Raamat: The Deathsniffer’s Assistant (The Faraday Files
#1) by Kate McIntyre (2015)
Hinne: F
Surmanuuskuri Assistent on fantaasia
lugu, mis toimub pseudo-Edwardi aegses maailmas, kus toimub salapärane mõrv. Kes
siis ei armastaks lendavaid kindluseid, veidrikut naisdetentiivi ning
kangelasi, kes hindavad kõiki nende jalanõude järgi!
Pärast seda kui Christopher Buckley
kaotab oma vanemad Lendava Kindluse Õnnetuses, tuleb sellele õrnal ning hea
käitumisega poisil kasvatada oma maagiliste võimetega väikest õde, Rosemaryt,
üksi. Nad on kogu selle aja elanud kunagi väga heal järjel olnud perekonna
säästudest. Kuid raha hakkab otsa saama ning Christil pole muud võimalust, kui
ta peab leidma endale Darrington City’s töö, samas kui linna on haaranud masu.
Ainus kes üldse teda jutulegi on nõus võtma, on O. Faraday, maniakaalne
Surmanuuskur. Faraday eriline maagiline anne annab talle eriti terava ja
hindamatu tunnetuse mõrvarite leidmiseks.
Kui Olivia saab kutse hertsoginnalt,
et lahendada tema surnud abikaasa juhtum, leiab Chris end seotuna Faraday
igapäevaellu ning ta ei suuda end eraldada selle õõvastava uurimise
küsimustest. Tema seotus muutub üha keerulisemaks, mida rohkem poliitilised
jõud Rosemary ümber tiirlema hakkavad. Nad näevad teda vaid kui tööriista, mida
saab kasutada masu lõpetamiseks, kuid see rööviks tüdrukult tema vabaduse – või
isegi tema elu.
Chris peab tegelema nii küsimusega,
kes tappis Viktor val Dareni kui ka vastutusega hoida Rosemary ning tema maagia
eemale neist, kes tahavad teda vaid kasutada ja siis tühjana eemale heita. Asja
teeb hullemaks ka see, et üha enam hakkab talle tunduma, et see kohutav
õnnetus, mis röövis neilt nende vanemad, ei pruukinud üldse juhuslik õnnetus
ollagi.
Surmanuuskuri Assistendi tegevus
toimub maailmas, mis meenutav väga 1900 aastate Londonit, ning siis on omavahel
seotud mõrvamüsteerium ning isikliku sotsiaalse seisukoha taastamise lugu. See on
lugu murtud inimestest, nendevahelistest suhetest, kuidas nad omavahel pigem
võitlevad kui koostööd teevad, kuid siiski õpivad üksteiselt kõigele vaatamata.
Loo jutustajaks on Christopher Buckley, kes on noor, kergesti mõjutatav ajastu
eelarvamustest, ning on ühtäkki ümbritsetud erilistest naistest, kelle erinevad
tegelaskujud muudavad tasapisi tema arusaama teiste tugevustest, ning ka ta
enda tugevusest.
Fantasy, Criminal Mystery,
Kuigi raamatu kokkuvõte on paljulubav ei meeldinud see lugu mulle kohe
üldse. See lugu on üheaegselt liiga tihe ja samas ka väga tühi.
See lugu on liiga tihe, kuna nii on üksteise otsa lükitud liiga palju
väljamõeldisi – maagilised loomad, väljamõeldud ametid, riigid, linnad,
rahvused. Vahepeal oli mul tunne, nagu oleks kirjaniku seinal olnud nimekiri
kõigist muinasjuttude loomadest, ning ta püüdis neid kõiki vähemalt korra
nimetada (ma nii ootasin draakonit, peaaegu nagu isegi oli draakon ka, kuid
siiski mitte). Ning kõik need imelikud ametid/kutsumused – see oli nii segane
värk, kuna üks ja sama kutsumus võis olla mitme nimega ning tegelikult ei
seletatud eriti korralikult, mida need kutsumused ikkagi päris tähendasid, mida
need inimesed tegid.
Ta tühi oli see lugu selle pärast, et see kriminaalne lugu ning
Christopheri õe kutsumuse lugu olid mõlemad nii lihtsad, kuid samas niii
segased, ning nende ümber oli põimitud see muu lugu, mis ajas rohkem segadusse
kui et aitas.
See Surmanuuskur – Olivia – ja tema Assistent Christopher, nad olid
nadu Holmes ja Watson, või siis väga kehv versioon neist. Olivia käitus
pidevalt kui teismeline, kes alles otsib oma kohta maailmas, kandes iga päev
erilist erksavärvilist kostüümi ning ta meeleolu muutus sekundi ajel ning kuigi
ta oli tõenuuskur ei suutnud ta ise oma jutus valet tabada?!?!?. Ka Christopher
käitus kui teismeline tüdruk – punastas, kritiseeris teiste välimust ning
nuttis ning tegi kõiki muid asju, mis on iseloomulikud teismelistele tüdrukutele.
Üleüldse käitusid paljud naised pigem kui mehed ja mehed kui naised.
Ning siis kõik need imelikud asjad, mis visati õhku, kuid mis jäid
seletuseta või kokkuvõtteta – mis oli see põhjus, miks loss alla kukkus, mis on
need poliitilised jagelused, mis on Christopheri teine võime, mis nimekiri see
on mille Christopheri isa Rosemaryle jättis ning mida ta sellega peale peaks
hakkama. Kui ma selle raamatu lugeda sain, polnud veel teada, et raamatule on
järg tulemas, kuid ilmselt siis peaks seletus nende küsimuste kohta tulema
järgmises osas, kuid ausalt, kui esimene raamat on nii nõrk, kes tahaks teist
osa lugeda.
Tegu oli tobeda, mõttetu, tüütava looga, mis nagu tahtis olla ulme
kriminaalne müsteerium, väikse steampunki lisandiga, kuid seda ta kohe kindlasti
polnud. Jama lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar