2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 18. veebruar 2020

The Heretic’s Apprentice

Raamat: The Heretic’s Apprentice (Chronicles of Brother Cadfael #16) by Ellis Peters (1989)
Hinne: B
Ketserluse ja mõrva süüdistusi muudab segaseks salapärase aardekirstu sisu.
 
1143 aasta suvel, saabub Lythwoodi William Püha Peetri benediktiini kloostrisse, kuid see pole rõõmus sündmus – ta on oma ristiretkelt tagasi jõudnud kirstus. Williami keha on saatmas tema noor teener Elave, kelle eesmärgiks on oma peremehele kloostrisse viimane puhkepaik saada, kuigi Williamit on kunagi tema ketserlike vaadete pärast korrale kutsutud.

See raske ülesanne korda saadud, avaldab Elave purjus päi ka oma ketserlikud vaated, ning teda ähvardab ränk karistus. Kui sellel järgneb veel ka julm veretöö, koputab šerif Hugh Beringar vend Cadfaeli õlale, et abi saada. Lahtirulluv saladus läheb üha sügavamale tänu aardekirstule, mille William oli Elave hoole alla jätnud.
Mystery, Crime, Medival

Ketseri õpipoiss oli üks väga huvitav lugemine. See pole puhtalt kriminaalromaan, mis toimub keskajal. Tegelikult on suurem osa sellest loost siiski arutelu usklike vaadete üle.

Kui Elave koos Williami kehaga kloostrisse jõuab, on pühad vennad koheselt nõus nende kloostris viimse puhkepaiga leidma, kuid külas olev kirikupea, ei ole sellega nõus. Tema ei tea Williamit, tema ei tea tema annetustest kloostrile, tema kuuleb vaid sõna ketserlus ja nüüd nõuab ta tõestust, et koht on ikka välja teenitud.

Kui selle vaidlusega on ühele poole jõutud, viib Elave Williami kasutütrele, Fortunatale, aardekirstu, mille William jättis tüdrukule kaasavaraks. Matustele järgnevate peiede ajal räägib Elave Williami vaadetest ja oma vaadetest ja tõekspidamistest ja Lythwoodi teised alluvad jätavad ta jutu hoolikalt meelde, kuna üks neist kardab, et Elave on tulnud oma kunagist tööd tagasi tahtma ja teine on Fortunata vastu huvi hakanud äratama, kuna nüüd on ju tüdrukul kaasavara.

Järgmisel hommikul kiirustavad alandlikud kodakondsed kloostrisse ja räägivad, millist patust juttu Elave eile rääkis. Kloostriülem lubab asja uurida ja laseb Elave esialgu vabaks, kuid külas olev kirikupea saab asjast teistmoodi aru, ning kui Elave on kloostri müüride vahelt välja läinud, et Fortunataga rääkida, saadetakse talle järele sõdurid. Nad ei saa teda kätte ning Elave peidab end metsas, kuniks kell rahvast õhtusele palvele kutsuma hakkab ja ta saab koos rahvaga kloostrisse siseneda.

Kloostris sees seab ta sammud kloostriülema juurde, kui enne veel peavad sõdurid ta kinni ning peksavad ta vaeseomaks. Järgmisel hommikul aga leiab vend Cadfael ühe süüdistaja surnukeha kloostri lähedalt jõest.

Kas Elave on ta tapnud, kuna mees teda süüdistas, kas teine süüdistaja on ta tapnud, kuna mees oli tahtnud oma süüdistuse tagasi võtta, kui kuulis, et Elave ei soovigi tema töökohta, või oli siin mängus hoopis kellegi teise käsi, hoopis teisel põhjusel, mida keegi nähagi ei oska. Ning kui siis avatakse Fortunatale saadetud aardekirst … lugu läheb üha segasemaks ning kõik esialgsed teooriad ei sobitu enam teada olevate faktidega.

See oli huvitav lugemine, just selle pärast, et see polnud lihtsalt kriminaalne põnevik. Siin oli ka huvitav religioosne külg, kuidas meie jaoks nii loomulik arusaam usust võis kunagi tähendada ketseriks tembeldamist.

neljapäev, 13. veebruar 2020

Lume ja tuha hingus

Raamat: A Breath of Snow and Ashes (Outlander #6, I osa) by Diana Gabaldon, tõlkija Krista Suits (2019) Varrak, RR, A
Hinne: A
Me kohtume ajarändurist kirurgi Claire Fraseri ja tema vapra punapäise abikaasa Jamiega taas aastal 1773 Põhja-Carolina südamaal – tsivilisatsiooni äärealal, sõja künnisel ja poliitiliste keeristormide tõmbetuultes. Ajaränduritena teavad Claire, tema tütar Brianna ja väimees Roger MacKenzie iseseisvussõja tulemust, aga astuda võitjate poolele liiga vara oleks surmavalt ohtlik. Fraseritel ja MacKenziedel tuleb karta relvastatud indiaanlasi, isehakanud rahvakaitsekomiteesid, kuninga sõjaväge, vaenulikult meelestatud presbüterlasi, reetlikke tuttavaid ja ... mõrtsuklikku emist.
Romance, Drama, History

Lume ja Tuha hingus … seda raamatut ma kartsin lugeda ja samas ka nii väga tahtsin lugeda, ilmselt see on ka põhjus, miks ma olin vabatahtlikult nõus teisi raamatuid pidevalt selle raamatu lugemise vahele võtma. See on minu arust üks julmemaid osi, kui me neid osi ei arvesta, kus käib sõda - üks või teine sõda, ühel või teisel mandril.

See osa on taas kord Claire, Jeamie, Brianna ja Rogeri raamat, siis ei ole veel need teised tegelased sõna saanud, kuid ega ka nende aeg kaugel enam ole. Selles osas tasub hoolega tegelasi jälgida ja sündmusi meelde jätta, sest need hakkavad edaspidi suurt rolli mängima.

Vaatamata sellele, et tegu on juba 6 raamatuga (eesti lugejatele siis 11 osaga) pole lugu ikka veel oma võlu kaotanud. Fraserimäe elanikel on endiselt põnev elu, täis eluohtlike hetki, kui Claire saab oma käe vahele panna, või siis emotsionaalseid hetki, kui Jamie või Roger saavad nõu ja jõuga abis olla. Brianna püüab oma elu mugavamaks teha, püüdes juba leiutatud asju ise valmis teha enne kui neid tegelikult leiutataks. Lisaks sellele keerlevad nende ümber poliitilised intriigid, mis nõuavad neilt õigel hetkel õigete otsuste tegemist.

Aga miks ma siis kartsin seda raamatut lugeda … selleks on palju põhjuseid, nii selles esimeses osas kui ja järgnevas osas, sest see ei oleks see sari, kui üks või teine neist ei satuks julma ja eluohtlikusse olukorda, kuid seekord on see üks olukord kohe eriti julm.

Hea lugemine ja  … pühapäeval jõuab teleekraanidele telesarja 5 hooaeg :).


teisipäev, 11. veebruar 2020

Hurda graal


Raamat: Hurda graal by Henri Zeigo (2019) RR
Hinne: D
Hommik bussipeatuses. Kooliminejad, tööleminejad, niisama ootajad...Sofia saab tundmatult naiselt kingituse - hõbedase uuri. Mõistagi pole see tavaline kell. Varsti selgub, et see pole ka tavaline hommik - Sofia klassile tundi andma ilmub noor asendusõpetaja Andres. Kaks mõttekaaslast. Üks võluvõimetega uur. Seiklus algab. Kell viib Andrese ja Sofia tänasest Tartust ühte teise sama nimega linna, kus toimetavad Jakob Hurt, ahjualused, koerakoonlased, näkid, korporandid ja mõisnikud, imekaunis Lilla Daam, üks pöörane kunstnik ning palju muud rahvast. Peagi tärkab seal ka armastus. "Hurda graal" on haarav ja seikluslik romaan - ühelt poolt mudelisse mittesobituva tüdruku eneseotsingu lugu ning teisalt rännak mütoloogilistest olenditest tulvil ettearvamatus suunas kihutavas fantaasiamaailmas.
Adventure, YA, Parody

Kuidas seda raamatut siis iseloomustada? See oleks nagu paroodia kõiksugustest ajaloolistest põnevusromaanidest, mille tegevus toimub Tartus (teate küll millisele menuautorile ma vihjan :)). Kuid samas meenutab see lühijutustus mulle ka väga seda, kuidas kunagi kooli ajal sai lugusid kirjutatud koos kogu klassiga – jutus pidid kindlasti olema mingid sõnad või tegelased, igaüks kirjutas mingi lõigu, siis jättis viimase lause nähtavale ja keeras enda kirjutatu kokku. Pärast oli lõbus kõik koos lugeda, milline jaburdus kokku tuli.

Vot see lugu on umbes samasugune – siin on tagurpidi Tartu ja siis on veel ka paralleel tagurpidi Tartu. Peategelased on põhikoolis käiv kuueteist aastane (hmm, enamasti käivad kuueteistaastased juba gümnaasiumis), kes elab Tammelinnas aga koolis käib millegi pärast Annelinnas. Ja Tammelinn asub Riiamäe tipus ning Emajõgi on piisavalt kõrge, et selle pinnale saab lutsu visata, ning meeskorporandid kannavad naiste korporatsiooni värve :). Tartlasena on seda lugu väga raske lugeda, kuid eks seda tuleb võtta samamoodi nagu filme Tartust – see on filmimaagia, et Maariamõisa haigla on Emajõe kaldal :D.

Ja see lugu selles paralleelmaailma tagurpidi Tarus on just täpselt nii, nagu ma ennem mainisin, et teatud nimed oli vaja mainida, teatud sõnad oli vaja muu jutu sisse segada andes neile hoopis teise tähenduse kui me oleme harjunud ning aegajalt hüppas lugu ühest nurgast teise ilma erilise loogilise põhjuseta, kui mitte arvestada autori loomingulist vabadust. Mõnes mõttes oli lugu põnev, kuid teises mõttes oli tõsiselt halb lugeda.

Jabur lugu, imelik keelekasutus, vanade mütoloogiliste olevuste ootamatu tutvustus. Ma isegi ei oska täpselt seda raamatut paigutada, kas see on ajalooline põnevusromaan või kooli almanahhis ilmunud lühiloo uus ja pikem versioon.

Loetav, kui mitte minu raamat.