2025

Artemiz's 2025 book montage

The Frozen People
North Is the Night
Abieluportree
Ema võtab kassi
Madame Curie ja unistuse jõud
Psyche ja Eros
Irish Soda Bread Murder
Lottie Brooksi eriti piinlikud bestikadraamad
Mõnikord ma valetan
Dirty Diana
Väike kohvik Kopenhaagenis
Vandemere
Variation
Clytemnestra
The Vanishing Bookstore
Cover Story
Haua kutse
Surnud lõvid


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 22. jaanuar 2018

Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded age to the Great Depression



Raamat: Ladies of the Ticker: Women and Wall Street from the Gilded age to the Great Depression by George Robb (2017)
Hinne: C
Kuigi naised mängisid Ameerika panganduses ja väärtpaberi turul suurt osa üheksateistkümnenda sajandi lõpus ja kahekümnenda sajandi alguses. Nende osalus tekitas pidevaid vastuolusid. Hetty Greeni kuldne puudutus tõi talle miljoneid, kuid ta ärritas kriitikuid oma kodukanalikuse puudumisega. Samas sellised eesrindlikud naised nagu Victoria Woodhull, nägid finantsilise sõltumatuse olemasolu naistele tähtsamana kui nende õigust hääletada. Georg Robbi uuenduslik uurimus toob välja kolme põlvkonna naiste finantsilised meetodid, saavutused ning karjäärid. Kasutades allikatena nii väärpaberiagentide arveraamatudi ning ajakirjanduslike artikleid, toob Robb esile kui palju naisi oli tegelikult investeerinud oma varad uurides erinevaid infoallikaid, omades erinevaid lähenemisi ärimaailmale, erinevaid suhteid väärtpaberituruga ning teisi eksperte. Ta toob päevavalgele ka ammu unustatud naispankurid, väärtpaberiagendid ning spekulaatorid, kes jätsid endast maha uuenduslikud jäljed – ning kinnitasid taas kord tavakodanike arusaama, et naised ei ole võimelised ning piisavalt agressiivsed avaturu kapitalismi tarbeks. Antud uurimus on meelelahutuslik ning täis värvikaid detaile naistest, kes rajasid teed naistele Wall Streetile.
Study, History

Nagu ma poleks veel aasta lõpus piisavalt uurimustöid ja teaduslikke artikleid lugenud, võtsin ma aasta lõpus eksamiteks õppimise vahel kätte raamatu/uurimuse naistest, kes püüdsid üheksateistkümnenda sajandi lõpus ja kahekümnenda sajandi alguses Ameerika väärtpaberiturul läbi lüüa. Kuid see raamat pole ainult sellest, siin on juttu ka sellest, kuidas naised said üldse väärtpaberite omanikeks – enamasti ostsid väärpabereid oma tütarde nimel nende isad, kes kindlustasid sellega oma tütarde tulevikku, kuna neil oli õigus omada väärpabereid ilma, et nende abikaasad saaksid neid endale nende abiellumisel ja väärpaberitest tulevad dividendid olid naiste endi raha.

Hetty Green
Samuti vaadeldakse siin ka seda, kuidas naised, keda peeti ullikesteks, hüsteerikuteks, kelle kätte ei tohi raha usaldada, sest nende mõistus ei ole võimeline niisuguste asjadega tegelemaks, olid tegelikult vägagi asjalikud ja rahulikud investorid, kes võrreldes meestega, eelistasid kindlate kompaniide võlakirju ning riigi obligatsioone, selle asemel, et spekuleerida aktsiatega.

Victoria Woodhull
Oli muidugi naisi, kes olid ka ullikesed ning oli ka naisi, kes kasutasid ära neid ullikesi, luues Naiste Panku, kust lubati hoiustelt uskumatuid protsente, ning pärast paari aastat hoiuste kogumist läksid need pangad enamasti pankroti. Huvitaval kombel tuuakse seda esile kui näidet naiste kergeusklikusest, mitte sellest, et naised ilmselt võtsid õppust mõnelt samasuguselt pangalt, mille asutajaks oli mees, kuid kelle spekulatsioon oli võib-olla natuke paremini läbi mõeldud ning pank pidas kauem vastu. Ning samas, kuidas nad üldse said sellise panga avada, ja seda mitte üks kord vaid korduvalt, kui nad vahepeal on natuke vangis olnud ja natuke trahvi maksnud.

Oli muidugi ka väga edukaid naisi, kes võtsid oma päranduseks saadud raha ja mitmekordistasid seda tarkade võlakirjade ja obligatsioonide ostudega, kuid neid naisi nähti enamasti kui nõidu ning äärmiselt ebanaiselikke, ja kui ka oli paar isendit, keda esialgu tembeldati naiseilu ja tarkuse võrdkujuks, siis kui nad oma ettevõtmistes põrusid, tehti nende elu täielikuks põrguks.

Ega tegelikult ei muutunud olukord börsil paremaks ka eelmise sajandi lõpus ja pole see paremaks muutunud ka praegu. Kui eelmise sajandi lõpul ahistati naisi Wall Streetil karistamatult, siis sellel sajandil tehakse lihtsalt naiste elu börsil raskeks, et nad ise sooviks lahkuda.

See oli huvitav töö, huvitaval teemal ja kõige huvitavam oli see, et selle uuringu autor on mees.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar