The Fall and Rise of Lucy Charlton

Raamat: The Fall and Rise of Lucy Charlton by Elizabeth Gill (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18595697-the-fall-and-rise-of-lucy-charlton  

Aasta 1920, Durham. Juba lapsest saati on Lucy Charlton unistanud töötamisest koos oma isaga perekonna advokaadifirmas. Kuid tema unistused teeb pihuks ja põrmuks skandaal, kui ta isa tast lahti ütleb ning Lucy leiab end tänavalt, võitlemas ellujäämise eest. Joe Hardy on pärast I maailmasõda tagasi Londonisse naasnud, ning leiab oma elu varemetest – ta isa on surnud ning ta lapseootel kihlatu on kadunud. Siis saab Joe teada, et ta on ootamatult pärinud vana jõeäärse kivimaja Durhamis, kelleltki proua Margaret Leelt. Teda ei hoia Londonis kinni enam mitte miski, seega võtan ta ette reisi põhja, et maja õigused endale saada. Lucy sihikindlus on lõpuks aidanud tal töö leida advokaadifirma assistendina, saades oma töökohalt kaitsta vaesemate õigusi. Kui Joe tuleb samasse firmasse küsima pärandiks saadud maja võtmeid, lubab Lucy aidata tal selgitada välja selle salapärase heategija seos Joega. Kuid ei möödugi palju aega, kui nende mõlemi minevik tuleb neid mõlemaid kummitama ning sellega kaasnevad ootamatud tagajärjed.

History, Mystery, Romance

Taas üks huvitava leid NetGalleyst.

Antud raamatu nimi võiks väga vabalt olla ka Lucy Charltoni ja Hoe Hardy elu langus ja tõus, sest nad on mõlemad selle raamatu peategelased.

Kui ma hakkasin raamatut lugema, siis meenus mulle üks kunagi keskkoolis loetud raamat, nimelt Theodore Dreiseri Õde Carrie. Kas siin toimub tegevus 1920ndatel, noor tüdruk on sunnitud kodust lahkuma, ta leiab oma kindla tuleviku, tal on meestega probleeme … vahe ongi vaid see, et selle raamatu tegevus ei toimu mitte depressiooni järgses New Yorgis, vaid sõjajärgsel Inglismaal.

See lugu on väga huvitav, igasuguseid uskumatuid ja ootamatuid asju toimub nii Lucy kui ka Joe elus ja siis ka nende mõlemi elus. Väga huvitav on jälgida milliseks on elu muutunud I maailmasõja järgsel Inglismaal, just maapiirkondades. Kuidas raha on vähe, mehed on kas kaotanud elu sõjas või sõja tõttu, kuidas naised asuvad meeste asemele, kuid tavad on selle vastu, kuidas pered on valmis oma lastest lahti ütlema vähimagi „ebasündsuse“ tõttu ning siis neid taas tagasi koju sundima, et nad oma ülejäänud peret ülal peaks, kui neil on kitsas kätte tulnud (kellele on vaja vaenlasi, kui neil on sellised pered).

Selles loos olid ka mõningad asjad, mis mind häirisid. Näiteks oli siin päris mitu teemaarendust, mis tegelikult kuhugi välja ei jõudnud ning samas ka tegelikult loole suurt juurde ei andnud, pigem tekitas arusaamatust, miks neid siis sinna üldse lisada. Arusaamatuks jäi see teema Joe „nägemisega“, kuidas ta aegajalt nägi asju, mida teised ei näinud. Või siis see alustatud projekt selle teise kivitornimajaga, mille Joe samuti päranduseks sai. Või Lucy söögitegemine. Jne. Teine asi mis mind tõsiselt häiris, oli loo ajaliin. Ma ei saanud kuni lõpuni aru, kui pika aja jooksul kõik need sündmused toimusid. Kui arvestada nende laste vanuse järgi, kes selle loo toimumise käigus sündisid, siis toimus see kõik maksimum 4-5 aasta jooksul, sest lapsed on alati väikesed, alati tuterdavad ringi ebakindlatel jalgadel ning söövad nii nagu need kes alles õpivad sööma – toit üle näo laiali. Kui aga mõõta aega selle järgi, mis siin loos kõik toimub ja jälgida neid harvaid vihjeid möödunud aja pikkuse kohta, siis jääb mulje nagu toimuks tegevus kümne aasta jooksul. Kui minu viimane arvamus on õige, siis on Joe ema kassid ilmselt surematud :).

Mulle meeldis see lugu, mulle meeldisid need tegelased, mulle meeldis kuidas see lugu oli üles ehitatud ja kuidas oli iseloomustatud Inglise külamaastiku ning ilma, lihtsalt see imelik ajakulg tekitas segadust ning need lõpetamata teemaliinid olid natuke häitivad.

Üldkokkuvõttes hea lugemine.