Hinne: A
Me ei oska ettegi kujutada, mis võib juhtuda kui armastus saabub …
Endine laps täht Fiona Hume lahkus filmiärist kümmekond aastat tagasi –
kohe pärast seda kui ta lahkus taastusravist. Ta kolis Balirmore linna, ostis
kesklinnas vana, käest lastud häärberi, ning unistas sellest kuidas ta maja
taastab selle kunagisse hiilgusesse, koos stuudioga oma kunsti jaoks. Ta kaoks
avalikkus huviorbiidist ning elaks tagasihoidlikku kunstniku elu.
See oli plaan.
Kümme aastat hiljem on Fiona suur maja täis träni, mida ta on ostnud
vanakraami kauplustest, garaašimüükidelt või siis korjanud üles teeservast. Iga
tükk sellest tränist oli üles korjatud mõttega mõnest kunsti projektist … kuid
kõik, mis ta selle ajaga teinud on, on tükk nööri, millel on reas mõned
antiiksed nööbid.
Ta on kolmkümmend kaks aasta vana, ning teda tuntakse endiselt ära,
kuid Fional on näpud põhjas. Ta on üsnagi meeleheitel, ning sellises seisus on
ta valmis tegema raha jaoks peaaegu ükskõik mida. Peaaegu. Sedasi juhtubki, et
ta rendib välja oma majast endise teenija ruumid kohalikule sepale, Josia
Yeule.
Josia on kõik see mida Fiona pole: seltskondlik, rahulik, kontrolliv ilma
et ta kontrolliks … lühidalt, õnnelik. Kui teenija toa ukse alt imbuv valgus
hakkab üha enam imbuma Fiona pimedasse maailma, hakkab ka miski muu muutuma –
miski Fiona sees. Miski mida isegi ta ise peab ilusaks.
Drama, Romance
Taas kord üks suurepärane pärl, mille ma leidsin Netgalley raamatumere
avarustest täiesti juhuslikult.
Lugu on siis Fionast, endisest lapstähest, kelle mõlemad vanemad on
samuti näitlejad – ema totaalne nartsissist ja isa on olnud vaikne
kõrvaltvaataja. Üle kümne aasta tagasi lahutas Fiona end oma vanematest. Sedasi
ei saanud ta vanemad tema elu enam juhtida, tema rahadega teha mida nad
tahtsid, ega ka sundida teda enam näitlema. Esialgu nautis ta oma vabadust, kuid
kui ta parim sõber suri üledoosis, läks ta ka ise võõrutusravile ning lahkus
Hollywoodist, et minna tagasi oma vanavanemate linna Baltimore, kus elada
ühiskonna silme alt eemal.
Ta on Baltimores olnud juba kümme aastat. Ta suur häärber on täis
träni, iga tuba täis teatud värvi asju, tal on olnud palju ideid, mida asjadega
teha, kuid siiani pole ta veel midagi teinud. Ta viimane poisssõber, kes suutis
mööda vaadata sellest, et ta on endine kuulsus, ei suutnud mööda vaadata
sellest, et Fiona oli oma träni kogumisega jõudnud juba ka tema tuppa, seega ta
lahkus.
On juhtunud miski, mis toob Fiona välja ta eraklikust tränikogumisest ja
nõuab talt taas inimestega suhtlemist. Mitte et ta oleks end täiesti inimestest
ära lõiganud, kaugel sellest, iga päev suhtleb ta ühe inimesega –
kohvikupidajaga, kellelt ta ostab iga paari päeva takka oma eritellimusel
tehtud kohvijoogi, eskortteenuse klientidega, kellega tema teenus ei ole kunagi
seksuaalne vaid ainult seltskonna pakkumine.
Fiona ema, kes vaatamata lahutuse nõudmistele, et vanemad ei suhtleks
temaga enam, segab endiselt omal moel end pidevalt oma tütre ellu, teatab nüüd,
et kuna tal on uus film välja tulemas, on ta ka kirjutanud oma pihtimuste raamatu,
sellest mis tegelikult nende peres toimub (tema silmade läbi) ja lisaks sellele
on ka Fiona isa andnud sisse lahutuspaberid (seda kõike siis reklaami mõttes).
Fiona otsustab tagasi võidelda ainukesel viisil, mis mõjub – anda eksklusiivne
interviu enne kui ema raamat ilmub, kuid selleks peab ta end taas üles vuntsima
ning see nõuab raha, mida tal pole.
Seega paneb ta üles kuulutuse, kus ta rendib ruumi, ja ainult ruumi,
oma majast, mille juurde käib ka eraldi vannituba. Üürnik ei ole lubatud astuda
kuhugi mujale, kui vaid koridori ja tema renditavatesse ruumidesse. Kui ta näeb
Fionat teistes tubades, siis pole tal lubatud temaga rääkida, sest talle ei
rendita ruumi selleks, et neist saaks parimad sõbrad. See otsekohane kuulutus
toob talle neli kandidaati, üks naine ja teised mehed. Ta ei taha naisüürniku,
sest see tahaks kindlasti sõbrutsema hakata, kuid Fiona vajab vaid raha.
Ta kohtub kandidaatidega kohvikus, kaks esimest praagib ta kohe välja –
liiga entusiastlikud – kolmas ei tule kohale ja neljas – Josia – sobib suurepäraselt.
Kui nad on Josiaga kokku leppinud kõiges ja Josia on kohvikust lahkunud, jõuab
kohale hilinemisega tegelik neljas kandidaat.
Fiona läheb kohtama ühe oma regulaarsete kliendiga, kes vajab seekord
Fiona abi, et mees saaks oma ema veenda, et tal on elukaaslane ja ema ei pea
talle enam uusi naisi sebima. Pärast emaga kohtumist tunnistab Jack, et ta on
tegelikult armastanud Fionat juba sellest ajast saati kui ta teda esimest korda
filmis nägi (pea kakskümmend aastat tagasi) kuid ta on õnnelik ka sellega, mida
Fiona talle pakkuda saab ja talle sobib nende kokkulepe, kuid Fiona tunneb end
ebamugavalt ja lahkub.
Josia aga hakkab tasapisi märkamatult Fionat positiivsuse suunas
lükkama – renoveerib oma toa, teeb Fionale oma sepikojas kingituse … ja siis
kui Fiona on saanud Josialt inspiratsiooni oma elu paremaks muuta, vigastab ta
end suure tuhinaga ettevaatamatusest ning peab minema haiglasse haava õmblema.
Paanikas helistab ta Jackile ja siis ka Josiale ning haigla vastuvõtus –
kuhu ta saabus verest läbi imbunud pidžaama pükstega, kummikutes ja
väljaveninud t-särgis ning sorakil juustega – teeb üks naine, kes ta ära
tunneb, temast pildi ning see läheb kulutulena sotsiaalmeediasse. Seega tema
plaan ilmuda üle pika aja avalikkuse ette oma parimas vormis kukkus haledalt
läbi, ning maailm näeb teda taas narkarist pahatüdrukuna.
Jack tuleb talle haiglasse järele ning viib ta enda juurde, kuhu
järgmisel päeval jõuab ka Fiona isa, kellega nad räägivad üle aastate lõpuks
ausalt kõigest. Fiona annab Josiale loa korrastada ka teisi ruume tema
häärberis lisaks tema oma eluruumidele ning lubab ka eksklusiiv interviu ajakirjanikule,
kes on teda aastaid jälginud ja alati tema vastu väga viisakas olnud. Ka Fiona
ema lendab Baltimore, ning esimest korda elus ei lase Fiona oma emal taas kord
Fionast kõiges süüdlast teha, vaid ta ütleb välja mida ta tegelikult mõtleb ja
jätab oma ema lõplikult maha.
Seega üks pisike asi pani veerema teised pisikesed asjad ja ühtäkki on
Fiona taas täis indu maailmaga silmitsi seista, nautida inimestega suhtlemist
ning avada isegi oma süda armastusele.
Selline tõsiselt tore lugu, mis algab küll natuke segaselt, kuid Fiona
elu ongi alguses segane, kuid mida edasi, sega paremaks lugu läheb. Meenutab mulle
vägisi klassikalist Hallmarki lugu, kuid selle loo lõpus pole romantikast
nõretavat suudlemist ja kallistamist, pulmakellad taustaks. Selle loo lõpp
annab lootust, et see kõik võib veel tulla, kuid kõik see mis selleni viib pole
täis läilat suudlemist, igavese armastuse vandumist ning pisaratest nõretavat
vabandamist.
See on hea lugu kellestki, kes on kaotanud oma elu mõtte, kuid ta tõmmatakse
tagasi elavate maailma, kui tema ümber hakkavad toimuma väikesed asjad –
ootamatud kohtumised, ülestunnistused, vigastused, avastused, võimalused ning
ootamatud sõbrad, kellega kaasneb ka palju kasulikku rääkimist asjadest ilma
teeskluseta ning valedeta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar