Raamat: You Can’t Always Get the Marquess You Want (Masters of
Seduction #2) by Alexandra Hawkins (2016)
Hinne:
C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23848164-you-can-t-always-get-the-marquess-you-want
Kõige
keelatuim armastus
Tema hüüdnimi on Chance (Juhus), kuigi
tegelikult tunneb Fairlambi markiis end suisa neetult. Ammune perekondade
vaheline tüli on ees tema südamesoovidel. Leedi Tempest on tema isa
surmavaenlase, Norgrave markiisi tütar. Tempest on ilus ja süütu ning täiesti
kättesaamatu. Kuid mõned vallutused on lihtsalt liiga ahvatlevad, et neist loobuda
…
Tuleb välja, et Tempest on väga isepäine
naine – ning täielik romantik, kes on valmis minema üle kõigist tõketest, mis
hoiavad teda eemale tema unelmate mehest. Kuid õnn ei ole selle kena ja
hullutavalt meelitava Chanse poolt, kui ta tahab Tempesti endale võita. Kas Chance
valib lojaalsuse oma pere vastu – või riskib kõigega mis tal on, et saada
endale naine, keda ihaldab?
History,
Romance
Sa ei saa alati seda markiisi keda sa
tahad on järg raamatule Hertsog kuid mitte härrasmees. Kui tavaliselt on
sellistes ajaloolistes armastusromaanides sarjade peategelased kas õed/vennad,
parimad sõbrad, sugulased, töökaaslased, siis selles sarjas (vähemalt need kaks
raamatut) on siis isadest ning lastest. Kui esimeses raamatus olid peategelased
Tristjan Rooke ja Caston Brant, siis siin on peategelastes Mathias Rooke ja
Tempest Brant.
Rooke ja Brant perekonnad ei suhtle
üksteisega. Kõik teavad, et nende kahe pere liikmed ei tohi ühes kohas kokku
saada. Vanemad perepojad – Mathias ja Oliver – kaklevad igal võimalusel iga
väiksemagi asja peale. Kuid samas ei tea kumbki poiss, mis tegelikult on nende
peretülide põhjuseks, kuid mõlemad on kindlad, et nende isadel on väga hea
põhjus, miks üksteist vihata.
Seega kui Tempest satub peale jões
kümblevale kolmele noormehele, pole tal aimugi kes need on, ning kui noormehed
ta hiljem ta õdede ja saatjadaami juurest leiavad, tutvustavad nad endind oma
hüüdnimedega – Chance, Thorn ja St. Lyon – kuni ta vend kuuleb neid nimesid
ning teab loomulikult kellega tegu oli. Kuid isegi kui Chance oli see keelatud
Rooke, ei saa Tempest teda kuidagi peast välja.
Ka Chance ei suuda unustada Oliver
Branti õde. Ta teab, et pole mõtet püüda seda naist, keda ta pere heaks ei
kiidaks, kuid Mathias on valmis pigem kaotama oma lauljannast armukest
Oliverile, kui et ta jätab Tempesti üski ilma saatjata rahvast täis teatrisse.
Ja nii siis noored leiavadki salaja
võimalust olla hetk koos siin, jagada paar suudlust seal, armukadetseda Tempesti
isa väljavalitud abikaasa pärast ja Mathiase kunagiste armukeste pärast. Kuid lõpuks
ei näe Mathias ikkagi muud võimalust olla oma armastatuga, kui ta peab neiu
röövima, abielluma ning abielu ka voodis kinnitama.
Kui nad tagasi tulevad, siis kasutab
Caston just seda hirmu, mida Imogen ja Tristan enne Mathiase sündi tundsid selleks,
et Tempesti ja Mathiast lahku ajada ja esialgu nad kuulavadki Castoni nagu kaks
lolli lambukest, kuni Mathias läheb koju ja küsib oma vanematelt otse, mis on
selle kõige taga ja ema räägib talle selle tüli põhjuse ning vannub, et
Mathiasel ja Tempestil pole mingit põhjust oma abielu tühistada.
Kui eelmises loos ei hoolinud isa oma
tütrest piisavalt, et ära hoida kõige halvemat, siis siin hoolib isa oma tütre
abieluga kaasnevast rahast liigagi palju ja on valmis tütart ükskõik mis hinnaga
mehele panema, kuni sellest talle vaid kasu on, samas kui teises peres hoitakse
saladuseks asju, mis peaks olema välja räägitud, et ära hoida teadmatusest
tekkivaid vigu.
Iseenesest meenutas see lugu ju Romeo ja Julia lugu, kus armastatute õnne varjutab peretüli, kuid selles raamatus pole peategelasede varateismelised ning nad ei lõpeta üheskoos surnukuuris. Selles loos leiavad armunnud endale toetust vähemalt osadelt pereliikmetelt ja isegi kui nende liit ei lõpeta isade vahelist vaenu, ei saa see nende õnne segajaks. Lihtsalt öeldes oli see raamat üks hea ajalooline
armastusromaan, kus olid oma väikesed häirivad hetked, kuid üldjoontes siiski
hea lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar