The Return of the Witch

Raamat: The Return of the Witch (The Witch’s Daughter #2) by Paula Brackston (08.03.2016)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/25584230-the-return-of-the-witch

Pärast viit aastat Summerlandis, on Gideon pääsenud vabadusse. Elizabeth teab, et ta läheb Teganile järele ja ka seda et Elizabethi ülesanne on kaitsta Teganit, keda ta on hakanud pidama oma tütreks. Sellest dramaatilisest ööst saati, kui Batchcombe metsas toimusid ootamatud sündmused, on Tegan reisinud üle kogu maailma, õppides kõiksugustelt nõidadelt uusi asju ning ta pole enam ammu see ebalev teismeline ning nooruke nõiaõpilane. Kuid siiski pole tema oskused võrdväärsed Gideoni tumedate, kättemaksuhimuliste võimetega, ning seega õnnestub Gideonil ta kinni püüda. Kas Elizabethil õnnestub Tegan leida? Kas nad suudavad kahekesi võita nende ammune vaenlane, seekord igaveseks?

Fantasy, History, Paranormal,

Seega siis teine ja uusim raamat Paula Brackstoni Nõia tütre sarjast. Nagu ma juba eelmise raamatu arvustustes kirjutasin, ei ole see üksinda seisev raamat ja kui esimest raamatut pole lugenud, võib selle raamatu sündmuste jälgimine üsnagi raske olla. Iseenesest on see ju huvitav lugu, kuid siin oli asju, mis mind tõsiselt ärritasid.

Lugu algab siis viis aastat pärast seda kui Elizabeth Gideoni trikiga oli suutnud kinni püüda ja Summerlandi viis. Tegan on need viis aastat elanud oodates Elizabethi naasmist ning samas on ta ka reisinud üle kogu maailma, otsides erinevaid nõidu/šamaane, et neilt õppida ja oma maagiat täiustada. Siis saabub Elizabeth ja toob uudiseid Gideoni põgenemisest.

Nagu arvata ongi, röövib Gideon Tegani ning viib ta tagasi seitsmeteistkümnendasse sajandisse, umbes üheksateist aastat pärast seda, kui Elizabeth võllast põgenes. Elizabeth peab neile järgnema ja selleks palub ta abi Aja Astujatelt ja talle tuleb appi Erasmus.

Inglismaa on keset Kodusõda ja külas elab endiselt inimesi, kes Elizabethi ära võivad tunda ning sõdivad armeed on valmis võlla tõmbama igaühe, kes neile tundub olevat nende vaenlane. See on ohtlik aeg ning Elizabeth jagab oma kiiret aega Tegani otsimise ja oma vana sõbra Williami abistamise vahel. Ta küll leiab Tegani ning aitab Williamit nii palju kui suutis, kuid lõpuks ähvardab teda taas võllas ning Gideon viib taas Tegani endaga.

Seekord saabuvad nad siis üheksateistkümnendasse sajandisse, umbes kolmkümmend aastat varasemasse aega kui Elizabeth varem Londonis oli. See on Erasmuse aeg aja ta aitab Elizabethil leida põhjuse, miks Gideon nii väga Teganit taga ajah. Nad leiavad Tegani, viimasel minutil ja …

Huvitav lugu, kas pole?. Kuid mis mind tõsiselt häiris oli selle loo maagiline pool. Tegan õppis selle viie rännaku aastaga igasuguste erinevate nõidade/šamaanide juures igasugu erinevaid asju ja ta oli muutunud tugevamaiks nõiaks, keda Elizabeth kunagi näinud oli ning just see viimane šamaan, kelle juures ta kõrbes oli, oli ta teinud eriti tugevaks, kuid seda vaid teatud olukorras, seega tegelikult ei olnud Teganist saanud Peaaegu Parim Nõid Maailmas, vaid temast oli saanud Sant Nõid, sest kui … ta peale ei paistnud, oli ta täiesti kasutu. See ei tundunud üldse loogiline või usutav ning see rikkus kogu loo. Teine asi mis mind häiris oli Erasmus, kes oli erinevatel sajanditel nagu täiesti erinev inimene ja ühe Aja Sammuja kohta oli ta vägagi hoolimatu ajateljes tekkivate muudatuste suhtes.

Kuid kõigele sellele vaatamata oli lugu siiski huvitav, kuid jah, esmalt tuleb läbi lugeda esimene raamat.