Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18775664-mai-tai-d-up
Mereäärse Monterey kõmumasinad töötavad täiel võimususel, kuid
uustulnuk Chloe Patterson alustab seal võitlusringidest ja julmade omanike
käest päästetud pit pullide varjupaika. Jutud käivad, et ta on endine
iluduskuninganna (tõsi) kes jättis oma kihlatu maha nende pulmapäeva hommikul
(samuti tõsi). Ning kuigi ta ei otsi enda ellu uut meest, siis kohalik kena
välimusega loomaarst, viskab talle siiski silma. Absoluutselt tõsi.
Kui Lucas Campbell ei ole pere veterinaariakliinikus tööl, aerutab ta
Monterey lahel. Ta on hiljuti üksikuks jäänud, ning ta ei ole kohe kindlasti
otsimas uut suhet, kuid ta ei suuda siiski vastu panna vaadata teist, kolmandat
ning ka neljandat korda seda äsja saabunud Miss Kuldset Osariiki.
Ei Lucas ega ka Chloe ei ole huvitatud end kellegiga sidumisest. Kuid kinni
sidumisest – hmm, see oleks isegi mõte. Kuid kas paar Mai Taid, kuuvalgus ning
Frank Sinatra muusika on piisav, et nad mõlemad suudaks unustada oma minevikku?
Lootma peab, et Ol’ Blue Eyes teab, mida ta teeb.
NA, Humor, Romance
Neljas raamat siis Kokteili sarjast.
Seekordne kangelanna Chloe on eelmise raamatu kangelase, Clarke nõbu. Ja
Lucas on Caroline sõbranna nõbu (hahahah, väike California osariik) aga see selleks.
Chloe on abiellumas rikka, kena, eduka, ideaalse abikaasaga. Ta ise on
ideaalne rikka mehe abikaasa: endine iluduskuninganna, tegev heategevuses,
blond … kõik mida üks mees oma käevangu võiks tähata, kui talle on tähtis vaid
välimus. Kuid Chloe ei taha olla vaid ilus nipsasjake. Kui ta tulevane teatab
talle, et pärast pulmi ta ei tegele enam nende heategevutega, millest ta ise
huvitatud on ja ei lähe enam koertega haiglasse patsientide tuju tõstma, hakkab
Chloe tõsiselt mõtlema, kas ta ikka teeb järgmisel päeval õige sammu. Ja nii
lähebki, et pulmapäeva hommikul jookseb ta öösärgis ja rullidega autosse ning
kihutab minema. Ta sõidab oma isa juurde, kes mõistab teda, ning kui saabub
Chloe ema ja lõpuks ka ta kihlatu, põgeneb Chloe majja ning keeldub kellegiga
rääkimast.
Paar päeva enne pulmi on ta saanud kirja oma ammuselt tuttavalt, kes
peab bit pullide varjupaika, ning ta on pakkunud Chloele võimalust asuda
juhtima bit pullide varjupaika Põhja Californias. See oleks täpselt see mida
Chloe vajab, kuid esialgu peab ta oma elu paika saama. Ta sõidab oma isa perele
kuuluvasse suvekodusse Montereys ning seal olles mõistab ta, et Monterey on
just see koht, mis sobiks selle varjupaiga jaoks, ning suvekodu juurde kuuluvad
valdused oleks koertele ideaalne koht. Kui ka ta isa selle mõttega nõus on,
hakkavad asjad liikuma.
Kuid ise üksi ta seda ju teha ei saa, tal on vaja ka kohalike
veterinaaride abi. Sedasi saabki ta tuttavaks Campbellide perega ning Lucasega.
Lucas on hiljuti tagasi tulnud Piirideta Veterinaaride missioonilt,
kuhu ta kihutas paar päeva pärast seda kui tea kihlatu ta altari ette üksi
seisma jättis. Lucas ei otsi uut kallimat, sest ta pole selle kolme äraoldud
kuu jooksul oma valust siiski üle saanud.
Seega oleks need kaks ju ideaalsed üksteisele teisest üle saamiseks,
kuid kui Chloe kuuleb Lucase lugu, siis ta ei julge talle rääkida, et ta ise
tegi oma kihlatule praktiliselt sama asja, seega ta valetab, et nemad läksid
lahku kuu enne pulmi.
Üheskoos asuvad nad Chloe elamist koerte jaoks ümber kohandama,
veedavad nädalavahetusi rannas ja õhtuid veini juues ja süüa tehes.
Ja siis saabub esimene koer ja siis veel suur hulk koeri ja siis on
suur avamine ja siis kohtub Chloe Lucase endisega, kes tahab Lucase juurde
tagasi tulla, sest Hollywood polnudki see mida ta lootis, kuid Lucas …
Lucas on taas minemas kolmekuulisele missioonile Piirideta
Veterinaaridega, ning viimasel päeval enne ära minekut päästab Chloe mitmed
koerad koeravõitluse areenilt, kuid üks neist siiski sureb ta käte vahel. Šokk
ja lein toob neid kahte veelgi lähemale ning kui hommikul tunnistab Chloe
Lucasele kuidas ta tegelikult oma endisest kihlatust lahku läks, vihastab Lucas
ning läheb oma missioonile.
Chloel pole mingit lootuski Lucaselt andeks saada, kuid kerte
varjupaigal läheb hästi, tal on käed jalad tööd täis ja kolm kuud möödub
kiirelt. Ning ühel jalutuskäigul rannas koos ta oma isikliku (ja varjupaiga
esimese) bit pulliga leiab Lucas neid taas üles.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar