Hinne: C
„Surnud on harva vaiksed. Kõik mida nad vajavad selleks, et neid
kuuldaks, on keegi kes on valmis neid kuulama. Ma olen kogu oma elu surnuid
kuulanud.“
Lilith on kuuenda Randori hertsogi tütar. Ta on üks Londoni ilusamaid
noori neiusid ning ta on kihlatud linna kõige ihaldusväärseima poissmehega. Samas
on ta ka nõid.
Kui tema isa sureb, läheb tiitel edasi ta äbarikule vennale, Freddile. Kuid
Lilith, keda on õpetatud nekromantia kunstis, on see kes pärib isa koha
Lazaruse sekti peanõiana. Ning Lilith on see kes peab silmitsi seisma
Vahimeeste ähvardustega. Vahimehed on tugev võlurite kogum, kes on nõuks võtnud
Lazaruse sektilt röövida Eliksiir, ning kasutada seda iseenda huvides. Lilith
teab mis on Lazaruse põhimõte: saladus ja vaikus. Kui kasvõi ühte neist murda
võib ohtu sattuda nii sekt kui ka kõik see mida ta siiani kalliks on pidanud. Ta
on kogu oma elu seda põhimõtet väga tõsiselt võtnud, isegi nõustunud abielluma
oma kaasnõia, võluva vikont Louis Harcourtiga.
See kõik aga muutub, kui ta kohtub Bramiga, andeka kunstnikuga, kes
pole ei nõid ega ka kuulu ta samasse klassi kui Lilith. Koos Bramiga ei pea ta
hoidma saladusi ega ka olema vaikne. Vaatamata Lilithi lojaalsusele nende sekti
suhtes ning tema kohustusele tema pere ees, ei suuda Lilith enam oma elu nõiana
saladuses hoida selle mehe ees, keda ta armastab.
Kuid talle rääkides riskib Lilith kõigega.
Paranormal, Romance, History
See oli üks imelik raamat, mis võib osutuda täielikuks pähkliks
sarilugejale, kes tavaliselt petab iseennast väikse valega – veel üks peatükk
ja siis jään magama. Siin raamatus nimelt pole peatükke, kogu lugu on üks vahepeatusteta
lugu, isegi kui ta on kirjutatud kolme isiku vaatevinklist (Lilith räägib mina
vormis ja Bram ning Stricklend on kolmandas isikus) ja jutustaja vahetub
tihtipeale keset lõiku (või siis oli see vaid mulle saadetud ARCi probleem).
Igatahes, kui suudab ära harjuda selle imeliku kirjutamisstiiliga, siis
leiab lugeja end kistuna üsnagi huvitavasse ja keerulisse armastusloosse, mis
on läbipõimunud nõidade ja võlurite ning maagiaga. Lugu kestab üle viie aasta,
alates natuke enne I maailmasõja algust ning lõppeb paar aastat peale sõja
lõppu.
See kuidas kaks armastavat inimest kokku saavad, kuidas nad üksteist
tundma õpivad, kuidas saatus ja aeg neid taas üksteisest lahti kisub, kuidas
nad taas tee üksteise juurde leiavad, see kõik on väga huvitav. Maailm muutub
nende ümber ja ka nemad muutuvad koos sellega, kuid üks mis jääb muutumatuks on
nende armastus. Selle lihtsa ja ilusa armastuse teeb keeruliseks Lilithi
saladus ja Brami seisus, Lilithi pere ning sekti vaenlased, kuid lõpuks on
tähtis siiski vaid nende kahe usk üksteisesse.
Loo pahar on tõsiselt julm ja kuritahtlik tegelane, kes on valmis
tegema igasuguseid kohutavaid asju ning olema alati surmkindel, et tema tegevus
on õigustatud ning ainuõige. Kahjuks on tal ka pimesi järgijaid, kes aitavad
tal tema kohutavaid plaane ellu viia.
Raamatu lõpp meenutas mulle väga Rachel Caine Revivalist sarja,
lihtsalt siin polnud abis usinad nanoosaksesed vaid tegemist oli puhta maagia
ning paari tilga verega.
Lõppkokkuvõttes polnud lugu üldsegi mitte paha. Jah paar asja olid
natuke mööda, kuid kunagi ei saagi ükski lugu ideaalne olla, ning lõpuks oli
ikkagi tegu ilusa looga armastusest, maagiast ning kunstist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar