God of Vengeance

Raamat: God of Vengeance (The Rise of Sigurd #1) by Giles Kristian (2014)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18332123-god-of-vengeance  

Norra, aasta 785. Maa täis väikeseid kuningaid ja auahneid mehi …

Kui Kuningas Gorm reedab krahv Haraldi ning surmab kogu tema pere, teeb ta suure vea. Ta jätab Haraldi noorima poja, Sigurdi, ellu. Põgenedes võimukate meeste eest ning peitudes pühas rabas, usub Sigurd et jumalad on talle ja ta perele selja pööranud. Kogu ta pere on kas surnud või siis kinni võetud. Ta koguküla on sunnatud ning inimesed on viidud orjusesse. Nende au on kadunud. Kuid siiski teavad kõik mehed, et Odin, kelle nimi tähendab pöörasust, on tõmmatud kaose ja verevalamise poole nagu ronk lendab surnukehale maiustama – ning Sigurd plaanib palju verd valada.

Sigurd on üksi jäetud, temaga on vaid käputäis lojaalseid mehi, kelle seas on punasehabemega Svein, tema parim sõber, ta isa kunagine parem käsi Olaf, ning Asgot, ta isa preester, kuid siiski igatseb Sigurd oma pere eest kättemaksu. Selleks et Odini tähelepanu endale tõmmata, on ta valmis  end ohverdama – nadu jumal kunagi seda ise tegi – ning selle rituaali käigus näeb Sigurd nägemusi. Hunti. Karu. Madu. Kotkast. Sigurd vajab neid kõiki ning rohkemgi veel kui temast peaks saama mees, kellele järgnetakse … kui ta kavatseb panna kuningaid maksma nende verega reeturluse eest.

Kuid jumalad on rääkinud ja Sigurdi teekond algab. Kasutades kavalust ning sõja jõudu kogub ta enda ümber julgeid põhjala sõjamehi – selliseid sõdureid nagu Bram, keda mehed kutsuvad Karuks, Must Floki kes on teradega surm, ning kilbineitsi Valgerd, keda ka julged mehed kardavad – ning ta veenab neid endale järgnema. Sest kas Odin on temaga või mitte, Sigurd viib oma kättemaksu teoks ning teda ei peata ei mehed ega ka jumalad.

Kuid võite kindlad olla, et kui veri voolab, siis jumalad vaatavad …

History, Adventure

Giles Kristjani Kätemaksu jumal on verest nõretav lugu noorest poisist, kelle vennad ja isa tapetakse praktiliselt ta silme all, sest kuningas ja üks teine auahne krahv on omavahel kokku leppinud, et nad hävitavad tema isa. Sigurd saab põgenema viimasest võitlusest vaid tänu sellele, et ta viimane veel elus olev vend tormab kuningale kallale ja annab tõmbab sellega endale vaenlaste tähelepanu.

Sigurd on vaid seitseteist ja tema isa valdustest on järel vaid varemed ning vaid üksikud külaelanikud tulevad tagasi pärast seda kui külast on rüüsteretk üle käinud. Ta ema on tapetud ja ta õde on viidud krahv Randveri juurde.  Sigurdiga on jäänud vaid ta isa parem käsi, paar ta oma parimat sõpra ja ka ta isa laeva tüürimees on vaatamata tõsisele haavale veel elus. Nende küla preester on viidud kuninga juurde, kus teda ootab uppumissurm, sest kes siis julgeks preestrit tappa tõmbamata endale sellega jumalate viha.

Sigurd vannub, et ta saab oma õe Randveri juurest tagasi ja ta tapab mõlemad reeturid, kuid kergemad ülesanded kõige pealt. Muretseda paat, päästa Preester, uurida välja mis plaanid on Randveril tema õe ja teiste sõjavangidega. Kuigi Sigurd on noor ja tal pole abi loota kellegilt, sest Grom ja Randver on ka kõik ümbruskonna maavaldajad tema isa vastu üles ässitanud, on tal siiski õnne, eriti pärast seda kui ta on rippunud kuus päeva puul nagu Odin.

Lahkudes pühast rabast hakkab tema tee ristuma ükshaaval nendega, keda ta oma nägemustes nägi ja kuigi tema teekonda jäävad palistama surnukehad, on siiski temaga ühinenud mehed ja naine talle ustavad. Viimasena pöördub ta abi saamiseks kunagise kuulsa krahvi poole, kes oli tuntud kui krahv Hakon Põletaja. Põletajast on järel vaid luu jah nahk, kuid tema lihav poeg näeb Sigurdis võimalust oma isa kunagist kuulsust taastada, kui ta Sigurdi Randverile viib pulmakingiks. See pole loomulikult Sigurdi idee ja seega tuleb tal vastamisi seista krahv Hakoni viimaste hallipäiste sõjameestega ning selle asemel et neid kõiki viimseni viimasele prassingule saata, pakub ta neile võimalust oma sõjasalgaga ühineda, et minna Randveri poja pulma rikkuma, kuna Randver on nõuks võtnud Sigurdi õde, Runa, oma noorema pojaga siduda.

Kuid Sigurd on kaval kui rebane või kui Loki, sest ta on ette näinud Randveri plaane ja söötnud talle vale infot, et tal oleks kergem ligi pääseda esmalt Runale ja siis edasi juba Randverile endale. Kuigi tegelikus ei lähe päris nii nagu plaanitud, siis lõpuks saab Sigurd siiski vastamisi seista Randveri endaga. Jah, Sigurd kaotab lõpuvõitluses paljud oma uued kaaslased, kuid Randveri meeskonnast ei lahku omal jalal keegi. Seega üks vastane maas, üks veel minna ning Runa on taas koos oma vennaga.

Kui ma seda raamatut lugema hakkasin, siis ma ei mõelnud üldse, et see võiks kuidagi seotud olla Giles Krstjani teise sarjaga – Ronk – kuigi ma olin teadlik, et ta kirjutab Ronga sarja eellugu, kuid mida kaugemale ma looga jõudsin seda tuttavamaks hakkasid nimed muutuma. Ma lugesin ju Ronga sarja raamatuid – Blood Eye, Sons of Thunder ja Odin’s Wolves – aastaid tagasi, seega pole ime, et esialgu ei pannud pilti kokku. Kuid seda algust on väga huvitav lugeda Sigurdist kui ta oli sama vana kui oli Osric/Raven kui nad kohtusid ja palju tema kambast juba siis koos temaga olid. Ja kuigi see raamat on vägagi verine, on ta siiski väga huvitav.