Metsikult naljakas ja kohati väga liigutavas autobiograafias räägib Dolly Alderton oma eluloo kuni kõige hirmutavama – kolmekümnenda – sünnipäevani.
Ajakirjanik ja endine Sunday Timesi kolumnist kirjeldab värvikalt häid ja halbu kohtinguid, armumist päriselus ja virtuaalmaailmas, mahajätmist ja mahajäetuks osutumist, lähedaste lahkumist, eneseotsinguid kord terapeudi toel, kord tehes plaane teise riiki kolida, joomist ja ootamatut arusaamist, et sina pidutsed öösel baaris kohatud muheda vanamehega, samal ajal kui kõik sinu sõbrad magavad juba ammu kodus oma elukaaslase kaisus.
Rahvusvaheliseks menukiks saanud säravalt teravmeelne ja soe esikteos sisaldab isiklikke paljastusi, satiirilisi tähelepanekuid, retsepte, nimekirju ja e-kirju, mis tuletavad igas vanuses naistele meelde sama aja nende elus. „Kõik, mida ma tean armastusest” sarnaneb „Bridget Jonesi päevikuga”, kuid on päriselust võetud ja manab eredalt silme ette hirmutava ja lootusrikka ebakindluse, mis käib kaasas täiskasvanuks saamisega.
Autobiography, Romance, Drama
Enamus meist on ilmselt ühel või teisel sõbrannade kogunemisel, kuulates kellegi viimaseid seiklusi pimekohtingu/reisil/peol, öelnud “Kuule, sa peaksid oma lugudest raamatu kirjutama!”. Ma ütlesin seda oma sõbrannale vaid paar nädalat tagasi, kui ta rääkis mulle oma Tinderi kogemustest. :)
“Kõik, mida ma tean armastusest” on just täpselt selline raamat. Kuid lisaks sellele, et Dolly räägib oma ja oma sõbrannade seiklustest teismelisena ja kahekümnendates, muutub raamatu lõpp üsnagi eneseabiraamatu taoliseks, sest kui ta hakkab kokku võtma kõike seda, mida ta on oma tõusude ja langustega, armastuse leidmise ja kaotamisega õppinud, siis vaatad tahtmatult ka oma elule otsa, mis sest et kümnend pole enam ammu sama, kuid ikkagi loed ja mõtled, kus sa ise tolle kümnendi lõpus oma eluga olid ja kas järgnenud kümnendid olid paremad või halvemad kui need esimesed kümnendid, mis Dolly arust olid tähtsaimad ta elus.
Seda raamatut võiks retseptina kirja panna nii:
Otsi oma mälusoppidest üles või võta laenutusest
Kõik “Seksi ja linna” hooajad
Helen Fieldingu “Bridget Jonesi päevik”
Erica Jongi “Lennuhirm”
Emma Jane Unsworthi raamat/film “Animals”
Kõik briti “tõsielusarjad”, mis on noortest täiskasvanutest.
Sega kokku, lisa maitseks juurde mõni kerge retsept, mis hommikul aitaks pohmaka üle elada või külalisi üllatada, ning mõningad “vastikute paariinimeste” kutsed nende elu saavutuste pühitsemisele üksiku inimese silmade läbi.
Saadud kooslus võib naerma ajada, kuid võib ka ükskõikseks jätta või siis nutma ajada. Ei ole soovitatav nõrgahingelistele ja liiga noortele, kes võivad loetut võtta käsiraamatuna, kuidas elama peaks.
See pole ilmselt ei esimene ega ka viimane sedasorti raamat. Igast põlvkonnast kirjutab keegi oma kogemustest raamatu ja teistest sedavõrra paremini, et just tema raamatut tõlgitakse ja kiidetakse. Mõni kirjeldab oma kogemusi julgemalt, teine lisab rohkem fantaasiat juurde. Ja lugejad saavad neist raamatutest kas tõsise nostalgialaksu või on see nende jaoks huvitav ajalooline lugemine :).
Kui tahate aga humoorikat lugemist “armastusest”, siis võtke Sarah Wendelli “Everything I Know About Love I Learned from Romance Novels” :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar