Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

reede, 28. oktoober 2016

You Can’t Always Get the Marquess You Want



Raamat: You Can’t Always Get the Marquess You Want (Masters of Seduction #2) by Alexandra Hawkins (2016)
Hinne: C
Kõige keelatuim armastus

Tema hüüdnimi on Chance (Juhus), kuigi tegelikult tunneb Fairlambi markiis end suisa neetult. Ammune perekondade vaheline tüli on ees tema südamesoovidel. Leedi Tempest on tema isa surmavaenlase, Norgrave markiisi tütar. Tempest on ilus ja süütu ning täiesti kättesaamatu. Kuid mõned vallutused on lihtsalt liiga ahvatlevad, et neist loobuda …

Tuleb välja, et Tempest on väga isepäine naine – ning täielik romantik, kes on valmis minema üle kõigist tõketest, mis hoiavad teda eemale tema unelmate mehest. Kuid õnn ei ole selle kena ja hullutavalt meelitava Chanse poolt, kui ta tahab Tempesti endale võita. Kas Chance valib lojaalsuse oma pere vastu – või riskib kõigega mis tal on, et saada endale naine, keda ihaldab?
History, Romance

Sa ei saa alati seda markiisi keda sa tahad on järg raamatule Hertsog kuid mitte härrasmees. Kui tavaliselt on sellistes ajaloolistes armastusromaanides sarjade peategelased kas õed/vennad, parimad sõbrad, sugulased, töökaaslased, siis selles sarjas (vähemalt need kaks raamatut) on siis isadest ning lastest. Kui esimeses raamatus olid peategelased Tristjan Rooke ja Caston Brant, siis siin on peategelastes Mathias Rooke ja Tempest Brant.

Rooke ja Brant perekonnad ei suhtle üksteisega. Kõik teavad, et nende kahe pere liikmed ei tohi ühes kohas kokku saada. Vanemad perepojad – Mathias ja Oliver – kaklevad igal võimalusel iga väiksemagi asja peale. Kuid samas ei tea kumbki poiss, mis tegelikult on nende peretülide põhjuseks, kuid mõlemad on kindlad, et nende isadel on väga hea põhjus, miks üksteist vihata.

Seega kui Tempest satub peale jões kümblevale kolmele noormehele, pole tal aimugi kes need on, ning kui noormehed ta hiljem ta õdede ja saatjadaami juurest leiavad, tutvustavad nad endind oma hüüdnimedega – Chance, Thorn ja St. Lyon – kuni ta vend kuuleb neid nimesid ning teab loomulikult kellega tegu oli. Kuid isegi kui Chance oli see keelatud Rooke, ei saa Tempest teda kuidagi peast välja.

Ka Chance ei suuda unustada Oliver Branti õde. Ta teab, et pole mõtet püüda seda naist, keda ta pere heaks ei kiidaks, kuid Mathias on valmis pigem kaotama oma lauljannast armukest Oliverile, kui et ta jätab Tempesti üski ilma saatjata rahvast täis teatrisse.

Ja nii siis noored leiavadki salaja võimalust olla hetk koos siin, jagada paar suudlust seal, armukadetseda Tempesti isa väljavalitud abikaasa pärast ja Mathiase kunagiste armukeste pärast. Kuid lõpuks ei näe Mathias ikkagi muud võimalust olla oma armastatuga, kui ta peab neiu röövima, abielluma ning abielu ka voodis kinnitama.

Kui nad tagasi tulevad, siis kasutab Caston just seda hirmu, mida Imogen ja Tristan enne Mathiase sündi tundsid selleks, et Tempesti ja Mathiast lahku ajada ja esialgu nad kuulavadki Castoni nagu kaks lolli lambukest, kuni Mathias läheb koju ja küsib oma vanematelt otse, mis on selle kõige taga ja ema räägib talle selle tüli põhjuse ning vannub, et Mathiasel ja Tempestil pole mingit põhjust oma abielu tühistada.

Kui eelmises loos ei hoolinud isa oma tütrest piisavalt, et ära hoida kõige halvemat, siis siin hoolib isa oma tütre abieluga kaasnevast rahast liigagi palju ja on valmis tütart ükskõik mis hinnaga mehele panema, kuni sellest talle vaid kasu on, samas kui teises peres hoitakse saladuseks asju, mis peaks olema välja räägitud, et ära hoida teadmatusest tekkivaid vigu.

Iseenesest meenutas see lugu ju Romeo ja Julia lugu, kus armastatute õnne varjutab peretüli, kuid selles raamatus pole peategelasede varateismelised ning nad ei lõpeta üheskoos surnukuuris. Selles loos leiavad armunnud endale toetust vähemalt osadelt pereliikmetelt ja isegi kui nende liit ei lõpeta isade vahelist vaenu, ei saa see nende õnne segajaks. Lihtsalt öeldes oli see raamat üks hea ajalooline armastusromaan, kus olid oma väikesed häirivad hetked, kuid üldjoontes siiski hea lugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar