Winter’s Fire

Raamat: Winter’s Fire (The Rise of Sigurd #2) by Giles Kristian (2016)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23128332-winter-s-fire

Norra, aasta 785 – kättemaksu vannet tuleb austada …

Sigurd Haraldarson on tõestanud et ta on võimas Viikingi sõdalane ning ohtlik vaenlane.

Ta on juba palju korda saatnud, et oma pere tapmise eest kätte maksta. Kuid ta eesmärk pole veel täidetud. Vandemurdja Kuningas Grom – kes reetis Sigurdi isa – on veel elus ning niikaua kui ta veel hingab, pole kaalud loodis.

Sigurdi püha vanne, et ta maksab oma pere eest kätte, põleb ta soontes, kuid ta peab olema kannatlik ning ootama õiget aega. Ta teab, et tema ja tema Hundikarja sõdalased pole oma täies jõus, ning kui nad praegu kuningale vastu astuksid, siis tähendaks see nende surma. Nad vajavad hõbedat ja uusi sõdalasi, kes oleks valmis selle noore vikingi lipu alla kogunema – kuid enamgi veel vajavad nad kuulsust sõjaväljalt.

Seega purjetavad nad läände, Rootsi, kus kohalik sõjapealik palkab nad oma palgasõduriteks. Ning just seal, keset pettusi ning verevalamisi, mis viivad Sigurdi vägagi Valhalla lähedale, kinnitatakse Sigurdi  saatus. Keset talvise tule turma.

History, Adventure

Sigurdi saaga teises raamataus jätkame siis noore Sigurdi seikluste jälgimist. Kuid lisaks Sigurdile saame nüüd kaasa elada ka Rune saatusele.

Pärast Randveri alistamist tõmbusid Sigurd ja tema hundikari tagasi Põletaja halli, kus nad loodavad talve vaikselt mööda saata, et siis kevade saabudes taas Kuningas Gromile kättemaksta. Kuid vaatamata sellele, et lumi on neid ümbritsevast maailmast ära lõiganud, on sõna siiski liikuma läinud ja Sigurdi vaenlased teavad, kus ta talvitub. Seega saabubki kõigepealt tema juurde endine Gromi peavõitleja, kelle Sigurdi isa oma viimases lahingus käevõrra lühemaks on teinud. Ning kuigi Moldof on tulnud Sigurdit Gromi heameeleks tapma, et ta tõestaks endale ja teistele, et ta on siiski sõdalane, kuigi tal on hundikäpp, kuid ta jääb Sigurdi juurde, kuna Sigurd pakub talle austust ja kohta oma hundikarjas.

Kuid Moldof pole ainuke, kes neid leiab. Metsast leiavad Sigurd ja Onu ka ühe nõia hundikarja keskelt, kes endi ise neile külla on saatnud ning Gromilt tuleb ka teisi sõnumitoojaid. Kui esimesed kaks võtab Sigurd austusega vastu ja pakub neile seda mida neil pakkuda on, siis järgmised sõnumitoojad viiakse juba tagasi veristena. Seega pakub üks kaugelt tulnud palgamõrtsukas oma teeneid Gromile.

Sigurd on aru saanud, et neil pole enam turvaline oma praegusesse talvitumispaika jääda, seega vaatamata külmale ja jääle, pakitakse Reinen kokku ja sõidetakse läände. Ühes peatuses, kus nad „röövivad“ rahumeelselt ühelt põllumehelt lehma, tuleb nende rööviretke järel samasse kohta kohe järgmine röövlikamp, veel enne kui Sigurd lahkuda jõuab. Selles vastasseisus tapavad nad kõik vastased, kuid nendega oli kaasas ka Runa, kes saab veel viimasest noolest haavata. See tuletab Sigurdile meelde, et Runa koht pole röövretkedel või sõjas Gromi vastu, ta vajab Runa jaoks turvalist kohta.

Valgred räägib Sigurdile saarest, kus kasvatatakse Freija neitsisid, kus neid õpetatakse sõjakunstides ja nad ei lase oma saarele ühtki meest. Seega suundutakse otsima seda saart ja saart valvavat kuningat. Kuningas leitakse, sõlmitakse kokkulepe, mille kohaselt toimetab kuningas Runa saarele ja tagatiseks liitub Sigurdiga tema noorem poeg.

Nüüd siis siht läände, et teenida raha ja rahaga muretseda lisa nende hundikarjale. Kuid tasapisi on neile järgnenud ka see palgamõrtsukas, kes jätab endast maha vägagi verise raja. Kuid isegi kui ta lõpuks jõuab Sigurdile järele ei ole tal väga lihtne talle ligi saada. Korra ta isegi arvab, et nüüd, kuid siiski mitte.

Kui Sigurdi hundikari koos teiste palgasõduritega läheb siis kahe väikse kuninga omavahelisse sõtta, siis toob Sigurd oma kavalusega neile võidu mida kohalik väepealik pole poole aasta jooksul saavutanud. Võidu vormistamise käigus jõuab surm Sigurdile väga lähedale, kuid talle tuleb abi vägagi ootamatust kohast.

Runa elu saarel on esialgu väga rahulik – majapidamistööd, võitlustreeningud. Kuid temaga koos tulid saarele ka sepp ja tema poeg, kes on ainukesed mehed, keda saarele lubatakse Freia neitsite sõjavarustust hooldama, ning ühtlasi kasutavad neitsid ära ka nende oma odasid. Sepa poeg Ingel on küll neitsite seas populaarne, kuid tal on silmi vaid Runale ja see ei meeldi nii mõnelegi teisele naisele. Kuigi Runa püüab end sellest kõigest eemale hoida, ei lasta tal seda teha. Kui saarele jõuab seesama nõid, kes talvel koos nendega Põletaja hallis oli, annab ta kõigile Freija neitsitele edasi sõnumi, mis sunnib neid oma tulevikku üle vaatama ja Runat oma väärtust tõestama.

Niisiis, Sigurd on nüüd rikas, kuna tema sõjakavalus tõi talle hästi sisse ja Runa on valmis oma uskumuste eest seisma, seega tuleb neil asuda teele nende viimase suurima võitluse poole.

See oli suurepärane lugu, kuid samas jäi mul siiski selline poolik tunne, kui ma olin lugemise lõpetanud, nagu oleks midagi puudu. Tõsi, nad ei jõudnud selle looga veel Gormi juurde, kuid see pole see, mis pooliku tunde jättis, midagi muud oli nagu puudu ja ma ei oska öelda, mis see on.