Valik anglo-ameerika kirjanike ulmelugusid
Isaac Asimov - Robbie (Robbie)
Masin, mis sõja võitis (The Machine That Won the War)
Inetu poisike (The Ugly Little Boy)
Brian W. Aldiss - Kes suudab asendada inimest? (Who Can Replace a Man?)
Robert A. Heinlein - Enese ees ja järel (By His Bootstraps)
Pikk vahikord (The Long Watch)
Ray Bradbury - Terve suvi ühes päevas (All Summer in a Day)
Marshall King - Kohtumine rannal (Beach Scene)
Clifford D. Simak - Suur eesõu (The Big Front Yard)
Lõplik ravi (Shotgun Cure)
Poul Anderson - Kõige pikem merereis (The Longest Voyage)
Robert Sheckley - Tont nr. 5 (Ghost V)
Daniel Keyes - Lilled Algernonile (Flowers for Algernon)
Murray Leinster - Uurimismeeskond (Exploration Team)
Theodore Sturgeon - Mister Costello – kangelane (Mr Costello, Hero)
Ain Raitviir - Järelsõna
Fantasy, Paranormal, Drama
Kunagi möödunud ajandi lõpus lugesin ma ühte ulmelugude kogumiku, millel oli hallikas kaas ja üks lugu oli selline, kus jõuti mingile planeedile, mis oli nagu paradiis, elu suurepärane ja meeskond võeti kiiresti omaks. Nad nautisid oma elu ja ei pannud tähelegi, et nende ümber olid vaid noored kohalikud. Kui nad siis üks hetk küsivad, kus vanemad inimesed on, ei saa nad selget vastus, kuid järgmise täiskuu öö ajal saadan nad teada, milline saatus ootab vanemaid… Kui ma küsisin tarkade klubilt, kas keegi teab seda raamatut pakuti mulle, et see on “Lilled Algernonile”. Ja kui LV mehed soovitasid sel aastal seda raamatut, võtsin selle raamatu siis ette, lootuses leida siit uuesti seda lugu. Kuid see pole see kogumik!
Selle kogumikul lood on suurepärased ulmelood, mis tänapäeva lugejale meenutavad “Black Mirrori” lugusid või teisi ulmefantaasia filme või sarju. Siin oli nii humoorikaid lugusid kui ka tõsiseid lugusid. On robotilugusid on psühholoogilisi põnevikke. Lood kus olid osalised ka lapsed, olid südantlõhestavad. Järelsõnaks on suurepärane ajastule vastav ülevaade, mis on ulmekirjandus, kus seda kõige rohkem kirjutati ja kes on kuulsaimad autorid.
Neis lugudes on minu jaoks läbiv teema inimeste enesekesksus ja sellega kaasnev kõige erineva hävitamine, muutmine, vormi sundimine. Seega on siin ka julmust ja alandamist ning seda mitte ainult täiskasvanute vaid ka laste poolt. Arvestades kuna need lood on kirjutatud, siis on omamoodi üllatav (või siis ka mitte) kui ajakohased on nii mõnedki nendes lugudes tõstetatud teemad - kliima, tolerantsus, inimlikkuse kadumine. Et siis nii mõnigi lugu pole praegu enam ulme vaid ajakohane fantaasia. Ja siis on siin see üks lugu, ajarännakust, milles lahatakse täpselt seda sama mõtet, mis minul alati ajarännaku lugudega kaasneb, eriti kui minnakse ajas tagasi, et sellega kaasneb lõputu ajarännu luup, sest kui aeg jõuab tagasi sellesse hetke kui minevikku mindi, minnakse ju tagasi minevikku ja nii edasi ja nii edasi.
Põnev lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar