Kaks tuhat aastat tagasi, kui Rooma oli tungimas Britanniasse, jälgib printsess, kellest on saamas Briganteste suur kuninganna, kuidas tema rahva vaenlane üha lähemale jõuab. Cartimandua maailmas on algusest peale olnud konflikte ja armastust, kättemaksu ja karistust.
Tänapäeval on Edinburghis elav ajaloolane Viv Lloyd Rees oma uurimisaluseks võtnud legendid, mis ümbritsevad seda keltide kuningannat. Ta on sellel teemal kirjutanud raamatu ja loomisel on ka noore kuninganna elu kajastav kuuldemäng. Kuuldemängus on tal abiks näitlejanna Pat Hebden.
Cartimandu elu võtab üha uusi ja üllatavamaid pöördeid, kui teda tabab üks tragöödia teise järel. Noorel kuningannal on ka vaenlased, kelle tegevus muudab suuresti tema tulevikku, nende seas on Venutios, lapsepõlve võitluskaaslane ja Medb, kelle armukadedus ei ähvarda mitte ainult Cartimandua õnne vaid ka ta elu.
Vivi teaduskonna juhataja Hugh Graham, teeb tema elu raskeks, kui Viv püüab varjata, et ta näeb Cartimanduast nägemusi ja et ta on veendunud, et nähtu on tõsi. Vivi seotus Cartimanduaga muutuv veelgi tugevamaks, kui ta võtab enda kätte prossi, mis on ilmselgelt neetud. Ka Pat ja Hugh on tõmmatud sellesse ajaloolisesse julma rivaalitsemisesse ning kõikehõlmavasse armuloosse. Kui aga lugu sirutab oma tiivad minevikust olevikku, leiavad nad kõik end silmitsi suurima võimaliku ohuga.
History, Fantasy, Romance
Kui te olete varem Erskine raamatuid lugenud, siis te teate, et enamasti on ta oma juttude aluseks võtnud millegi või kellegi reaalsest ajaloost. Seekord on siis selleks ajalooliseks isikuks keltide kuninganna Cartimandua, kes elas esimese sajandi keskpaigas, umbes praegusel Põhja-Inglismaal. Ta on pärit kuninglikust soost nii ema kui ka isa poolt. Ajaloolistes dokumentides temast palju juttu pole, või kui oli, siis on need materjalid kadunud ja olemasolevates Rooma kroonikates on juttu vaid tema kuninganna ajast, kui ta on üle võtnud oma isa kuningriigi, kui ta on abielus Venutiusega, toetab Roomlaste invasiooni Britanniasse, siis lahutab Venutiusest, abiellub Venutiuse kilbikandja Vellocatusega, ja saab seega oma endisest abikaasast oma suurima vaenlase. Samal ajal kui Venutius taas kord ründab Cartimanduat, ründas teine tuntud kuninganna Boudica Londonit, kuid Cartimandua, kui Roomalaste toetaja, ei saada talle abiväge. Pärast Venutiuse viimast rünnakut päästavad Roomlased ta ning ta kaob ajalooürikutest. Niipalju on siis temast päriselt teada, enamjaolt Roomlaste nägemus tema elust.
Erskine on talle andnud lapsepõlve, esimese armastuse, esimese lapsekaotuse; vaenlase, kes vannub talle julma kättemaksu asja eest, millega polnud Cartimandua isegi otseselt seotud; õpetajad, kelle abiga saab temast tugev ja võimekas kuninganna, isegi kui ta loob liidu Roomlastega. Ja et lugu veelgi põnevam oleks, seob ta selle kõik hunnitu linnukujulise prossiga, mis on armukadeda naise poolt neetud, ning kui kaks tuhat aastat hiljem sedasama prossi puudutavad kolm maagiale vastuvõtliku inimest, saabki see lugu alguse.
Viv, kes on kelte uuriva teaduskonna doktorant, on kirjutanud raamatu Cartimanduast, kuid mitte päris kõik tema raamatus pole faktidega toetatud, ta on sinna lisanud ka oma eeldusi ja arvamusi (tegelikult küll on Cartimandua teda juba selle raamatu kirjutamise ajal oma looga toetanud). Hugh teeb raamatu pihuks ja põrmuks, ja seda just selle pärast, et Viv on oma “fantaasiat” raamatu koostamisel kasutanud. Kuid toimetajad, kirjastus, arvustajad ja lugejad on raamatust vaimustuses ja talle on ka pakutud võimalus, kirjutada Cartimandua teemadel kuuldemäng raadio jaoks. Kui raadiole kirjutatav kuivaks kipub jääma, kutsutakse talle appi kogenud raadioteatri näitleja Pat.
Kõik nad kolm on prossi puutunud ja seega on nad kõik saanud endale jälitava vaimu, ning lisaks sellele, et vaimud tahavad, et nende tõelist lugu räägitakse, on neil ka eraldi eesmärk, miks nad tahavad nende tänapäevaste noorte kehad üle võtta. Kogu lugu läheb üha hullemaks nii kaks tuhat aastat varem kui ka tänapäeval. Vaenlased lähevad salakavalamaks, armastajad armutumaks, vaimud rõhuvamaks. Üha rohkem saavad vaimud nende üle võimu siis, kui nad lähevad kohtadesse, kus on teada, et Cartimandua on elanud. Vägagi erskinelik lugu!
Täpselt selline raamat, mida on õige aeg pimedatel sügisõhtutel lugeda, sest vaid siis võib lugedes nii looga kaasa minna, et ehmatad omaenda sõrme varju peale 😀
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar