Yours Truly, Taddy

Raamat: Yours Truly, Taddy (The Undergrad Years #2) (Invitation to Eden #2) by Avery Aster (2014)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/20567969-yours-truly-taddy

Lend Martinique saarele fotosessioonile koos kolme Euroopa kõige isuäratavama fotograafiga – Gustave, Fabian ja Leon – peaks olema ju lihtne ning ilus. Kuid ma ei oleks uneski näha osanud, et ma vaatan üles ning näen lennuki laes auku, mis on suurem kui Birkini kott.

Kurat! Me oleme vabalangemises Edeni nimelise saare poole. Ma juba kujutan ette kuidas New York Times mu järelhüüe kõlada võiks, „Taddy Brill, Manhattanlane, Austria Brillfordi kuningriigi troonilt tõugatud järglane, suri vaid kaheksateist aastasena, rahatuna, armastuseta ning endiselt neitsina.“ Ma võin kihla vedada, et selline jama juhtub vaid minuga. Kuid ühtäkki tõmbab Leon mind kokku Fabiani ja Gustaviga. Adrenaliin kohiseb kõrvus kui me kehad kokku puutuvad. Me oleme valmis … allakukkumiseks.

Erotica, Adventure

Alates selle aasta märtsist on alustanud ilmumist üks imelik sari Invitation to Eden, milles on lühilugusid 27 erinevalt tuntud armastusromaanide autoritelt. Tihtipeale on need lühilood osad nende autorite teistest sarjadest, kuid piisavalt on ka lihtsalt üksi seisvaid lühilugusid.

Yours Truly, Taddy on põhimõtteliselt sarja esimene raamat, sellele eelnes vaid lühike prequel, mis tutvustab saare omanikku paari sõnaga.

Kuid see Yours Truly, Taddy on lühidalt Kõmutüdruku kohtumine Shayla Blacki raamatuga Their Virgin Princess  ning Fantasy Island TV sarjaga.

Lühidalt, üks NY kõrgseltskonna hellitatud järglane, on järsku rahast ilma jäänud ja nüüd tuleb tal raha teenimiseks modellitööd teha. Martiniquele sõdab ta koos oma kolme sõbraga (BFF, VBF, GBF) ja kolme prantsuse mehe parima eksemplariga. Kuid nagu juba enne öeldud, tekib täpselt tema pea kohale lennuki lakke auk ning lennuk hakkab alla kukkuma EDEN nimelise saare lähistel.

Kuid enne veel kui lennuk alla kukub, tõmbab vaakum Taddy ja Leoni lennukist välja.

Pärast segast lapsepõlvemälestuste unenägu ärkab Taddy lennukitükil koos Leoniga. Egas siis midagi, riided seljast ja vette saare poole ujuma, minna on vaid umbes täpselt 9 tundi ujudes. Teel saarele, puhkuse hetkel, kaotab Taddy oma süütuse (hiljem selgus et ka Leon kaotas oma süütuse), mingi moment satub Taddy paanikasse, sest miski ujus vastu ta jalga – mis muu kui hai!!!! – ning selgub et neile on appi tulnud kaks delfiini. Rannale jõudes armatsevad nad veel korra ja ….

Hommikul leiavad nad sealt magamast Taddy sõbrad ja Leoni poisssõber Fabian :).

Saarel olev loss pakub seal ööbijatele kõike millest nad vaid unistada oskavad – luksuslikud toad, SPA, esmaklassiline toitlustus, BDSM toad – kõike!!

Ja siis tuleb Fabian oma osa Taddylt nõudma, kuna tema posssõber oli temaga juba maganud, siis tahtis ka Fabian oma osa ….

Tõsiselt lõbus ja kuum ja tüütu lugu.

The Shocking Secret of a Guest at the Wedding

Raamat: The Shocking Secret of a Guest at the Wedding (Millworth Manor #4) by Victoria Alexander (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/20702318-the-shocking-secret-of-a-guest-at-the-wedding

Pruut ja peigmees kutsuvad teid osa võtma pulmast Millworth Mõisas …

Külaliste seas on ka Jackson Quincy Graham Channing, New York City pankur ning Leedi Theodosia „Teddy“ Winslow, pulmakorraldaja inglismaa kõrgseltskonna perekondadele.

Tutvustusele järgneb lihtne vestlus, tantsimine, flirt, vaidlused, leppimised ning üks impulsiivne suudlus, mida kumbki pool vannub mitte kunagi kordavat.

Kuni nad seda kordavad.

Mõlemile kasulik liba kihlus toob endaga kaasa igasuguseid reaalseid sekeldusi, skandaalseid paljasusi, salakavalaid plaane ning ühe vääramatu arusaama:

Tõelist armastust – vastupidiselt ideaalsele pulmale – pole võimalik ette plaanida …

Romance, History

See tõsiselt pika nimega raamat on järg sama sarja eelisele tõsiselt pika nimega raamatule (The Scandalous Adventure of the Sister of the Bride). Ja nagu ka juba eelmine raamat, oli ka seda lugu lausa lust lugeda.

Peategelased, Jack ja Teddy, on kaks toredat noort inimest – Jack on pankur, kes saab teada, et tema isa polegi surnud, nagu ta ema on alati väitnud ja seega läheb Jack koos isaga Inglismaale kohtuma oma ülejäänud perega; Teddy on ühe Jacki äsja avastatud nõbu parim sõbranna ja ammune peretuttav, kes korraldab kõrgseltskonna pidusid nagu muuseas, kuid tegelikkuses teenib ta sedasi raha et tasuda oma isa võlgasid peale isa surma.

Nad kohtuvad ühe teise Jacki nõbu pulmas, mis on ka Teddy korraldatud, nad tantsivad ja vestlevad ja ülejäänud on ajalugu … tõsi ta on, et neil mõlemil võtab piisavalt kaua aega et mõista, et neil pole migit pääsu üksteisest pärast seda kui nad esimeses tantsus käed üksteise ümber panid. Lisaks tulevad mängu ka teised, kes püüavad neid üksteisest lahti kangutada – Teddy ema, Jacki ema, Teddy surnud-kuid-siis-taas-ellu-ärganud kihlatu, nende endi uhkus ja kangekaelsus. Kuid isegi kui neil läheb aega (mitte küll kolmkümmend aastat nagu Jacki vanematel) mõistavad nad siiski, et on loodud üksteise jaoks.

 

Selle raamatu peategelased on tugevad, intelligentsed tegelased. Ei mingit mossitamist, arusaamatust, usaldamatust või siis lihtsalt lapsikust – nende lugu on lausa lust lugeda, kuigi aegajalt on loos asju mida mainitakse tiba liiga palju.

See oli üks hea kerge lugemine.

Love, Rosie (Armastusega, Rosie)

Raamat: Love, Rosie (Where Rainbows End) by Cecelia Ahern (2004)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/147865.Love_Rosie

Rosie ja Alex on kui teineteise jaoks loodud, ning seda näevad ka kõik teised nende ümber, kuid mitte nemad ise. Nad on juba lapsepõlvest saati olnud parimad sõbrad, ning nende sõprus muutub üha lähedasemaks, kuni Alexi vanemad kolivad Bostonisse koos kogu perega. Rosie ja Alex on 17 ja nad alles on hakanud nägema üksteist romantilises valguses. Nad on löödud ning teevad plaane sellest, kuidas Rosie astub mõnda Ameerika ülikooli.

Rosie saab sisse Bostoni Ülikooli ja Alex Harvardisse ning kõik hakkab paika loksuma kuni vahetult enne väljasõitu saab Rosie uudise mis muudab kogu ta edasist elu: ta on rase ja isaks on poiss kellega ta läks lõpuballile kuna Alex jäi lennukist maha.

Rosie unistus ülikoolist, Alexist ning glamuursest karjäärist jooksevad liiva kui Rosie jääb koju Dublinisse, et hakata üksikemaks, samal ajal kui Alex alustab oma karjääri meditsiinis ning leiab uue armastuse Bostonis. Kuid saatus on üks naljakas asi ning see lugu, mis on üles ehitatud e-kirjadest, kirjadest, teadetest ning reast käest lastud juhustest, näitab Alexile ja Rosiele et saatus mängib oma lemmikutega kaua.

Drama, Romance

To: Ergav

From: Diana

Subject: Üks huvitav lugemine

Tead, varsti jõuab kinno üks film, mis on taas kord raamatu põhjal tehtud. Raamatuks on Armastusega, Rosie ja autoriks sama kirjanik, kes on kirjutanud ka P.S. Ma armastan sind.

Kas mäletad kuidas ma löristasin nutta vaadates seda P.S. Ma armastan sind filmi? No sellele tuginedes oli loota et ka see raamat ja film võivad head naistekad/pisarakiskujad olla. Lisaks on filmis ka väga armsad näitlejad peaosasse pandud – Sam Clafin ja Lily Collins. Seega ma lihtsalt pidin raamatu läbi lugema enne kui film kinno jõuab oktoobri lõpus. Nüüd ma kardan kinno minna ja seda kahel põhjusel: a) seda raamatut on väga raske filmi panna; b) see lugu on liiga lähedane.

Kas mäletad kuidas meid pandi esimeses klassis kokku istuma, sest sina ei suutnud rahulikult olla ja minu pinginaaber jäi esimesel septembril haigeks. Ausalt ma ei mäleta palju algkoolist, kuid seda ma mäletan. Vot Rosie ja Alex pandi ka kooli alguses kokku istuma, sest mõlemad olid kooli esimesel päeval hilinenud. Sealt edasi olid nad kui sukk ja saabas – koolis, kodus, kirjakeste vahetamine, sünnipäeva kutsed, emade vahelised kirjad, kui nad kaks tülitsesid.

Siis jõudsid nad põhikooli ja Rosie 16 sünnipäeval võltsisid nad mõlemad oma emade käekirja ning läksid kooli asemel ühte suvalisse baari ning jõid end täis. Rosie ei mäleta sellest palju muud, kui et ta magu pumbati tühjaks ning ta kukkus baaritoolilt ning lõi pea ära. Rosie pannakse kaheks kuuks koduaresti ja Alex peab isa kontoris töötama, kus ta kohtub oma esimese armastusega.

Kuid nad kaks on endiselt lahutamatud, kuid siis nad lahutatakse – Alex peab koos vanematega Ameerikasse kolima. Kuid sellele vaatamata jätkavad nad kirjutamist ja nende sõprus muutub üha kuumemaks, kuni Alex jääb maha lennust, millega ta pidi jõudma lõpuballile ja Rosie võtab viimases hädas ballile kaasa poisi, keda nad kumbki lapsepõlves eriti kannatada ei suutnud.

Ball balliks, ees on Rosie minek Bostoni ülikooli … kuni enam ei ole minekut Bostoni ülikooli, on hoopis mähkmed ja lõputu nutt ja siis leiab Alex endale ühe toreda tüdruku …

Kord kui Rosie Alexil Bostonis külas on siis ta isegi suudleb teda, kuid hetk hiljem on kohal Sally ja … Rosie tunneb end Alexi pulmas ülimalt halvasti, sest ta tunneb nagu läheks pool temast endast Salli kõrval mööda kiriku vahekäiku temast eemale.

Rosie alustab tööd ühes üsnagi nigelas kontorikaupu müüvas ettevõttes, kuni ta enam oma ülemust välja kannatada ei suuda ning leiab töö mida ta on lapsepõlvest saati unistanud … noh või siis peaaegu selle töö – ta hakkab tööle hotelli vastuvõtus ja ta kohtub ühe üsnagi tavalise mehega, kellega neil enamvähem klapib ja siis … pärast seda kui Alex on Sallist lahutatud vaatab tema kuidas pool temast läheb mööda kiriku vahekäiku alla vale mehe käevangus.

Rosie Katie ja Alexi Josh on nagu õde ja venda kuigi neil on pea 10 aastat vanusevahet.

Mis-iganes-ta-nimi-oli petab Rosiet, kuid ta annab talle andeks. Alex on ahastuses ja jätab Rosiele kirja, mille leiab Mis-iganes-ta-nimi-oli ja ähvardab Alexit, et see Rosiest eemale hoiaks. Kuid siis petab see kretiin uuesti Rosiet ja Rosie on juba kohvrid pakkinud, et Alexi juurde koos Katiega minna, kui ilmub välja Katie isa. Katie on õnnelik, sest ega ka tema tahtnud ju oma parima sõbra Tobbie juurest ära minna. Kuid Rosie ja Alex … Alex läheb tagasi oma esimese armastuse juurde, kes nüüdseks elab Ameerikas.

Läheb aastaid, ka aastaid kuis Rosie ja Alex on üksteise peale ülimalt vihased ja ei räägi üldse, kuni nad taas rääkima hakkavad.

Rosie saab lõpuks diplomi hotellinduses ja pärast ta vanemate surma avab ka ise oma B&B ja Alex päästab endiselt oma südameoppidega inimelusid ning võitleb kodus oma abikaasaga ja kasvatab kahte toredat poega.

Katie on 30, peab üle maailma reisides DJ ametit, Alexi pojad on täiskasvanud ja Katie kohtub taas aastate möödudes Tobbiega …

See oli nii ilus ja suurepärane lugu, kuigi iga kord kui ma pidin lugemise pooleli jätma ei julgenud ma raamatut uuesti kätte võtta, sest ma ei näinud mingit võimalust, et see lugu võiks õnnelikult lõppeda. Kuid siiski, jätkasin ma iga kord taas ning olin täielikult valmis lõpus silmad peast nutma. Ja täpselt nii ka läks.

 

Ergav, kas sa mõistad, et see oleks nagu olnud meie lugu … kui sa vaid poleks kakskümmend aastat tagasi meie seast lahkunud. On aeg mind lahti lasta!

Armastusega

Diana

The Midnight Witch

Raamat: The Midnight Witch by Paula Brackston (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17910080-the-midnight-witch

„Surnud on harva vaiksed. Kõik mida nad vajavad selleks, et neid kuuldaks, on keegi kes on valmis neid kuulama. Ma olen kogu oma elu surnuid kuulanud.“

Lilith on kuuenda Randori hertsogi tütar. Ta on üks Londoni ilusamaid noori neiusid ning ta on kihlatud linna kõige ihaldusväärseima poissmehega. Samas on ta ka nõid.

Kui tema isa sureb, läheb tiitel edasi ta äbarikule vennale, Freddile. Kuid Lilith, keda on õpetatud nekromantia kunstis, on see kes pärib isa koha Lazaruse sekti peanõiana. Ning Lilith on see kes peab silmitsi seisma Vahimeeste ähvardustega. Vahimehed on tugev võlurite kogum, kes on nõuks võtnud Lazaruse sektilt röövida Eliksiir, ning kasutada seda iseenda huvides. Lilith teab mis on Lazaruse põhimõte: saladus ja vaikus. Kui kasvõi ühte neist murda võib ohtu sattuda nii sekt kui ka kõik see mida ta siiani kalliks on pidanud. Ta on kogu oma elu seda põhimõtet väga tõsiselt võtnud, isegi nõustunud abielluma oma kaasnõia, võluva vikont Louis Harcourtiga.

See kõik aga muutub, kui ta kohtub Bramiga, andeka kunstnikuga, kes pole ei nõid ega ka kuulu ta samasse klassi kui Lilith. Koos Bramiga ei pea ta hoidma saladusi ega ka olema vaikne. Vaatamata Lilithi lojaalsusele nende sekti suhtes ning tema kohustusele tema pere ees, ei suuda Lilith enam oma elu nõiana saladuses hoida selle mehe ees, keda ta armastab.

Kuid talle rääkides riskib Lilith kõigega.

Paranormal, Romance, History

See oli üks imelik raamat, mis võib osutuda täielikuks pähkliks sarilugejale, kes tavaliselt petab iseennast väikse valega – veel üks peatükk ja siis jään magama. Siin raamatus nimelt pole peatükke, kogu lugu on üks vahepeatusteta lugu, isegi kui ta on kirjutatud kolme isiku vaatevinklist (Lilith räägib mina vormis ja Bram ning Stricklend on kolmandas isikus) ja jutustaja vahetub tihtipeale keset lõiku (või siis oli see vaid mulle saadetud ARCi probleem).

Igatahes, kui suudab ära harjuda selle imeliku kirjutamisstiiliga, siis leiab lugeja end kistuna üsnagi huvitavasse ja keerulisse armastusloosse, mis on läbipõimunud nõidade ja võlurite ning maagiaga. Lugu kestab üle viie aasta, alates natuke enne I maailmasõja algust ning lõppeb paar aastat peale sõja lõppu.

See kuidas kaks armastavat inimest kokku saavad, kuidas nad üksteist tundma õpivad, kuidas saatus ja aeg neid taas üksteisest lahti kisub, kuidas nad taas tee üksteise juurde leiavad, see kõik on väga huvitav. Maailm muutub nende ümber ja ka nemad muutuvad koos sellega, kuid üks mis jääb muutumatuks on nende armastus. Selle lihtsa ja ilusa armastuse teeb keeruliseks Lilithi saladus ja Brami seisus, Lilithi pere ning sekti vaenlased, kuid lõpuks on tähtis siiski vaid nende kahe usk üksteisesse.

Loo pahar on tõsiselt julm ja kuritahtlik tegelane, kes on valmis tegema igasuguseid kohutavaid asju ning olema alati surmkindel, et tema tegevus on õigustatud ning ainuõige. Kahjuks on tal ka pimesi järgijaid, kes aitavad tal tema kohutavaid plaane ellu viia.

Raamatu lõpp meenutas mulle väga Rachel Caine Revivalist sarja, lihtsalt siin polnud abis usinad nanoosaksesed vaid tegemist oli puhta maagia ning paari tilga verega.

Lõppkokkuvõttes polnud lugu üldsegi mitte paha. Jah paar asja olid natuke mööda, kuid kunagi ei saagi ükski lugu ideaalne olla, ning lõpuks oli ikkagi tegu ilusa looga armastusest, maagiast ning kunstist.

De Niro: A Biography

Raamat: De Niro: A Biography by Shawn Levy ( 28. Oktoober 2014)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/20697395-de-niro

Kõik usuvad, et Robert De Niro on üks parimatest, kui isegi mitte parim, näitleja üleüldse. Tema osatäitmised, eriti tema karjääri esimese 20 aasta jooksul, olid käsiteldamatud. Ristiisa, Taxi Driver, Mean Streets, The Deer Hunter, Raging Bull – kõik nad võlusid kinokülastajaid – tema talent oli midagi sellist, mida kohtab kas väga harva või üldse mitte. Kuid De Nirost endast on väga vähe teada, ta on väga eraklik inimene, kelle avalikud esinemised on olnud tihtipeale kas kokutavad või siis imelikud. Tema avalikke esinemisi oli lausa valus vaadata, kui võrrelda neid tema kinolina tegelastega. Selles elegantses ning kaasahaaravas biograafias kirjeldab Shawn Levy neid erinevaid De Niro külgi – tema tegelaskujusid ja seda meest, püüdes mõista kuidas ta arenes näitlejaks, kes kasutab rolle, et peita oma tegelikku elu, ning kes küüd keeldub rollidest mis nõuaks sama sügavat tööd kui varem, ning eelistab rolle kus tal pole tal oma talenti pea üldse vaja kasutada.  

Alustades De Niro lapsepõlvest kunstnike lapsena (keda tihti kutsuti Bobby Milk (Piim) kuna ta jume oli väga valge) jõuame tema abieludeni ning eluni isana, restorani omanikuna ning heategijana ning loomulikult ta hiljutiste ekraani külastusteni. Levi on kirjutanud biograafia nagu novelli, kus peategelase sisemine võitlus viib ta näitlejameisterlikkuse tippudeni. Lisaks De Nirole on raamatus juttu ka paljusest teistest tähtsatest tegelaskujudest, kes on mõjutanud tema karjääri ja elu, nagu näiteks Martin Scorcese, Francis Ford Coppola, Meryl Streep, John Cazale ning paljud teised

Biography 

Kes siis ei tahaks lugeda Robert De Niro koha?

Kas te näiteks teadsite, et Robert De Niro isa nimi on samuti Robert De Niro ja ta on maalikunstnik/luuletaja?

Et ka ta ema oli kunstnik ja tegeles ka kinnisvara ostu/müügiga?

Kas te teadsite, et tal on 6 last (üks lapsendatud, kolm surogaatemadega, kaks tavaliselt)?

Et ta vanim poeg on kinnisvaramogul?

Et ta on mänginud filmis koos Gerard Depardieuga (1900/Novecento)?

Et ta on ühe filmi jaoks oma keha treeninud nii, et tal oli vaid 3% keharasvu ning teise filmi jaoks võttis ta nii palju juurde, et tal tekkisid tõsised probleemid liikumise ja hingamisega (Raging Bull ja Cape Fear)?

Et tema on Tribeca Filmifestivali taga ja ka TriBeCa Productions üks juhtidest?

Et kuulus restoran Nobu on tema oma ja välja kasvanud tema soovist tuua New Yorki hea sushi restoran?

Et tal on hotelle nii New Yorgis kui ka Las Vegases ja plaanitakse neid ehitada ka mujale maailmas?

Et sellel ajal kui meie nägime filmi Once Upon a Time in America pea täismõõdus (3 tundi) näidati ameeriklastele lühiversiooni (pea kaks tundi)? 

Need ja paljud muud huvitavad ja võib-olla mitte nii huvitavad faktid on siin raamatus kõik koos. Kuna De Niro ise on väga kidakeelne ajakirjandusega ning ei ole ka huvitatud oma eluloo kirjapanekust, on selle raamatu kirjutamisel ära kasutatud materjalid mille De Niro on annetanud Texase ülikoolile, ajakirjandust ning interviusid teda tundnud inimestega. 

See oli huvitav raamat, eriti neile kes teavad seda näitlejat, Robert De Nirot, teavad tema filme, kuid ei tea millist vaeva ta algaastatel nägi, et portreteerida oma kas väljamõeldud või päriselu tegelasi võimalikult reaalselt ja usutavalt. Huvitav on lugeda kuidas tema kaasaegsed on teda mõjutanud ja tema neid. Tihtipeale on De Niro tutvustuse sisse lükitud ka lühitutvustusi teiste temaga tihedalt seotud näitlejate/direktorite kohta ja see kõik on väga huvitav. 

Mida kaugemale lugu jõuab, seda vähemaks jääb juttu filmidest ja jutt läheb rohkem De Niro muudele filmimaailmaga, kinnisvaraäriga, restoranidega ja hotellidega seotud asjadele. Loomulikult on palju juttu ka De Niro peredest ja lastest. Vahepeal läheb jutt isegi selliste teemade peale mida ma tegelikult kellegi eluloost lugeda ei tahaks – tema vastu esitatud kohtukutsed, tema vastu sooritatud kuritööd, peaaegu piinlikult isiklik info, mille kohta ma üksikasjalikku kirjeldust lugeda ei tahaks. Seda oleks võinud ka möödaminnes mainida ja rohkem aega pühendada viimaste aastate võib-olla mitte nii väga eduka filmikarjääri peale. 

Mis mind veel raamatu viimase kahes peatükis häirima hakkas, oli see et kogu jutt käis minevikus – ta tegi ja ta oli – kuid De Niro on veel olemas ja ta endiselt teeb, seega oleks minu arust olnud mõistlikum, kui vähemalt viimase peatüki lõpus oleks kasutatud oleviku vormi. 

Ma pean tunnistama, et kuigi ma tean väga hästi kes on Robert De Niro (minu esimene film De Niroga oli Kolm korda Ameerikas, samuti tuntud kui ka Ükskord Ameerikas, lihtsalt kuna film oli kolm tundi pikk, siis sai talle uus nimi hellitavalt pandud), ei ole ma siiski näinud neid filme, mis ta filmimaailma säravamate tähtede hulka tõstsid, seega olen ma eesmärgiks võtnud nad kõik ära vaadata. Minu arvamusi nende filmide kohta saate lugeda siit.

Üldkokkuvõttes oli tegu väga huvitava raamatuga, kui te olete teadlik Robert De Nirost, kui te olete huvitatud filmimaailmast ja kes tahab temast rohkem teada saada – mitte tema kohta käivaid kuulujutte vaid tema seotusest filmimaailmaga. Ma lihtsalt soovin, et raamat poleks olnud läbinisti kirjutatud kui järelehüüe.

The Last Werewolf

Raamat: The Last Werewolf (The Last Werewolf/Bloodlines Trilogy #1) by Glen Duncan (2011) 
Hinne: C
 Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/review/show/847492476  

„Siis avas ta suu et karjuda – kuid tundis mu ära. See oli täpselt see mida ma oodanud olin. Ta kangestus. Vaatas mulle silma. Ja ütles, „See oled sina.““

Saage tuttavaks Jakega. Ta on pisut vanaldane (ta saab märtsis 201), kuid te ei pakuks seda talle kunagi. Lõputu seksimine ning võimlemine on kõige võti – ning loomulikult ka palju loomset proteiini. Jake on libahunt ning pärast ta viimase kaasaegse õnnetut ning julma surma, on Jake viimane oma liigist. Kuigi ta on füüsiliselt terve, on ta sügavalt depresiivne ning üksildane.

Jake depresioon on ta viinud lõpuks sellisesse seisundisse, kus ta kaalub vägagi tõsiselt enesetappu – isegi kui see peaks tähendama sajandite pikkuse legendi hävitamist. Talle tundub piisavalt kerge kõike lõpetada. Kuid täiesti erinevatel põhjustel ajavad teda taga kaks vägagi ohtlikku grupeeringut, kes on valmis kõigeks, et teda elus hoida.

Fantasy, Paranormal, Horror, Thriller, Romance

Alustagem sellest, et täna (09.09.14) on täiskuu, seega on vägagi sobilik kirjutada libahuntidest :).

Glen Duncani Viimane Libahunt on vägagi huvitav ja imelik raamat. Taas kord pakutakse lugejatele uut ja huvitavat ideed libahuntidest, nende toitumisharjumustest, nende ajaloost, nende vaenlastest ning teistest paranormaalsetest elukatest, kes meiega koos maakeral eksisteerivad.

Jake on kakssada aastat vana depressioonis libahunt, kes on ka viimane libahunt, pärast seda kui taas on üks neist tapetud fanaatilise küti, Graineri, poolt, kelle järgmine, viimane ja ainus sihtmärk on olnud juba aastaid Jake (kuna Jake on kunagi ammu tapnud ning ära söönud Graineri isa). Seega peale viimast täiskuud, enne järgmist, algabki „kassi ja hiire“ mäng, kuid Jake ei taha mängida, ta tahab vaid surra. Seega teeb Grainer vahendeid valimata kõik, et Jake vihale ajada.

Kuid veel enne kui uus täiskuu taevasse tõusta jõuab, enne kui viimane jaht võiks alata … juhtuvad teised asjad ning need asjad panevad juhtuma teised asjad ning need asjad paljastavad muid asju, mis on juba pikemat aega toimunud.

Kogu lugu on kaasakiskuv oma huvitavate tegelaskujude, nende ajalooga ning neid ees ootava tulevikuga. Seda kõike on huvitav jälgida ning püüda ette aimata. Loo algus on üsna depressiivne, julm ning sünge, kuid koos uute paljastustega muutub ka lugu lootusrikkalt helgemaks. Jah, aegajalt oli lugu raske lugeda, sest vahepeal on ta hüplik ning vahepeal on dialoogis olevad seletused ning heietused nii pikad, et jõuad ära unustada, millest jutt oli, kuid sellega harjub ning peagi see enam ei sega. Lõppkokkuvõttes on kõige tähtsam aru saada, et ilma armastuseta me mitte ei ela vaid lihtsalt eksisteerime. 

Lõppkokkuvõttes oli hea lugu.

Kas ma loen ka sarja teisi raamatuid (Talulla Rising, By Blood We Live) – ei tea, päris huvitavad tunduvad, kuid selleks tuleb ju aega leida :)

See pilt pole küll hea iseloomustus sellele loole, kuid mulle lihstals meenus see pilt kui ma lugesin loo teist poolt ja pilt on ju hea :).

https://www.facebook.com/chiarabautistaartwork?ref=profile