The Night Circus

Raamat: The Night Circus by Erin Morgenstern (2011) (RR)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/10860047-the-night-circus

Aastal 1886 saab üks salapärane rändav tsirkus ülemaailmseks sensatsiooniks. Tsirkus on avatud vaid öösel, kasutatud on vaid valget ja musta värvust, Le Cirque des Reves pakub midagi kõigile kes jalutavad mööda ta kaarjaid vahekäike ning soojendavad end lõkketule ääres.

Kuigi siin tsirkuses on akrobaate, ennustajaid, kehaväänajaid, pole Unelmate Tsirkus siiski tavapäerane tsirkus. Mõnedes telkides on pilved, teistes jää. Jääb mulje nagu see tsirkus oleks mõningad austajad suisa ära võlunud ja nad kutsuvad endid reveurs – unistajad. Kogu selle loo sisuks on segased suhted kahe noore maagi vahel – Celia, mustkunstniku tütar ja Marco, võluri õpipoiss. Vastavalt nende salapäraste meistrite kokkuleppele, leiavad noored endid seotud surmavasse võistlusesse, sunnituna kompama üksteise ettekujutuse piire ning nende armastust üksteise vastu …

Magic, Romance, Drama, Fantasy

Ma olen juba aastaid kuulnud sellest, kui hea see raamat on ja et seda tuleb kindlasti lugeda ja nüüd lõpuks jõudis siis lugemisjärjekorras selle raamatu järg ka minuni.

Tõsi, lugu on väga hea ja tegelased on väga hästi kirjutatud ja põnevust jätkub algusest lõpuni, kuid … minu jaoks oli see lugu kooslus kahest teisest tsirkuse teemalisest loost – nimelt Darren Shanni raamatusari Cirque duFreak ja film The Presige (Lõppvaatus).

Lugu on siis kahest noorest, kellest üks – Celia Bowen – on illusionisti tütar, kellel on ka endal juba lapsest saati võimed, nagu ta isalgi ja teine – Marco Alisdair – on lastekodu laps, kes valitakse välja vana võluri poolt. Vana Bowen on juba aastaid Alexandri – hr. A.H-’ga – võistelnud, et kelle õpipoiss on parem ja kas tähtsam on kaasasündinud võimed või raamatutarkus. Nüüd siis saadab Bowen võitlusesse oma enda tütre.

Celia ja Marco ei tea võistluse tagamaid, nemad teavad vaid seda mis neile räägitakse ja õpetatakse. Seega ongi, et esialgu õpivad nad aastaid oma õpetajate käe all kõike mida neile nende õpetajad õpetada osakvad. Ja kui õige hetk on saabunud pöördub hr A.H Chandresh Christopher Lefevre poole, kes on väga osav kõiksuguste asjade organiseerimisel. Lefevre kogub enda ümber veel mõningad huvitavad inimesed ja üheskoos pannaksegi alus tsirkusele.

Marco on selleks hetkeks juba asunud tööle Lefevre assistendina ning Celia tuleb end tsirkusesse illusionistiks pakkuma. Ja nii saavadki mängud alguse.

Esialgu Celia ei tea, kes on see, kes temaga võistleb, kuigi Marco teab juba ammu kes on tema vastane, kuid ühel hetkel saab ka Celia teada, kes on tema vastane. Kuigi võistluse eesmärk peaks olema, et kes neist kahest on andekam ja suudaks teist üle trumbata, on noored tegelikult teinud kas siis teadlikult või alateadlikult uusi telke tsirkuses üksteise rõõmustamiseks. Kuid nemad pole tsirkuses ainukesed, kes teavad mis on maagia ja kuidas seda kasutada, ning kuidas sellega kas asju siduda või kuidas sellega teisi kaitsta.

Möödub aastaid, Marco on Londonis Lefevre assistent ning Celia reisib koos tsirkusega. Ning iga võistlus peab ju kunagi lõppema kuid vanameistrid ei taha kumbki noortele paljastada, kuna võistlus lõppeb ja kes võitja välja valib.

Kui siis selgub, kuidas selgub võitja, hakkavad noored nuputama, kuidas seda lõppu vältida ning lõpuks nad ka leiavad selle võimaluse, võib-olla päris mitte sellisel näol nagu nad oleks tegelikult tahtnud, kuid see lõpp on siiski parem, kui esialgu oodata oli.

Miks see lugu siis mulle niiväga Cirque du Freaki ja Lõppmängu meenutab? Noh, kaks noort „ässitatakse „ teineteise vastu illusionisti ja „saatuse“ poolt. Üks noor reisib mööda maailma koos tsirkusega ning teine haub oma kurje plaane kohapeal olles. Tõsi Cirque du Freakis pole armastuslugu kahe põhivastase vahel, kuid see on see koht, kus Lõppmäng mängu tuleb. Lõppmängus on võistlus kahe mustkunstniku vahel ning nende vahel on nende mõlemi armastatu.

Nagu ma juba ütlesin, oli lugu andekas ja põnev ja ilus, kuid minu jaoks jäi nagu midagi siiski puudu, ma ei tea täpselt mis, kuid … võib ka olla, et see sarnasus nende kahe teise looga, segas mind täielikult seda lugu nautimast.

The Ladies' Paradise (Daamide Õnn)

Raamat: The Ladies’ Paradise by Emile Zola (1883)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16181163-the-ladies-paradise

Daamide õnn on kaasakiskuv lugu ambitsioonidest ja armastusest keset uskumatud kaubamaja sündi 1860 ndate Pariisis.Octave Mournet on ärigeenius kes muudab tagasihoidliku kangapoe tohutult edukaks kaubamajaks, kasutades oskuslikult ära naisklientide ihasid ning ühtlasi hävitab ka oma väikeärimeestest konkurendid. Läbi tagasihoidliku müüjanna Denise silmade vaatame me kuidas see tohutu kauplus seestpoolt töötab, millised suhted ja intriigid saadavad töötajaid ning millised inimlikud draamat käivad kaasas järeleandmatu sooviga saavutada äris tipptaset.

Classics, Romance, Drama

Ma sattusin hiljuti BBC Entertainmentilt nägema paari osa sarjast The Paradise, mis on loodud sellest raamatust inspireerituna ja seega tahtsin ma ka lugeda seda päris lugu, seega kui ma sattusin sellele raamtule Rahvaraamatus, siis ei saanud ju teisiti, kui tuli osta. Kuid raamatu eestikeelne nimi „Daamide õnn“ ei andnud mulle rahu, ma ei saanud lahti mõttest, et ma tean seda nime, kas see raamat on mul lapsepõlvekodus äkki olnud, või on see olnud telekas telelavastusena – ja siis tuli välja, et see on aastal 1997 olnud Vanemuise mängukavas, ning ilmselt ma olengi seda nime suurelt korduvalt näinud Riiamäest üles minnes, Vanemuis ees ja selle pärast see nimi mulle tuttav oligi, sest lugu (võin nüüd peale raamatu lugemist öelda) oli mulle küll võõras. Aga sellest BBC sarjast räägime hiljem, esmalt raamat.

Ja raamat on FANTASTILINE. See oleks olnud nagu käsiraamat „Kuidas turustada suurt kaubamaja“ millele lisandusid pildikesed sellest kuidas elati 19 sajandi keskel Pariisis, kuidas inimesed tulid väikelinnadest Pariisi õnne otsima, kuidas väikesete äride omanikud vannuvad alla suurtele kaubamajadele ning kuidas sündisid shopahoolikud. Aegajal ma unustasin, et loen raamatut, mis on kirjutatud aastal 1883, sest see tundus kuidagi nii kaasaegne – noh mitte kõik polnud päris kaasaegne nagu näiteks riided ja vaesus ning see kuidas naistesse ja lastesse suhtuti, kuid see kuidas Mournet Daamide Paradiisi reklaamis, kuidas suur sõi väikeseid, kuidas töötajad püüdsid üksteisel nahka üle kõrvade tõmmata, kuidas vargad tegutsesid ja turvad neid vahele võtsid …

Zola Daamide Paradiis on inspiratsiooni saanud üheksateistkümnenda sajandi suurimast kaubamajast maailmas –Bon Marche, mis asutati aastal 1852 ning aastaks 1877 oli ta kasvanud terve kvartali suuruseks. Pärast Bon Marche avamist hakkas tasapisi Pariisi tekkima ka teisi kaubamaju, kuid ükski neist ei kasvanud nii suureks. Samaaegselt tekkis kaubamaju ka mujal maailmas, ning üks neist on ka Selfridge Londonis (1909), mis on samuti tänu telesarjale kuulsaks saanud.

See oli üks suurepärane vaheldus kõigile nendele tänapäeval kirjutatud „ajaloolistele“ armastusromaanidele.

Kuid nüüd tagasi telesarja juurde. Miks ma ütlen, et telesari on vaid inspiratsiooni saanud Zola raamtust, sest raamatut ja sarja seob vaid üks nimi – Denise, kõik muu on erinev, võib-olla natuke meenutav, kuid erinev.

Alustagem sellest, et tegevus pole mitte Pariisis vaid Põhja Inglismaal (Šotimaa lähistel), ning kauplus pole mitte Daamide Paradiis vaid lihtsalt Paradiis.

Raamatu Denise tuleb Pariisi koos kahe noorema vennaga, onu ei võta neid enda juurde, kuna ka tema äri kiratseb ja seega läheb Denise Daamide Paradiisi tööd otsima. Ta kardab Mournet ja kaotab peagi oma töö rumala arusaamatuse tõttu, elab mitmeid kuid ühe kiratseva vihmavarju tegija üüritoas ja saab siis tööd ühe endise Paradiisi töötaja kangapoes, kuid kuna ka neil ei lähe väga hästi, läheb Denise tagasi Parasiisi, saab seal esmalt oma vana töö tagasi, siis saab temast osakonna assistent ja lõpuks on tal oma osakond, sama aegselt läheb tema onu äril üha halvemini, siis sureb ta tütar, siis abikaasa ning lõpuks läheb ta ise vanadekodusse. 

Sarja Denise tuleb üksi Šotimaa väikesest linnakesest onu juurde, kes ei saa talle tööd pakkuda, seega läheb Denise Paradiisi, kus temast saab üsna pea osakonna juhi asemik juhi haiguse ajal ja Denise jagab pidevalt oma turundusideesid Morayga, kuni ta lahkub poest, et mitte segada Moray abielu Katherine Glendenningiga. Onu juures töötades laseb ta taas oma turundus ideedel lennata ning aitab väikepoodnike Paradiisile vastu hakata, kuid lõpuks läheb ta enne pulmi ikkagi tagasi Paradiisi, ning pulmast ei tule midagi (see oli siis esimese hooaja lõpp). Teises hooajas on Moray saadetud Pariisi kaupu muretsema, Paradiis ei ole enam Moray oma ja üleüldse on kõik peapeale pööratud, kuid ma pole veel teist hooaega lõpuni vaadanud, seega ei saa edasi rääkida …

Aga nagu te juba tähele panite, siis on raamatu Mournetist saanud sarja Moray – väiksest juudipoisist on saanud väike elav šotlane :).

Vaatamata kõigile neile erinevustele on sari siiski väga hea ja ei tasu seda raamatuga võrrelda, sest nagu ma juba ütlesin, on raamatust vaid inspiratsiooni saadud. Aga kindlasti tasub lugeda raamatut.

The Silver Witch

Raamat: The Silver Witch by Paula Brackston (2015)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: hhttps://www.goodreads.com/book/show/21853637-the-silver-witch

Aasta pärast abikaasa äkilist surma kolib keraamika kunstnik Tilda Fordwells lõpuks üksildasse talumajja Welshis, mis oleks pidanud saama nende uueks koduks. Ta loodab et majakese vaikne ümbrus aitab tal tema leina mahendada, ning vabaneda ka elavatest meenutustest, kuidas Mat suri. Kuid selle asemel tundub hoopis, et lähedal orus olev järv äratab hoopis Tildas miski, mis siiani on vaiki olnud – sensitiivsuse ning minditsuguse jõu. Loomad otsivad ta lähedust, tema ümber kipub elekter ära minema, ning kõige imelikumad on need uued nägemused, mis teda nüüd saadavad – paat iidsete inimestega sõitmas tema poole üle järve.

Sama järve ääres elas Kelti aegadel Serena, nõid ja šamaan. Teda austati kuid kardeti, temas hoiti eemale, kuna ta välimus oli teistest erinev. Kui ta nägi nägemust sellest, et Prints oli keset rästikute pesa, hoiatas ta Printsi, et teda reedetakse seestpoolt. Prints Brynach armastas ja ka austas teda, kuid ei suutnud uskuda, et keegi tema lähikondlastest võiks tähata talle halba, isegi siis veel mitte, kui oht oli juba väga lähedal.

Tilda lein hakkab tasapisi tuhmuma tema äsjaleitud võimete ja värske armastuse taustal. Kui ta hakkab uurima järve maagiat ja ka enda maagiat avastab ta Serena, naise keda ta oli paadis näiunud. Nende kahe elud on üllatavalt üksteise peegeldused, vihjates et nende kahe vahel võib olla tugev side. Kui Tilda satub tumedate jõudude rünnaku alla, mis oli ennustatud Serena poolt, peab Tilda usaldama Serenat ja iidset maagiat, kui ta ei taha et surm ja õnnetus taas kord ta elu tuhandeks tükiks ei kisuks.

Thriller, History, Mystery, Paranormal

Esimese asjana ütleks kohe ära, et kui teile meeldivad Barbara Erskine ja M.J. Rose raamatud, siis meeldib teile väga ka see raamat.

See on siis lugu Tildast – keraamikakunstnikust, kes on aasta tagasi oma abikaasa kaotanud pärast mesinädalaid ning asub nüüd elama majja milles nad lootsid üheskoos pere luua. Selles majas on probleeme elektriga, seega otsustab Tilda elada oma elu küünla valgel ning ehitada ka kividest põletusahju oma keraamika tarbeks. Ühel hommikul kui Tilda läheb jooksma järve äärde päästab ta koera julmade omanike käest ning teisel hommikul näeb ta nägemust iidsest paadist ja naisest ning teisel päeval kodus külastab teda nägemus naisest, kellele on osaks saanud vägagi julm peks. Tasapisi õpib Tilda tundma oma naabreid ning Dylan aitab tal ka selgusele jõuda, kes on need naised keda ta näeb ning kuidas nad on seotud Tidaga ning selle kohaga.

Teine tähtis tegelane siin raamatud on Serena – šamaan ja nõid, kes teenib oma Printsi hoiatades teda omade seast tuleva reetmise eest, püüab aidata ka Printsessil rasedaks jääda, ning Serenast saab ka Printsi ainuma järeltulija ema. Serenal on ka konkurent, Printsessi teenijanna, kes tegeleb mustade jõududega, ning kes on valmis tegema mida iganes, et vaid tema käskijanna õnnelik oleks.

Nende kahe elud on omavahel seotud kõige üllatuslikumal moel. Sellel ajal kui Tilda püüab üle saada oma kaotustest ning ühineda taas elavate inimestega, peab Serena kaitsma oma Printsi, tütart ning teisi kes neid ümbritsevad. Üks neist elab minevikus teine olevikus.

Kogu see lugu on täis huvitavat ajalugu, huvitavat kunsti, uskumusi, müütilisi olendeid, õudust ning natuke romantikat. Igatahes oli see raamat parem kui Paula eelmine raamat, The Midnight Witch.