Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

kolmapäev, 10. veebruar 2016

Day 21



Raamat: Day 21 (The 100 #2) by Kass Morgan (2014)
Hinne: C
Keegi pole Maa peale jalgagi tõstnud juba sajandeid – kuni praeguseni.
Sellest on möödunud 21 päeva, kui nad Maal maabusid. Nad on ainsad inimesed, kes on viimase paari sajandi jooksul Maal viibinud … või nii nad arvasid. Nad on silmitsi tundmatu vaenlasega, ning Wells püüab kogu gruppi koos hoida. Clark läheb otsima Mont Weatherit, püüdes leida teisi koloniste, samas kui Bellamy ainus eesmärk on oma õe leidmine, ükskõik mis hinnaga. Ning laeval, Glass peab tegema mõeldamatu valiku kas oma elu armastuse või elu enda vahel. Sarja teises osas paljastatakse saladusi, uskumusi muudetakse ning suhted pannakse proovile. Ning maandunud sada püüavad ellu jääda neile ainsal teadaoleval moel – üheskoos.
Dystopia, Romance, Adventure, YA

Esimene asi mida peaks ütlema on see, et kui te võtate selle raamatu lugeda, kuna te olete näinud telesarja, siis tead, et sellele raamatul ja telesarjal pole muud ühist kui paari peategelase nimed. Telesari on võtnud raamatu idee ja läinud hoopis teises suunas algusest peale, telesari on väga vägivaldne ja kiire. Kuid raamat.


See lugu jätkub siis sealt, kus Octavia on kadunud, tulekahju on kustutatud, esimene on surnud tänu kohalikele ning kosmosejaamas on osa ilma õhuta jäetud.

Maal olevad lapsed ootavad ärevalt uusi rünnakuid ning nad on valmis koheselt vägivallaga vastama, ilma et nad püüaksidki rahumeelselt asju lahendada. Wells püüab neid rahustada ning Clark ja Bellamy on läinud Octaviat otsima. Bellamy ainus mõte on pidevalt Octavia – kus ta on, kas ta elab, kuidas teda tagasi saada … kuid maal on neile palju üllatusi pakkuda. Üks kohalik tüdruk tuleb nende juurde ja loomulikult võetakse ta koheselt vangiks, kuid vaatamata oma vangistaatusele näitab ta tegelikult Clarkile, Wellsile ja ning Bellamyle asju, mis aitavad neil leida Octaviat ning tutvuda rohkem neid ümbritsevaga. Asjad liiguvad rahulikult, mõned jäävad haigeks, mõned tapetakse, kuid lõpuks kuulevad nad uut tähtsat infot.

Kosmosejaamas avavad Glass ja Luke jaamade vahelised uksed ning kõik püüavad jõuda võimalikult kiiresti maabumis kapsliteni. Loomulikult pole kapslites piisavalt ruumi, et kõik laevas olijad sinna mahuks, ning enne veel kui nad kapsliteni jõuavad avaldatakse Lukele ka Glassi saladus. Aga loomulikult lõppeb see lugu ainukesel võimalikul viisil.

Tegelikult oli see osa sellest sarjast üllatavalt tühi. Jah, pidevalt pakutakse lugejatele huvitavaid tagasivaateid minevikule, kuid tegelikult ei toimugi nagu eriti midagi kogu selle raamatu jooksul. Kui telesari liigub julmade suurte hüpetega, siis raamat liigub edasi teosammuga, aegajalt paari verist nüket siit või sealtpoolt saades. Omamoodi oli see aeglane tempo isegi hea, kuid see Bellamy pidev meeldetuletus, et kohalikud on Octavia röövinud, ning Glassi soigumine Luke ja nende ühise mineviku pärast hakkas üks moment häirima.

See polnud paha lugu, lihtsalt tüüpiline noorte täiskasvanute düstoopiline põnevik.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar