New Mexico väikse mägilinna politseiüksuse juhtimine peaks olema ju lihtne ja probleemivaba töö. Kahjuks ei saadetud täiskohaga šerifile - ja veelgi täiema kohaga kohvi tarbijale - Sunshine Vicramile, sellekohast memo.
Kõik mida Sunshime tegelikult tahab, on üks rahulik päev. Tead ju küll, sellist päeva mis algab kohvi ja sõõriku (või kolmega) ja lõpeb koju tellitud pizzaga ning klaasi (või seitsme) valge veiniga. Tuleb välja, et see on sama võimatu nagu oleks kofeiinivaba kohvi joomine. (Kes võiks üldse nii teha? Ja kes neile haiget on teinud?)
Enne veel, kui Sunny jõuab öelda jääkülm mocha latte, on tema laual baarikaklus, teismeline tütar, kes jälitab sarimõrvarit ja ärgem unustagem seda senini lahendamata Sunny enda röövimine aastaid tagasi. Kõik viited osutavad kohaliku viskitehase juhile, pahapoisile Levi Ravinderile, kuid Sun teab, et tema pole selle loo kurjam. Kuid siiski võib just temal olla võti Suni kadumise lahendamiseks. Või siis vähemalt on temal suurepäraseimad kõhulihased linnas. Ta on neid näinud. Korra. Kogemata.
Oma linna, mida tema nägus asetäitja nimetab neli senti puudu viiest sendist, juhtimise ja igapäevaselt kasvava kiindumusega Levisse ja tüütu pesukaru vahel, kes lihtsalt ei tea, kuna alla anda, ei oska Sunny arvatagi, millise hullurongile ta elu just astumas on.
Mystery, Romance, Thriller, Humor
Kui panna kokku Gilmore tüdrukud Sheatlandiga, siis saategi selle raamatu. Enamasti on suurem rõhk Gilmore tüdrukute huumoril, kuid selle huumori taga on korralik annust Sheatlandi krimilugude põnevust. Valisin just need kaks iseloomustama seda raamatut, sest väga suur osa nendes lugudes on just laste ja vanemate vahelisel huhtlusel.
Seekordses raamatus on Sunshine just esimesele vabale nädalavahetusele suundumas, kui ta saab teate noarünnakust ja autorünnakust ning lisaks veel ka üks kutse vanglasse ja paanikas kõne asetäitjalt, kelle majja on kolinud pesukaru.
Kuna noarünnakus, vabandust autorünnakus on seotud ka Levi, siis võib vaba nädalavahetuse unustada. Keda rünnati, miks, kuidas ta Leviga seotud on, kuhu Levi läks, ega ta sisemiselt verest tühjaks ei jookse ja kuidas see pesukaru puurist välja sai? Ja siis veel see pimekohting, mis oli tõsiselt halb, kuid tüüp jätkab uue kohtingu küsimist.
Ja kui kõik see veel piisavalt segane ei ole, siis annab oma osa ka Sunny kallis järglane Aurelia. Auri on lugenud vanu ajalehtede väljavõtteid ja tema terav mõistus on kokku pannud suure pildi ning on välja mõelnud, kes linnakese elanikest on sarimõrvar, nüüd on lihtsalt vaja seda veel tõenditega kinnitada ja selleks pole ju muud vaja teha, kui uks lahti muukida ja leida mida vaja. Unustame ära, et Auri maalib põhimõtteliselt sellega märklaua nii enda kui ka arvatava sarimõrvari seljale, sest noorus on meie tulevik.
Et siis, pussitamine, sarimõrvar, une puudus, vangi soovi täitmine, kohvipuudus, teismelise putkupanek, külma juhtumi taasavamine, pohmakad, mäluaugu selginemine, saladuste ilmsikstulek, käerauad, on märksõnad, mis seda lugu iseloomustavad.
See on täpselt selline kriminaalne humoorikas põnevik, mida lugedes on raamatut väga raske pooleli jätta. Naer on segi pisaratega ja absurdsus tõsisega. Ja see lõpp …
Väga hea lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar