kui ma sellest mäletan ja ka raamat oli väga hea, oma ajastule vastav.

Raamatut lugema hakates tekkis minus hirm, et kui nii jätkub, siis ma väga kaugele ei jõua, sest raamatu esimesed kaks peatükki on vägagi tuimad perekonnalugude jutustused, mille k’igus läheb mõte pidevalt ekslema ja unustad ära millisel real, millisel lõigul su silmad viimati olid ja millest seal juttu oli. Ka kirjanik ise tõdeb, et võib-olla pole kõige õigem alustada raamatut nii igava teemaga, kuid tõsi on see, et kui seda igavat osa ees ei ole, siis ei teaks ka lugejad perekondade taustalugu ja seda kuidas nad üksteisega seotud olid. Seega tuleb need esimesed kaks peatükki ära kannatada ja siis algab see, mille pärast autor üldse sule kätte võttis.

Lool on kaks kangelast, doktor Thorne ja tema vennatütar Mary Thorne. Nad elavad väikeses külakeses, Greshamsburgi mõisa lähedal ja doktor on mõisahärra perearst ja finatsnõuandja. Mary on kasvanud koos mõisahärra lastega, saanud koos nendega hariduse ja tema parimad sõbrannad on mõisahärra tütred. Mary elab oma onuga kuna ta isa sai õnnetus kokkupuutes, tollal vaid kiviraiduri ametit pidava Roger Scatcherdiga. Mary ema, hr Scatcherdi õde, abiellus pärast Mary sündi, kuid uus abikaasa ei tahtnud võõrast last oma hingele, seega jäi Mary onu juurde, kokkuleppega, et tema teine onu tema olemasolust teada ei saa.

Aastad möödusid, Mary kasvas, kiviraidurist sai raudtee ärimees ja parun Roger Scatcherd, tema abikaasast leedi Scatcherd ja pojast tema pärija. Kui Greshami peres tekivad finantsiliselt rasked ajad soovitab dr Thorne neil müüa natuke maad. Maa ostjaks saab Scatcherd, kes ühtlasi annab ka Greshamile laenu, üks kaks kolm korda, et mõisahärra saaks oma naise soove täita ja tütred, neid on tal neli elusolevat, mehele panna.

Lugu algab siis, kui Mary ja Frank saavad mõlemad täisealisteks ja Frank avaldab Maryle armastust. Kuna mõis on väga halvas seisus tänu mõisahärra valedele valikutele, siis on Frankil vaid üks võimalus abiellumiseks ja selleks on abiellumine rahaga. Kuid Frank ei taha, tema tahab abielluda armastusest, seega läheb ta esialgu aastaks tagasi ülikooli. Enne ülikooli minekut, tuleb tal veel ka korraks külastada oma emapoolset de Courcy sugulasi ja seal tutvustatakse talle rahakat kreemiäri pärijannat, preili Dustablet. Nad mõlemad mõistavad, et armukesi neist ei saaks kunagi, kuid neist võivad saada head sõbrad, kui Frank on ikka aus, et ta ei püüa preilit ära võrgutada.

Sellel ajal kui Frank on koolis, saab Mary väga ebameeldiva suhtumise osaliseks Greshamsburgi elanike poolt, sest ei proua ega ka härra Greshamid ei taha leppida sellega, et nende ainus poeg ja pärija abielluks kohaliku arsti/apteekri ebaseadusliku vennatütrega. Seega hakkab Mary Franki kojutulekuid vältima, et mitte anda tema perele põhjust teda veelgi rohkem vihata. Aga kui ikka tunded on tõelised, siis ei muuda neid ei aasta ega kaks.

Dr Thorne aga veedab oma aega käies paruni juures, tema joomatõbe ravimas ja mõisahärra juures, temaga tema laenusummasid arutamas, kuni parun sureb ja uueks paruniks saab tema poeg, samasugune lakerants kui tema isa, kuid mitte nii lahtise peaga äriasjus, ning mõisaproua keeldub dr Thorni patsient olemast, kuna tema arvab, et noorte armastus on perekond Thorne plaan mõisa endale saada.

Kuidas lugu lõppeb võite ise arvata, ega palju valikuid just pole :), kuigi samas on Fellowes oma seriaalis loole natuke teise lõpu teinud.

Aga igatahes on selliseid vanu raamatuid lausa lust just keelelise poole pealt lugeda, sest selle aja keelekasutus erineb mõningal määral tänapäevasest. Kui tänapäeval on juttu armatsemisest (making love) siis tuleb meil vaid üks pilt silme ette, kuid selle raamatu kontekstis on tegu armunute vahelise tunnetest rääkimisega. Ka sõna intercourse ei ole meie tuntud tähenduses, sest vastasel korral oleks kõik tegelased üksteisega pidevalt suguühtes; antud sõna tolleaegne tähendus oli lihtsalt suhtlemine, sõbralik suhtlemine. Ja inmates ei olnud sugugi mitte vangid vaid külalised. :) selliseid näiteid oli teisigi, seega lisaks suurepärasele loole saab tänapäevane lugeja ka oma keeleteadmisi rikastada.

Tõsi, see ei ole lühike raamat, ja seda pole väga kerge lugeda, kuna kirjanik kipub aegajalt liialt pikalt ja sügavalt minema teistesse teemadesse, kuid see on huvitavalt üles ehitatud, jutustaja on loo autor ise, kes teeb sissejuhatuse kogu teemasse, tutvustab tegelasi, seletab tagapõhja, kommenteerib toimuvat ja isegi oma stiili valikuid või põhjuseid, mis lugejatele ei pruugi võib-olla lugu meeldida ja mida ta peaks selleks tegema, et negatiivset kriitikat vähendada.

Hea lugu, huvitavad karakterid ja huvitav ajastu kirjeldus.

The Reception

Raamat: The Reception (The Wedding From Hell #2) by J.R. Ward (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/book/show/40816696-the-reception

Põrgulike pulmade teise osas püüavad Anne ja Danny kõndida sellel õrnal piiril, mis jääb professionaalse distantsi ja plahvatava külgetõmbe vahele. Kas nendevaheline kirg püsib tugevana kogu õhtu ning muuda nende elu? Või on nad juba ette määratud lahku minema peale ühte kirgliku ööd?.

Romance, Novella

See on siis teine eellugu aasta lõpus ilmuvale J.R. Wardi uuele sarjale, Tuletõrjujad.

 

Seekord on siis aeg nii kaugel, et vaid kahe lühikese tunni pärast on pulm möödas, kuid enne seda püüab Danny veel kord oma töökaaslasele mõistust pähe panna, sest mitte ainult tema ei arva, et selline kiire pulm on suuuuuur viga. Kui Danny räägiks Moosele, mida tema pruut eelmisel ööl Danny toas talle rääkis, siis jääks need pulmad ilmselt ära, kuid sedasi kaotaks Danny ka oma sõbra. Seega pulmad toimuvad.

Juba enne pulmade algust ja ka pulmade ajal, ei sa Anne mõtetest kuidagi välja seda eelmise päeva suudlust, seega tuleb appi võtta see üks klassikaline võte, mis tavaliselt osutub suureks veaks – seksida kinnismõte peast välja. See mis järgneb Danny toas on üheti etteaimatav, kuid samas ka üllatav, kuna tavaliselt on põgenejaks Wardi romaanides mehed.

Seega, tegu on tehtud, maitse on suhu saadud, kuhu edasi?

Hea, lühike, kõrvetavalt kuum eellugu. Kuid lisaks sellele kuumale voodistseenile on ka väga mõisliku muud juttu. Näis mida kolmas osa toob, kui aga nii edasi läheb, siis saab Tuletõrjujad olema üks järjekordne hea sari.