Invitation

Raamat:  Invitation (Harbingers #1-4) By Bill Myers, Frank E. Peretti, Angela Elwell Hunt, Alton Gansky (2015)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/32510806-invitation

Kutse on kogumik nelja kirjaniku sõpruskonna lugudest ja Kuulutaja sarja neljast esimesest raamatust. Bill Myersi ’Hüüe’ on asjade algus, kus neli võõrast inimest pannakse üheskoos aitama salapärase Edasijõudnute Psüühiliste Uuringute Instituudi tudengit. Tudengi võimed paks aitama maailma liidreid … kuid selle abistamisega on seotud vägagi imelikud konksud. Frank Peretti ’Kummitus’ seab vastamisi üleloomuliku müsteeriumi, mõrvajuhtumi ning inimhinge tumeidamate soppide uurimine, ning seda kõike ühes salapärases rändavas majas. Angela Hunti ’Vahimeestes’ surevad loomad üle kogu maailma salapäraselt. Mida see võiks küll tähendada? Kui Andi hakkab seda tragöödiat oma unenägudes nägema, avastab ta sellega seotult kohutava teooria. Alton Gansky ’Tüdrukus’ räägitakse kaasakiskuv lugu paljajalu lumes kõndivast tüdrukust, kelle käes on salapärane sõnum. Tüdruk on armsake ja süütu – ilmselgelt mitte sellest maailmast – ning keegi tahab teda tappa.

Paranormal, Christian,

Need neli lugu on kõik paranormaalsed, neis kõigis on salapärane mõistatus ning neid seob ühine kristlik liin. Minu jaoks on see nagu Stephen Kingi telesarja Haven kristlik versioon.

Need lood on kõik huvitavad ja kuigi nad on erinevate kirjanike poolt kirjutatud on nad kõik üksteisega huvitavalt seotud, lisaks ühistele peategelastele – Brenda (tatoo kunstnik, kes joonistab pilte tulevikust, Professor – endine pühaisa, nüüdne ateist, kes otsib kõikjalt teadusliku loogikat, Andi – professori abiline, kes näeb kõikjal ja kõiges mustreid, Tank – suur heasüdamlik sportlane, kellele on usk püha ning lisaks on tal ka ravimisvõimed ning Daniel – kümneaastane poiss vaimuhaiglast, kes näeb seda mida teised ei näe. Kuid kõigil neil lugudel, olgu nad siis salapärasest Instituudist, kus andekate laste kehadesse sisestatakse võõrad hinged (meenutab Aleksandt Mireri ’Kus on rändurite kodu’), või siis majast, mis ilmub väikses rannalinnakeses täpselt sinna kus ise tahab ja laseb sisse vaid neid keda ise tahab ning avaldab neile oma põhjuse, miks ta just seda ühte elanikku jälitab (meenutab üht laste multikas kummitavast majast, mille nimi mulle ei meenu) või siis väiksest Florida rannalinnast, kus uhutakse randa tuhandeid silmadeta kalu, ning taevast kukub ka tuhandeid silmadeta linde ja Daniel näeb ringipõrkavaid palle, mille sees elavad õõvastava näoga klounid või siis Oregoni väikelinnast, kust leitakse salapärane paljajalgne tüdruk, kes ei lase endale ligi kedagi teist peale Tanki, et anda talle siis edasi teade ning pärast seda iga kord üha nooremana taas tagasi ilmuda, oli üks suur viga – kuigi igas loos on huvitav saladus lahendada ning kuri olend kahjutuks teha ja lugu oleks võinud lõppeda suurepärase vaenlase kahjutuks tegemisega, siis see mis puudus oli see kõike seletav lõpustseen. Saladused said enamvähem lahendatud ja kurjad olendid lihtsalt kadusid mingi moment ja siis oli juba lõppsõna ja oligi kõik. Pinge kruviti üles ja lõpplahendust ei tulnudki. Võib-olla saavad kõik need poolikud asjad oma lõpplahenduse nendes paljudes järgnevates lugudes, ja selle pärast ongi esimesed neli lugu mingis mõttes poolikud, kuid võib-olla ka mitte, äkki sellise pooliku ülesehituse põhjus hoopis selles, et need peaks olema kristliku headust levitavad lood.

No igatahes, olid need neli lugu loetavad, kuid ülejäänud sari jääb minu poolt lugemata.