
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22672662-the-vines
Spring House on korralikult renoveeritud istanduse mõis New Orelansi
äärelinnas, kuid selle maja õõvastava ajalugu on ammu unustatud. Kuid miski
pahaendeline elutseb siiski selle vana kinnistu pinnases.
Peale seda kui maja praegune omanik ja pärijanna Caitlin Chaisson näeb
pealt kuidas ta abikaasa teda tema enda sünnipäeval teise naisega petab, püüab
naine omal enda elu võtta mõisapargis olevas lehtlas. Kuid ta ei sure, tema
veri äratab hoopis lehtla aluses mullas puhkava pimeda jõu. Järgneb kaos ning
hommikuks on Caitlini abikaasa jäljetult kadunud ning mehe armuke on hulluks
läinud.
Spring House aia hooldaja tütar, Nova, on alati kahtlustanud et selles
vanas majas luurab ringi miskit õelat ning pärast sünnipäevale järgnenud
segadust kutsub Nove Caitlini võõrandunud sõbra Blake endale appi, et asjas
selgust saada. Nad mõistavad peagi, et selle kurja ja ebamaise jõu
kättemaksuiha on miski, mis võib neile mõlemile palju maksma minna.
Anne Ricet teate? Interviu vampiiriga ja The Wolf Gift autor. Vot
Christopher on tema poeg, kes on juba aastaid kirjutanud põnevusraamatuid, kuid
õuduslugude kirjutamises on see tema esimene katsetus.
Lugu on siis ühest vanast majast, kus on palju orjasid armutult kas
surnus näljutatud, töötatud või siis pekstud. Üks nendest ohvritest on vandunud
kättemaksu istanduse viimasele julmale omanikule, kes sai surma maja
põlengus/hävingus. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus tol ööl kui maja hävis,
kuid peagi ehitati uus maja ja maja sai ka uued omanikud.
Caitlin ei ole mingi lõunaosariikide kaunitar, ta on pigem tütarlaps
kellele tunti kaasa, sest ei arvatud et ta kunagi abikaasat leiaks. Ta isa on
isegi püüdnud Caitlini parimale sõbrale Blakele maksta selle eest, et ta tema
tütrega kurameeriks ja abielluks, kuid Blake on gei ja ta ei taha Caitlinile
sellist saatust.

Nüüd siis on Caitlini sünnipäev, pidu toimub perekonnale kuuluvas
Spring Houses ja Caitlin näeb vannitoa ukse vahelt, kuidas tema abikaasa …


Päris hästi kirjutatud õuduslugu, mis küll ei pane sind igaks juhuks
varbaid tagasi teki alla tõmbama või siis hetke mõtlema, enne kui jala
diivanilt tagasi maha paned, kuid siiski tekib õrn õõnsustunne hinge.
Mulle isiklikult hakkasid paar asja väga vastu ja paari asja tähtsusest
ei saanud ma väga palju aru, kuid see on mu isiklik probleem, see ei tee
raamatut veel halvemaks.
Päris hea lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar