Hinne: C+
Raamatupoe omanik Laurent Letellier satub Pariisi tänaval mahajäetud
naiste käekoti peale. Kotis pole midagi, mis annaks aimu, kellele kott kuulub,
kuigi seal on palju teisi asju. Laurent tunneb tungivat vajadust selle koti
omanik üles leida ja seega püüab ta kotis olevate asjade abiga aimata, kes see
võiks olla. Kui ta on lugenud kotis olevat punast märkmiku, kuhu naine on kirja
pannud oma mõtted, kasvab üha enam tema soov selle naisega kohtuda. Kuid ta ei
tea ju tema nime, ning tal on naisest vaid mõned tema isiklikud asjad, kuidas
saaks ta leida ühte naist linnas, kus elab miljoneid inimesi?
Mystery, Romance
See raamat on originaalis ilmunud prantsuse keeles, kuid mina lugesin
seda ingliskeelse tõlkena. See lühikese loo jooksul – 159 lk – juhtub väga
palju. Loo peategelasteks on Laure, kellelt ühel õhtul röövitakse lillakas käekott
ja Laurent, kes hommikul kohvikusse minnes, satub prügikasti kaanele jäetud
lilla käekoti peale.
Laurent tahab olla korralik kodanik, ning anda käekotti politseile,
kuid kui teda politseijaoskonnas ootab ees hulk naisi, kellel on käekott
röövitud ja ta ei taha leitud kotti anda lihtsalt kaotatud ja leitud asjade
osakonda, võtab ta koti koju kaasa, et uurida koti sisu. Naiste käekotti sisu
on meestele suureks müsteeriumiks. Kuidas saavad naised kaasas kanda nii palju
väikseid asju, mis neile tunduvad täiesti mõttetud, kuid on meile nii tähtsad. Kuid
tänu neile väikestele asjadele – märkmik, juukseklamber, kosmeetika, raamat,
millele autor on pühenduse kirjutanud, fotod, väiksed kivid, võtmed – leiab Laurent
koti omaniku. Kuid see leitud käekott sunnib teda ka aduma, et see suhe, milles
ta hetkel on, on tema jaoks vale.
Kui Laurent leiab Laure korteri, võtab Laure sõber teda Laure viimase
poisssõbra pähe ning palub tal Laure kassi toitmas käia sellel ajal kui Laure on
ise haiglas ning tema sõber peab tööga seotult reisile minema. Kuid kui Laure haiglast
tagasi tuleb, leiab ta oma korterist vaid koti ning hüvastijätu/vabanduse
kirja.
Kas need kaks tegelikult ka kohtuvad? Kas Laure mõistab, et Laurent
pole mingi hull mees, kes on näinud kurja vaeva, et teda leida, kuid kui ta ta
leiab, siis põgeneb?
See lugu meenutas mulle väga filmi Siis kui sa magasid. See oli armas
lugu sellest, kuidas saatus paneb kaks inimest üksteisele nii lähedale aga
selleks, et nad lõpuks kokku saaks, on neil endil vaja teha viimane samm. Ja samas
mõtlesin ma raamatut lugedes ise ka, kas minu käekoti sisu põhjal, kui sealt
eemaldada rahakott ning telefon, oleks mind võimalik leida. Võib-olla, kuid
ilmselt mitte. Naised on ikka hullud. Meie käekottide keskmine raskus on 3 kilo
ja me tarime endiga kaasa igasuguseid pisikesi asju, mida üllataval kombel on
meil ka peaaegu igapäevaselt vaja.
See oli üks tore lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar