Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 19. detsember 2014

A Thing of Beauty



Raamat: A Thing of Beauty by Lisa Samson (2015)
Hinne: A

Me ei oska ettegi kujutada, mis võib juhtuda kui armastus saabub …

Endine laps täht Fiona Hume lahkus filmiärist kümmekond aastat tagasi – kohe pärast seda kui ta lahkus taastusravist. Ta kolis Balirmore linna, ostis kesklinnas vana, käest lastud häärberi, ning unistas sellest kuidas ta maja taastab selle kunagisse hiilgusesse, koos stuudioga oma kunsti jaoks. Ta kaoks avalikkus huviorbiidist ning elaks tagasihoidlikku kunstniku elu.

See oli plaan.

Kümme aastat hiljem on Fiona suur maja täis träni, mida ta on ostnud vanakraami kauplustest, garaašimüükidelt või siis korjanud üles teeservast. Iga tükk sellest tränist oli üles korjatud mõttega mõnest kunsti projektist … kuid kõik, mis ta selle ajaga teinud on, on tükk nööri, millel on reas mõned antiiksed nööbid.

Ta on kolmkümmend kaks aasta vana, ning teda tuntakse endiselt ära, kuid Fional on näpud põhjas. Ta on üsnagi meeleheitel, ning sellises seisus on ta valmis tegema raha jaoks peaaegu ükskõik mida. Peaaegu. Sedasi juhtubki, et ta rendib välja oma majast endise teenija ruumid kohalikule sepale, Josia Yeule.

Josia on kõik see mida Fiona pole: seltskondlik, rahulik, kontrolliv ilma et ta kontrolliks … lühidalt, õnnelik. Kui teenija toa ukse alt imbuv valgus hakkab üha enam imbuma Fiona pimedasse maailma, hakkab ka miski muu muutuma – miski Fiona sees. Miski mida isegi ta ise peab ilusaks.
Drama, Romance

Taas kord üks suurepärane pärl, mille ma leidsin Netgalley raamatumere avarustest täiesti juhuslikult.

Lugu on siis Fionast, endisest lapstähest, kelle mõlemad vanemad on samuti näitlejad – ema totaalne nartsissist ja isa on olnud vaikne kõrvaltvaataja. Üle kümne aasta tagasi lahutas Fiona end oma vanematest. Sedasi ei saanud ta vanemad tema elu enam juhtida, tema rahadega teha mida nad tahtsid, ega ka sundida teda enam näitlema. Esialgu nautis ta oma vabadust, kuid kui ta parim sõber suri üledoosis, läks ta ka ise võõrutusravile ning lahkus Hollywoodist, et minna tagasi oma vanavanemate linna Baltimore, kus elada ühiskonna silme alt eemal.

Ta on Baltimores olnud juba kümme aastat. Ta suur häärber on täis träni, iga tuba täis teatud värvi asju, tal on olnud palju ideid, mida asjadega teha, kuid siiani pole ta veel midagi teinud. Ta viimane poisssõber, kes suutis mööda vaadata sellest, et ta on endine kuulsus, ei suutnud mööda vaadata sellest, et Fiona oli oma träni kogumisega jõudnud juba ka tema tuppa, seega ta lahkus.

On juhtunud miski, mis toob Fiona välja ta eraklikust tränikogumisest ja nõuab talt taas inimestega suhtlemist. Mitte et ta oleks end täiesti inimestest ära lõiganud, kaugel sellest, iga päev suhtleb ta ühe inimesega – kohvikupidajaga, kellelt ta ostab iga paari päeva takka oma eritellimusel tehtud kohvijoogi, eskortteenuse klientidega, kellega tema teenus ei ole kunagi seksuaalne vaid ainult seltskonna pakkumine.

Fiona ema, kes vaatamata lahutuse nõudmistele, et vanemad ei suhtleks temaga enam, segab endiselt omal moel end pidevalt oma tütre ellu, teatab nüüd, et kuna tal on uus film välja tulemas, on ta ka kirjutanud oma pihtimuste raamatu, sellest mis tegelikult nende peres toimub (tema silmade läbi) ja lisaks sellele on ka Fiona isa andnud sisse lahutuspaberid (seda kõike siis reklaami mõttes). Fiona otsustab tagasi võidelda ainukesel viisil, mis mõjub – anda eksklusiivne interviu enne kui ema raamat ilmub, kuid selleks peab ta end taas üles vuntsima ning see nõuab raha, mida tal pole.

Seega paneb ta üles kuulutuse, kus ta rendib ruumi, ja ainult ruumi, oma majast, mille juurde käib ka eraldi vannituba. Üürnik ei ole lubatud astuda kuhugi mujale, kui vaid koridori ja tema renditavatesse ruumidesse. Kui ta näeb Fionat teistes tubades, siis pole tal lubatud temaga rääkida, sest talle ei rendita ruumi selleks, et neist saaks parimad sõbrad. See otsekohane kuulutus toob talle neli kandidaati, üks naine ja teised mehed. Ta ei taha naisüürniku, sest see tahaks kindlasti sõbrutsema hakata, kuid Fiona vajab vaid raha.

Ta kohtub kandidaatidega kohvikus, kaks esimest praagib ta kohe välja – liiga entusiastlikud – kolmas ei tule kohale ja neljas – Josia – sobib suurepäraselt. Kui nad on Josiaga kokku leppinud kõiges ja Josia on kohvikust lahkunud, jõuab kohale hilinemisega tegelik neljas kandidaat.

Fiona läheb kohtama ühe oma regulaarsete kliendiga, kes vajab seekord Fiona abi, et mees saaks oma ema veenda, et tal on elukaaslane ja ema ei pea talle enam uusi naisi sebima. Pärast emaga kohtumist tunnistab Jack, et ta on tegelikult armastanud Fionat juba sellest ajast saati kui ta teda esimest korda filmis nägi (pea kakskümmend aastat tagasi) kuid ta on õnnelik ka sellega, mida Fiona talle pakkuda saab ja talle sobib nende kokkulepe, kuid Fiona tunneb end ebamugavalt ja lahkub.

Josia aga hakkab tasapisi märkamatult Fionat positiivsuse suunas lükkama – renoveerib oma toa, teeb Fionale oma sepikojas kingituse … ja siis kui Fiona on saanud Josialt inspiratsiooni oma elu paremaks muuta, vigastab ta end suure tuhinaga ettevaatamatusest ning peab minema haiglasse haava õmblema.

Paanikas helistab ta Jackile ja siis ka Josiale ning haigla vastuvõtus – kuhu ta saabus verest läbi imbunud pidžaama pükstega, kummikutes ja väljaveninud t-särgis ning sorakil juustega – teeb üks naine, kes ta ära tunneb, temast pildi ning see läheb kulutulena sotsiaalmeediasse. Seega tema plaan ilmuda üle pika aja avalikkuse ette oma parimas vormis kukkus haledalt läbi, ning maailm näeb teda taas narkarist pahatüdrukuna.

Jack tuleb talle haiglasse järele ning viib ta enda juurde, kuhu järgmisel päeval jõuab ka Fiona isa, kellega nad räägivad üle aastate lõpuks ausalt kõigest. Fiona annab Josiale loa korrastada ka teisi ruume tema häärberis lisaks tema oma eluruumidele ning lubab ka eksklusiiv interviu ajakirjanikule, kes on teda aastaid jälginud ja alati tema vastu väga viisakas olnud. Ka Fiona ema lendab Baltimore, ning esimest korda elus ei lase Fiona oma emal taas kord Fionast kõiges süüdlast teha, vaid ta ütleb välja mida ta tegelikult mõtleb ja jätab oma ema lõplikult maha.

Seega üks pisike asi pani veerema teised pisikesed asjad ja ühtäkki on Fiona taas täis indu maailmaga silmitsi seista, nautida inimestega suhtlemist ning avada isegi oma süda armastusele.

Selline tõsiselt tore lugu, mis algab küll natuke segaselt, kuid Fiona elu ongi alguses segane, kuid mida edasi, sega paremaks lugu läheb. Meenutab mulle vägisi klassikalist Hallmarki lugu, kuid selle loo lõpus pole romantikast nõretavat suudlemist ja kallistamist, pulmakellad taustaks. Selle loo lõpp annab lootust, et see kõik võib veel tulla, kuid kõik see mis selleni viib pole täis läilat suudlemist, igavese armastuse vandumist ning pisaratest nõretavat vabandamist.

See on hea lugu kellestki, kes on kaotanud oma elu mõtte, kuid ta tõmmatakse tagasi elavate maailma, kui tema ümber hakkavad toimuma väikesed asjad – ootamatud kohtumised, ülestunnistused, vigastused, avastused, võimalused ning ootamatud sõbrad, kellega kaasneb ka palju kasulikku rääkimist asjadest ilma teeskluseta ning valedeta.

Üks väga positiivne lugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar