The Woman on the Orient Express

Raamat:  The Woman on the Orient Express by Lindsay Jayne Ashford (2016)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/29806077-the-woman-on-the-orient-express

Lootes oma purunenud abieluga puhast lõpparvet teha, läheb Agatha Christie markeerituna Orient Expressi rongile. Kuid ta pole nagu tema kuulsaim tegelaskuju Helcule Pirot, kes lahendaks mängleva kergusega sellel saatuslikul reisil ette tulevad müsteeriumid.

Agatha pole sellel reisil ainuke kellel on saladusi. Tema kupeekaaslane Katherine Keelingi esimene abielu lõppes tragöödiaga, mis paiskas teda teise suhtesse, mille aluseks oli pettus. Nancy Nelson – vastabiellunu, kes kandis teise mehe last – varjab meeleheitlikult oma rasedust ning on südava meeleheite äärel. Nad kõik varjavad oma mineviku teiste eest, hoides oma saladusi kiivalt endale. Kuid mida kaugemale rong jõuab, seda rohkem nende paralleelselt jooksevad elud üksteisega segunema hakkavad, ning seda väga pikaks ajaks.

Lugu on täis lennukat fantaasiat, põnevust ning keerukaid emotsioone, ning vaatleb lähemalt sõsarkonna vahelisi sidemeid, mis luuakse ühisest valust ning saladustest.

Romance, History,

Max ja Agatha

Hercule Poirot, Mõrvad Mesopotaamias

Minu jaoks oli see lugu romantiline fantaasia sellest, kuidas Agatha Christie oleks võinud kohtuda oma teise abikaasaga ning see romantiline lugu oli tihedalt põimitud (minu jaoks vähemalt) ühega Christie romaanidest (Mõrvad Mesopotaamias). See lugu on puhas fantaasia, kuid see on üles ehitatud reaalsetel faktidel – Agatha läks kohe pärast oma lahutust Orient Ekspressiga Baghdadi, ta kohtus seal Katherine Keelingi ja tema tulevase abikaasaga, Leonard Wolleyga. Agatha kohtus küll ka oma teise abikaasa Max Mallowaniga väljakaevamistel, kuid mitte sellel reisil, vaid hiljem.

Agatha ja Rosalind

Niisiis, see lugu algab sellega, et Agatha läheb peale lahutust rongile, et sõita maskeeritult Mary Milleri nime all Baghdadi. Ta ei taha olla Londonis kui ta ex-abikaasa abiellub, et ajakirjandus saaks teda tülitama tulla või taas ta kaheaasta tagust kadumise lugu taas üles kaevata. Noh artiklitest ta ju ei pääse, kuid kui teda linnas pole, ei saa nad vähemalt tulla tema ukse taha kommentaare küsima.

Samasse rongi on astunud ka Katherine Keeling. Ta kohtus oma esimese abikaasaga väljakaevamistel, kuid kuus kuud peale abiellumist sooritas ta abikaasa enesetapu ja tema töökoht väljakaevamiste leidude illustraatorina oli ohus, kuna üksikud naised ei tohiks Lähis-Idas töötada nii üksildases ja meesterikkas olukorras. Seega on ta nõustunud abielluma väljakaevamiste juhi Leonard Wolleyga ja oma pulma ta ongi teel. Tal on saladus, mida ta on kõigi eest varjanud, miks ta kardab uuesti abiellumist, kuid kui ta tahab oma tööd jätkata, peab ta abielluma.

Kolmas naine selles rongis, kellel on saladus, on Nancy Nelson. Noor seltskonna lemmik, kes on vaid pool aastat abielus olnud. Tema abielu aluseks pole armastus vaid mehe vajadus abielluda ja järglast saada, et ta saaks oma tiitli endale hoida. Seega kui Nancy rasedaks jääb ütleb ta esialgu, et laps on ta abikaasa oma, eostatud sellel ainukesel mesinädalate ööl, kui nad voodit jagasid, kuid ta teab, et tegelikult pole laps ta mehe oma. Kodust põgenedes ja rongi astudes lootis ta, et ta armuke tuleb koos temaga Baghdādi.

Esialgu reisivad need naised üksinda, kuid peagi kolib Katherine Agatha kupeesse ja siis päästab Agatha Nancy elu ja Katherine turgutab Agathat päästmise käigus saadud peapõrutusest ja üheskoos põetavad Nancy ja Agatha Katherinet, kui ta putuka hammustuse tagajärjel palavikku jääb. Neid seovad ühised läbielamised ning peagi ka ühised saladused.

Väljakaevamiste meeskond 1928-29. Vasakult kolmas Max Mallowan.
Keskel Leonard Wolley, Katherine Wolley ja isa Eric R. Burrows

Üsnagi reisi alguses saab Agatha tuttavaks Maxiga, kellega koos nad veedavad pärastlõuna Veneetsias ja uuesti kohtuvad nad juba Baghdadis Katharine pulmas. Kui Agatha ja Nancy on end Baghtadi sisse seadnud viib Max neid Uri väljakaevamistele, kus toimuvad raamatu kõige tähtsamad sündmused ning paljastatakse kõige suuremad saladused.

See oli üks hea lugu, mis on segu Christie reaalsest elust, tema raamatutest ning puhtast väljamõeldisest. Siin olid mõningad asjad, mis mind häirisid, aegajalt oli lugu liiga aeglane ja vahepeal libiseti asjadest üle liiga kiiresti, kuid üldiselt oli see ikkagi hea lugemine.