Raamat: If The Dress Fits
by Daisy James (2016)
Hinne:
D
Ta võib küll olla kõige kuulsam
inimene terves riigis … kuid keegi ei tea ta nime!
Kuulus näitlejanna Lilac Verbois on korraldanud võistluse, et
disainitaks pruutkleit tema eesootavaks pulmaks … ning Callie eriline, sätendav
siidikleit on üks nendest, mis on viimasesse ringi jõudnud. Kuid just siis kui
kõik tema unistused peaks tõeks saama, tabab teda õnnetus ning ta kiirustab
tagasi koju – unustades täita kleidiga kaasaminevad paberid!
Aastaid tagasi, kui Callie lahkus väiksest vaiksest Althrope külast
suurlinna tulesid täis Londonisse, ei arvanud ta, et ta veel kunagi siia tagasi tuleks. Ja seal on ka
üks mees, keda ta lootis enam mitte kunagi näha. Theo, tema lapsepõlve
armastus, kellest sai rocki täht, kesta elu peapeale pööras. Kuid nüüd on
Callie külas tagasi, ning ta mõistab, et tal on aeg jooksmine jätta … ning oma
minevikule silma vaadata.
Kuid Callie ei tea, et Lilac Verbois on alustanud Tuhkatriinulaadset
jahti … ta otsib kes on teinud selle ideaalse, pärlitega kaetud pruutkleidi,
kuid pole oma nime juurde lisanud.
Romance,
Ma valisin
selle raamatu NetGalleyst, kuna mu kaaslugejad olid seda lugenud, neile meeldis
ja ma tahtsin midagi kerget lugeda. Kui keegi ütleb „Loe seda, see on hea kerge
meelelahutus“ siis sa ju ootadki seda, et see on hea ja kerge meelelahutus. Kuid
minu jaoks oli see raamat kui lõbustuspargi ameerika mäed. Kui ma ütlen
ameerika mäed, siis ilmselt tekib teil kohe nägemus sujuvast ka kiirest sõidust
üles ja alla ja mõningad järsemad keerud täis armastust ning nalja ning
arusaamatusi, nagu rom-com lood ikka on. Kuid see raamat oli hoopis midagi
muud. Sõitu alustad laskudes alla, siis üles, siis paremale, vasakule, ning
järske hüppeid siia ning sinna, et lõpuks pole sa enam päris kindel, mis
raamatut sa loed … noh ok, nii hull siiski pole, kuid kõik need Callie tuuleliputaolised
tujumuutmised olid ikka tõsiselt tüütud.
Lugu on siis
pruutkleitide disainerist, kes on oma poisssõbrast neli aastat tagasi lahku
läinud, on end pärast seda töösse matnud ning nüüd on ta siis oma disaini
esitanud võistlusele, kus kuulus filmistaar valib oma pulmakleiti. Vaid mõni
minut enne seda, kui tuleb kuller, kes kleidi ära viib, saab Callie
telefonikõne, mis teatab, et ta tädi on kokku kukkunud ja haiglasse viidud. Kumb
on tähtsam, kleit või tädi … Callie lendab oma tädi kõrvale ning jätab
töökaaslased kleidiga tegelema.
Kui ta
haiglasse jõuab on tal jäänud vaid matused korraldada. Callie on šokis. Ta tädi
on talle pärandanud oma väikse lõngapoe, kus Callie kasvas üles õppides
õmblemist, kudumist, tikkimist … kõike mis on moega seotud. Tema esimene mõte
pärandist kuuldes on pood maha müüa, tagasi Londonisse minna, sest tema jaoks
pole siin enam midagi. Teine mõte on põgeneda, sest tema ex käib endiselt tihti
nende kodulinnas. Kolmas mõte on pood läikima lüüa ning siis müüa, ta peab ju
mõtlema neis inimestest kes on poega seotud, kes olid harjunud seal käima
seltskonna pärast. Ta peab Londonisse tagasi minema, kuigi nad võistlust ei
võitnud. Kohalikud keelitavad teda jääma ja ka lahkuma. Ta ex tahab temaga
rääkida, Callie ei suuda teda usaldada, ta armastab meest endiselt, kuid siis
näeb ta teda taas oma fännidega (ta ju siiski on värske tagasihoidlik rocki
staar). 
Filmitähe pulmakonsultandid otsivad teda taga, kuna ta siiski võitis
selle võistluse. Callie alustab taas poes koos käiva kudumis ja lobisemise
klubiga. Ta kohtub filmitähega. Ta suudleb oma exi, põgeneb tagasi Londonisse,
siis taas tagasi kodukülla. Ta alustab oma pruudipoe uue haruga. Ta on oma exi
peale vihane. Kõik ta ümber armuvad ja moodustavad paarikesed. Callie tahab
pulmas põgeneda kohe pärast seda, kui ta
on pruudile kleidi selga aidanud, kuid ta jääb siiski lõpuni. Kogu see lugu
käib üles ja alla ja vasakule ja paremale ning sammuke edasi ja taas tagasi.
Jah, lugu on
kerge ning isegi mingis mõttes meelelahutuslik, kuid minu jaoks oli ta ikka
enam jaolt kuratlikult tüütu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar