Watch the Wall, My Darling

Raamat: Watch the Wall, My Darling by Jane Aiken Hodge (1966)

Hinne: C+

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/21147314-watch-the-wall-my-darling

Vaid isa surivoodil antud lubadus võis sundida Christina Trettonit reisima Tretteigni mõisasse, mida tuntakse ka kui Tume maja, ning kohtuma oma isa sugulastega esimest korda elus. Esiteks peab ta end ära rääkima salakaubavedajate haardest. Ees on teda aga ootamas ta vägagi õrnahingeline tädi Verity, kaks vägagi erinevat nõbu – kindlameelne Ross ja lipitsev Richard – ja loomulikult ka ta suursugune vanaisa, kes muudab oma testamenti iga paari päeva tagant.

Christina pole harjunud jõude istuma, seega võtab ta esmalt ette teenijate paika panemise ja peagi on kogu maja tema ohjata, tehes ta vanaisa silmis hindamatuks. See maksab talle aga kätte, kui vanaisa otsustab, et tahab teha Christinast oma pärija, ning ainus sellega seotud tingimus on see, et ta peab abielluma kas Rossi või Richardiga. Solvununa vannub Chris, et ta ei abiellu kummagagi, kuid ta nõbudel on teised ideed. Kas ta peaks abielluma nõbuga, kelle vastu tal tunded on, isegi kui mees ei tundu tema vastu midagi tundvat? Nende igapäeva varjutab pidev oht, et Prantsusmaa tungib Inglismaale ja kuna Tume maja on mere ääres, vaadates Prantsusmaa poole, on sissetungi teel ees. Kui nõbu Ross kaob, tuleb Christinal olla tugev ning võtta tema asemel mõisa juhtimine üle – lisaks mõningatele teistele mitte nii glamuursetele ülesannetele.

Romance, Gothic, History

See üllatavalt jabura nimega raamat (tõsi, lõpuks ma vist sain aru, mis selline pealkiri, aga võib-olla ka mitte) on tegelikult väga huvitav lugu. Selline õdede Bröntede ja Jane Austeni stiilis lugu.

Christina – sõpradele ja sugulastele Chris – on ameeriklanna. Ta isa on Inglane, kes on oma perekodust lahkunud, kuna ei tahtnud isa nõudmistele alluda ja ta ema on Prantslanna, kes on lähedalt tuttav Napoleoni abikaasaga. Chris elas koos isaga aastaid üksinda Ameerika avarustes ja tema ema oli koos ta noorema õega Prantsusmaal oma perepärandust tagasi saamas. Kuid kui isa sureb võtab ta Chrisilt lubaduse, et ta läheb tagasi nende peremõisasse ja elab seal vähemalt pool aastat. Tal põlev valikut, lubadus on lubadus ja isa väitis, et pere on tähtis.

Nagu üks Ameeriklanna ikka, on ta isepäine, iseseisev ja ei pea kinni Inglismaa tavadest, seega reisib ta keset tühjasid nõmmesid üksi ja keset ööd, jääb salakaubavedajata lõksu, pääseb ja päästab ka oma kutsari ning peremõisasse jõudes saab ta endale parima toa ja hommikul solvab majapidajannat nii, et too lahkub. Noh, mis teha, tuleb tema ülesandeid täitma asuda, sest kodus ta ju oli oma isa majapidaja. 

Esimene kellega ta hommikul kohtub on ta tädi Verity, kes hädaldab kõige ja kõigi üle, ning igal hetkel on ta valmis minestama, ta nõbu Ross tundub talle millegi pärast tuttav, kuid ei ole ju võimalik, et nad varem kohtunud on, või äkki … Ta teine nõbu jõuab Londonist kohale paar päeva hiljem, ning edevamat noormeest on raske otsida, kuid edevust maksab ju raha.

Kui siis vanaisa on Chrisi üle vaadanud, te heaks kiitnud, ta tegevusega rahule jäänud, muudab ta oma testamenti – raha peab ju peresse jääma, nimi samuti, mis sest et Chrisi isa Ameeriaks nende nime muutis – seega saab Chris maja endale, kui ta abiellub ühega oma nõbudest.

Esimesena saab Chrisi jutule Ross ja nad lepivad kokku, et nende mõlemi jaoks on parem kui nad teevad vanaisale rõõmu, ning „abielluvad“, siis saab Ross endiselt maja kasutada ja Chris saab elada oma elu edasi nii nagu tahab. Järgmine on Richard, tema tahab maja esimesel võimalusel maha müüa, siis mõnda mõnusasse surulinna maja osta ja nad mõlemad saaksid oma elu mõnusalt üksteist segamatult elada.

Kui see kõik nii kerge oleks, kui Ross ei peaks kiirkorras minema Londonisse, kui Napoleon ei oleks sõjakäigul, kui kohalikud sõjaväelased ei ajaks taga salakaubavedajaid ja spioone, kui kohalikud talumehed ei süüdistaks oma hädades Rossi ja Chrisi, kui Prantsuse spioon ei muutuks äraandjaks ja kui Ross ei tuleks oma pikaleveninud reisilt tagasi koos Chrisi ema ja õega …

Täpselt selline müstilis-groteskne armastusromaan nagu õed Brönted ja Jane Austen kirjutasid – vanad kombed, pärandused, abieluplaanid, pimedad armunud. Suurepärane raamat!