Hinne:
D
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/31933895-suvi-j-el
Evie armastab seda maja. Selle valgusrikkaid,
päikselisi tube millest avaneb vaade jõele. Terassiga ümbritsetud aeda, kus
viljapuud naalduvad kõrgetele kivimüüridele. Kuuma päeva õhtutel aias levivat
lavendlilõhna.
See oli peremaja.
Suve saabudes koguneb Eve pere veel kord ilusasse vanasse majja jõe
ääres. Kuid kui Evie avastab saladuse, mis ähvardab nende tulevikku, katab neid
kõiki tume vari: see suvi võib nende viimane ühine suvi olla selles jõeäärses
majas …
Charlie jaoks on kasuema Evie külastamine võimalus põgeneda Londonist
ja õnnetust abielust. Kuid üks juhuslik kohtumine muudab kõik: ühe hetke
jooksul kohtub ta jõe ääres ühe naisega, armub ning tema siiani eraldi seisnud
maailmad põrkuvad üksteisega.
Evie ja Charlie püüavad mõlemad oma saladusi kiivalt endale hoida ning
sügaval sisimas soovivad nad mõlemad, et suvi ei lõppeks kunagi … Kas ühe suve
õnn võik igavesti kesta?
Mystery, Romance
Mul on nii
kahju, et see raamat oli nii tühi.
Kuigi raamatu
sisukokkuvõttest jääb mulje, et tegu on kahe tegelase raamatuga, siis
tegelikult loovad palju rohkemate tegelaste eraldi lood ühtse terviku.
Evie on
kirjanik, kes ostis oma esimese suurema honorariga endale kordatehtud
laevakuuri suure Kaupmehemaja ligidusse ja tutvus maja omaniku Tommyga. Esialgu
said neist armukesed, kuid pärast Tommy abikaasa surma nad ka abiellusid. Nüüd
kui Tommy on surnud, on Kaupmehemaja Evie omanduses, kuigi kõik arvasid, et
maja peaks ikka suguvõssa jääma, seega oleks pidanud selle pärima Charlie.
Charlie ise ei näe selles suurt probleemi, küll on aga tema abikaasa Ange, kes
tahab ikka pere vara endale ja oma lastele hoida.
Kui on käes
suvise regati aeg, koguneb Dartmouthi palju turiste ja tavaliselt tuleb ka
perekond kokku Kaupmehemajja. Nagu alati on üks külalistest Tommy ammune sõber
Claude, kellest on saanud ka Evie sõber ja kellele ta saab usaldada saladuse,
mille Tommy enne oma surma avastas ning mille lahendamise on ta Evie õlule
jätnud. Claude püüab Eviele abiks olla, kuid lõpliku otsuse peab ikka Evie
tegema.
Hetkel elab Kaupmehemajas
Ben, Charlie onupoeg, kes on lahutamas oma abikaasast Kristyst ning kelle tütar
Laura on pärast kooli läinud seljakotiga maailma avastama, enne kui tööle
läheb. Ben teenib elatist fotograafiaga ja kord, kui ta läheb oma fotodest
tehtud postkaarte viima suveniiripoodi, näeb ta Jemimat, kes on kohvikus koos
oma sõbranna Mirandaga ning tema tütre Maisiega, kes mängib Jemima koera
Ottoga. Nad kohtuvad paar päeva hiljem taas ja saavad jutule. Kui Jemima näeb
laadal Charlliet, peab ta teda esialgu Benniks, kuna nad on väga sarnased ja
sellest valekohtumisest saab alguse miski, mida kumbki oodatagi ei osanud.
Jemima elab
väikses majakeses koos oma koera Ottoga ja tal pole tahtmistki endale peret soetada,
talle sobib ta rahulik iseseisev elu. Aegajalt aitab ta oma sõbrannat Mirandat,
kui too on haiglas öises vahetuse ja tal pole Maisiet kuhugi jätta. Maisie on
sellises eas, kus ta tahab kõike teada ja ta on kindel, et tema isa, kes
Miranda maha jättis, kui kuulis, et naine on rase, tuleb tagasi, seega otsib ta
oma isa igast mehest ja pole ka harvad juhud, kui ta küsib mõnelt mehelt otse,
kas sa oled mu isa.
Charlie on küll
regatile tulnud koos Angega, kuid kui nende tütred vanaema juurest helistavad,
et üks neist on viga saanud, ruttab Ange sinna ning jätab Charlie nädalaks üksi
regatti nautima.
Seega
moodustubki üks ootamatu sõpruskond – Evie, Claude, Charlie, Ben, Jemima – kes regatinädala
jooksul veedavad koos nii päevi kui ka õhtuid, Ben leiab Jemima abiga endale
töö ning Charlie peab sügavalt järele mõtlema oma abielu üle.
Nende õnnist
nädalat jälgib kõrvalt Jason, kelle isa on kunagi Eviet tundnud ja Jason peab
Eviet kõigi oma hädade põhjuseks. Evie kohtub ühel päeval Jasoni poja Mikeyga
ning ta on hämmingus kui sarnane on poiss oma vanaisale. Evie ei tea midagi
Jasoni süüdistustest, kuid ta on rõõmuga valmis Mikeyga aega veetma, kuna poiss
on uudishimulik ja hea seltskond, ning Evie on valmis noort õppimisaldist
noormeest aitama.
Ja nii see
nädal siis möödubki, mõned naudivad iga hetke ja loodavad et nädal ei lõppegi
ning teised hiilivad mööda varjusid ja loodavad et see nädal tooks neile
soovitu. Ja siis saabub sügis ja talv ja pere on taas kogunemas…
No vot, selline
lugu siis, mis võib jätta mulje, et siin toimub nii palju ja kõik on nii põnev
ja kõik on omavahel seotud … jah, kõik on omavahel seotud ja toimub palju ja on
põnev, kuid kogu sellel põnevusel, mida üles kruvitakse nagu tegelikult polegi
lõpplahendust või kõrgpunkti, lihtsalt üks hetk kui kõik on ära tutvustatud ja
kõigi soovid on välja toodud, hakkab lugu taas vaiksemaks ja rahulikumaks
muutuma, kuni lõpus veel korraks ellu tuksatab, ning siis jäädavalt hääbub.
Kogu aeg ootad, et nüüd peaks ju midagi juhtuma, nüüd peaks ju midagi suurt
tulema, kuid seda ei tule. Ma ei ütleks, et tegu oli halva raamatuga, lihtsalt
ootad rohkem ja ka võimalused on rohkemaks, kui tegelikult pakutakse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar