The Wonder

Raamat:  The Wonder by Emma Donoghue (2016)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/28449257-the-wonder

On 1850ndad ja üks väike Iiri küla on hämmingus Anna O’Donneli paastust, mis algas tüdruku üheteistkümnendal sünnipäeval ja on tema usu kirglik väljendus. Kui ta on juba nädalaid elatanud vaid „taevamannast“ jõuab lugu sellest „imest“ oma kõrgpunkti. Külakesse, O’Donnelite talumajja saabub palju turiste, kes loodava imet näha, ning samuti tuleb sinna ka ajakirjanike, kes soovivad sellest lugu kirjutada. Üks Inglise hooldajaõde, Lib, kes on saanud koolituse kuulsa Florence Nightingale käe all, palgatakse kaheks nädalaks Annat jälgima, et teha kindlaks, kas Anna on või ei ole suli. Mida enam Anna tervis halveneb, seda enam leiab Lib end vastutavana mitte ainult Anna tervise eest vaid ka selle eest, et ta jõuaks jälile, miks Anna on võtnud nõuks end sedasi aeglaselt tappa.

History, Mystery, Romance,

Emma Donoghue uus raamat Ime on suurepärane, õõvastav ning uskumatu lugu. Lugu on tüdrukust, kes on elanud ilma söömata oma üheteistkümnendast sünnipäevast saati. Ta elab väikse Iiri alevikus koos oma vanematega ning teda peetakse imeks, ning temast võiks isegi saada pühak, kui ta tõesti suudab elus püsida ilma toiduta vaid oma palvete najal. Kohalik arst on kirjutanud kirja piirkonna ajalehele ja alevik on koostanud komitee, kes peab tõestama, et Anna tõesti elab ilma toiduta.

Komitee on palganud kaks hooldajat (ühe nunna ja ühe Nightingale õe), et nad peaksid noore Anna üle vahti kaks nädalat, et olla kindel, et tüdruk tõesti ei söö. Loo jutustaja on endine Florence Nightingale Krimmi sõja rindeõde, Lib.

Esialgu on Lib kindel, et Anna peidab toitu kuskil tema toas või voodis, kuid kui tähelepanelikult ka Lib ei otsi, toitu ta kuskilt ei leia. Tema vahetused on kaheksa tunnised, ning oma vahetuse ajal paneb ta kirja kõik, mis on seotud Anna tervisega, et olla kindel, et tüdruk on ikka vaatamata mitte söömisele endiselt terve. Nende ülesanne on tõestada et Anna tõesti ei söö, mitte teda toidust eemale hoida.

Lib ei usu, et Anna ei soo, kuid samas pole tal ka ühtki tõendit, et tüdruk sööks, või et ta nälgiks. Selle imelise tüdrukuga tahavad ka paljud rändurid kohtuda, lootes saada temalt õnnistust või siis huvitavat artiklit ajalehe jaoks. Lib keelab perel külalisi vastu võtta, kuna ka nemad võivad salaja tüdrukule toitu anda. Üks kelle ta sedaviisi eemale hoiab on noor ajakirjanik, William Byrne. Kui nad esimest korda kohtuvad, siis püüab William Libi veenda, et ta laseks meest Anna juurde, kuid Libi on kindel, et see vaid teeks kõik keerulisemaks, kuid kui Anna tervis hakkab üha halvenema, nõustub Lib lõpuks Williami Annaga kokku lasta, kohtudes nagu juhuslikult nende igapäevasel jalutuskäigul. Libi on ajaga hakanud sellest haprast tüdrukust hoolima, kellel on terav mõistus, suur sõbralik süda ning kes kaotab peagi oma elu, kui teda keegi ei peata.

Kui ka William iseloomustab Annat kui armast nälga surevat tüdrukut, hakkab Lib uurima, mis on selle nälgimise põhjuseks. Need asjad mida ta avastab seletavad kuidas Anna on kuid elanud süües vaid „taevamannat“, miks ta üleüldse lõpetas inimliku toidu söömise, kuidas tema surnud vend sellega kõigega seotud on ja mida peab Lib tegema, et seda õnnetut tüdrukut aidata.

See on üks huvitav lugu usust, kergesti mõjutatavatest noortest ning usuhulludest täiskasvanutest. Ning samas on see ka armastuslugu.