Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 7. oktoober 2016

Praktikaaruanne



Raamat: Praktikaaruanne by Daniel Vaarik (2012)
Hinne: C+
“Praktikaaruanne” on tegeliku elu sündmustel põhinev pöörane retk läbi 1990. aastate Eesti ajalehe- ja raadiotoimetuste. Minajutustaja kirjeldab oma meeleheitlikke ponnistusi uurivaks ajakirjanikuks saamisel ning sel ajal, kui ta otsib vastust küsimusele, miks kõik ikkagi nii läks nagu ta läks, joonistub tema jutustusest välja ainulaadne pilt ühest olulisest muutuste ajastust Eesti Vabariigis. See kõik kokku on korraga nii ülimalt naljakas kui ka lohutamatult kurb.

“Praktikaaruanne” on kiires tempos lugemine, mis peaks paeluma nii neid, kes armastavad Dovlatovit, kui ka neid, keda huvitab, mis ikkagi päriselt toimub ühe ajakirjandusväljaande toimetuses.
Biography

Lugemise väljakutse jaoks oli mul vaja raamatut autorilt, kes oleks minuga samal aastal sündinud ja keda ma olen reaalselt kohanud. Seega kui ma sattusin Danieli raamatu peale, siis muretsesin ma raamatu endale ka lugeda, kuna Daniel on ju sama aasta väljalase ning me olime koos Q-raadios.

Kuigi nii mõnigi liigitab selle raamatu pööraselt naljaka raamatu alla, siis sinna punkti alla mina seda raamatut küll ei paneks. Tõsi, raamat on humoorikas, kuid pööraselt naljakaks ma seda küll nimetada ei saaks. See oli huvitav lugu sellest, kuidas hakkajast tudengist ja mässajast noorukist saab mees läbi nälgimise, kodutuse, uskumatuste ja üllatavate töökohtade ja suuremal või väiksemal määral tema elu mõjutanud kohtumiste. Kogu selle hoogsalt humoorika elukirjelduse sisse on põimitud ka huvitavaid lugusid perest ja poliitikast ja majandusest ning luhtunud unistustest.

Seda oli hea lugeda ja ma olen tänulik, et Daniel pole mind nimeliselt siia raamatusse sisse pannud, kuid ajaloo huvides tahaks siiski ära märkida, et ma ei jõlkunud Kristjaniga kaasas stuudios vaid selleks et ajakirju sirvida ja Kristjani tööpäeva lõppu oodata. Tõsi on see, et Kristjan poleks Q-raadiosse sattunudki, kui mina poleks läinud Tõnis Kahult endale eetriaega lunima. Eetriaja ma sain ja selle poole aasta jooksul, mis ma raadios tegev olin sai tehtud nii päevaseid muusikatunde kui ka hommikuprogrammi. Jah esialgu ei olnud ilmselt saated väga sisukad (või siis olid liiga sisukad), kuid mida aeg edasi, seda lõbusamaks saadete tegemine läks ning kumbki raadiokuulaja ei pahandanud ka mu apsude peale. Kuid mu päevatöö hakkas kannatama kui ma hommikuprogrammi pidin oma tööpäevadel tegema ja seega tuli valida. 

Seega kallis Daanu, kuigi sa nägid mind stuudios vaid Kristjanit ootamas, siis tegelikult olin ma seal ka asjalik, kuid seda siiski sellel ajal, kui sina veel alles magasid :). Ning Vendade Urbide lugu Kuu on ka minu jaoks alati võrdeline Q-raadioga, kuid on veel üks lugu, mis minule alati Q-raadiot meenutab. See on see lugu, millega Q oma tegevust üleüldse alustas:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar