Hinne: B

Romance, Drama, Time travel
Rändaja teine osa on siis see, kus Claire ja Jamie jätavad Šotimaa
pikaks ajaks maha jätavad. Kuid see selleks, alustame ikka algusest.
Pärast seda kui nad on rannikult lahkunud lähevad nad loomulikult
Lalybrochi. Kuigi esialgu võtab Jenny neid rõõmsalt vastu, siis tegelikult on
ta juba sõna saatnud Jamie ja Claire saabumise kohta ka neile, kes pole just
kõige rõõmsamad Claire „surnust ülesärkamise“ peale.
Esialgu otsustab Claire jätta Jaime ta uue abikaasa juurde, kuid kui
väike Ian talle järgi tuleb teavitades teda, et Jamie on haavatud ja suremas,
läheb ta tagasi, et võidelda mehe eest, keda ta armastab, nii vanade
vaenlastega, sugulastega kui ka surma endaga.

Esmalt suunduvad nad Prantsusmaale, kus Jared aitab neil selgeks teha
mis aevaga oli tegu ja kuhu ta suundus ning siis korraldada ka neile laev,
millega neile järgi minna. Prantsusmaal olles, käivad nad ära ka Pariisis, kus
kohutakse nii mõnegi vana tuttavaga ning kuuldakse nii mõndagi uut mõne teise
tuttava kohta.
Kuigi meri ja Jamie ei saa omavahel hästi läbi, on tema veelgi suurem
probleem Fergus ja Marshali. Tema kaks kasulast, kes on nii ülepeakaela
armunud, et on otsustanud abielluda. Kuidas Jamie ka sõrgu vastu ei aja, ei jää
tal muud üle, kui noored laeva lubada ning neid vähemalt niikaua üksteisest
lahus hoida, kuni nad on korralikult laulatatud.
Aga loomulikult ei saa ju nende merereis rahulikult minna. Ühel hetkel
kohtuvad nad sõjalaevaga, kus on puhkenud tüüfuse epideemia ja noor kapten
röövib Claire, lubadusega ta Jamaical taas vabaks lasta. Seega veedabki Claire
ööd ja päevad haigeid ravides ning sepitsedes põgenemist, eriti kui selgub, et
sõjalaeval on keegi, kes on Jamie ära tundud ja nad on valmis teda sõjakohtule
üles andma. Seega esimesel võimalusel lahkub ta laevalt, kuid Jamie ju ei tea
seda ja tema on talle järgi läinud.
Kui Claire jalad taas maad puudutavad ja ta ka tormi üle elanud on,
satub ta kokku saksa looduseuurijaga, kes viib ta saare natuke ekstsentrilise
pühaisa juurde. Vestluse käigus tuleb välja, et hiljuti on sama saare rannikule
kinni jäänud ka üks väike laev, mille kaptenil on ühe käe asemel konks.

Pärast orjaturgu on neil veel vaid üks võimalus, kust Iani leida ja see
võimalus viib neid kokku veel ühe vana tuttavaga, kellega nad küll kohtuda
poleks osanud. Kuigi neile kinnitatakse, et Ianit pole seal, lähevad nad siiski
öö varjus tagasi, et oma kahtlustele kinnitust saada. Kahjuks saavad and vaid
kinnitust, et Ianit pole enam seal, kuid nad saavad teada, kust teda otsida.
Kui siis lõpuks on Ian vabaks saadud, jõuab neile taas järele sõjalaev,
ning torm, mis teeb nende valiku, kuhu edasi minna nende eest.
Juba siis, kui ma esimest korda seda raamatut lugesin, siis ma
imestasin siiralt, kuidas Diana suutis Jenny selles raamatus kirjutada hoopis
teistsuguseks, kui ta oli esimesel kohtumisel. Tõsi, aega on ka möödunud ja
Jenny on palju selle kahekümne aastaga pidanud läbi elama. Teine asi, millest
ma ei saanud üle ka esimese osa juures on see, kuidas Claire suudab Šotimaale
jõudmisest saati muuta mitmeid kordi riideid ja olla tihtipeale jäetud vaid
õhukese alusseeliku väele, kuid vaatamata sellele suudab ta alles hoida karpi
rohuga, mille ta oli kaasa toonud, aga aegajalt ongi Diana lugudes selliseid
uskumatuid asju ning eks see käib ka ilukirjanduse juurde :). Kuid mis mulle tõsiselt
meeldib, on see kuidas ta reaalset ajalugu põimib oma lugudesse – reaalsed inimesed,
sündmused – seda on nii põnev jälgida.
Seega see teine osa, on nagu ikka täis üllatavaid kohtumisi/kokkusattumusi,
põnevaid eluohtlike hetki ning suuri tundeid. Suurepärane lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar