Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 5. aprill 2016

The Red Notebook



Raamat: The Red Notebook Antoine Laurain (2014)
Hinne: C+
Raamatupoe omanik Laurent Letellier satub Pariisi tänaval mahajäetud naiste käekoti peale. Kotis pole midagi, mis annaks aimu, kellele kott kuulub, kuigi seal on palju teisi asju. Laurent tunneb tungivat vajadust selle koti omanik üles leida ja seega püüab ta kotis olevate asjade abiga aimata, kes see võiks olla. Kui ta on lugenud kotis olevat punast märkmiku, kuhu naine on kirja pannud oma mõtted, kasvab üha enam tema soov selle naisega kohtuda. Kuid ta ei tea ju tema nime, ning tal on naisest vaid mõned tema isiklikud asjad, kuidas saaks ta leida ühte naist linnas, kus elab miljoneid inimesi?
Mystery, Romance

See raamat on originaalis ilmunud prantsuse keeles, kuid mina lugesin seda ingliskeelse tõlkena. See lühikese loo jooksul – 159 lk – juhtub väga palju. Loo peategelasteks on Laure, kellelt ühel õhtul röövitakse lillakas käekott ja Laurent, kes hommikul kohvikusse minnes, satub prügikasti kaanele jäetud lilla käekoti peale.

Laurent tahab olla korralik kodanik, ning anda käekotti politseile, kuid kui teda politseijaoskonnas ootab ees hulk naisi, kellel on käekott röövitud ja ta ei taha leitud kotti anda lihtsalt kaotatud ja leitud asjade osakonda, võtab ta koti koju kaasa, et uurida koti sisu. Naiste käekotti sisu on meestele suureks müsteeriumiks. Kuidas saavad naised kaasas kanda nii palju väikseid asju, mis neile tunduvad täiesti mõttetud, kuid on meile nii tähtsad. Kuid tänu neile väikestele asjadele – märkmik, juukseklamber, kosmeetika, raamat, millele autor on pühenduse kirjutanud, fotod, väiksed kivid, võtmed – leiab Laurent koti omaniku. Kuid see leitud käekott sunnib teda ka aduma, et see suhe, milles ta hetkel on, on tema jaoks vale.

Kui Laurent leiab Laure korteri, võtab Laure sõber teda Laure viimase poisssõbra pähe ning palub tal Laure kassi toitmas käia sellel ajal kui Laure on ise haiglas ning tema sõber peab tööga seotult reisile minema. Kuid kui Laure haiglast tagasi tuleb, leiab ta oma korterist vaid koti ning hüvastijätu/vabanduse kirja.

Kas need kaks tegelikult ka kohtuvad? Kas Laure mõistab, et Laurent pole mingi hull mees, kes on näinud kurja vaeva, et teda leida, kuid kui ta ta leiab, siis põgeneb?

See lugu meenutas mulle väga filmi Siis kui sa magasid. See oli armas lugu sellest, kuidas saatus paneb kaks inimest üksteisele nii lähedale aga selleks, et nad lõpuks kokku saaks, on neil endil vaja teha viimane samm. Ja samas mõtlesin ma raamatut lugedes ise ka, kas minu käekoti sisu põhjal, kui sealt eemaldada rahakott ning telefon, oleks mind võimalik leida. Võib-olla, kuid ilmselt mitte. Naised on ikka hullud. Meie käekottide keskmine raskus on 3 kilo ja me tarime endiga kaasa igasuguseid pisikesi asju, mida üllataval kombel on meil ka peaaegu igapäevaselt vaja.

See oli üks tore lugemine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar