Champagne piirkond, Prantsusmaa, aasta 1800. Kahekümneaastane Barbe-Nicole on pärinud Le Nez/Nina (äärmiselt tundliku haistmise, mis teeb temast valiva, snoobliku ja läbinägeliku inimese) oma vana-vanaisalt, tuntud šampuse meistrilt. Tema vanemad näevad tema Nina rohkem kui needust mida tuleb peita ning panna ta kiiresti mehele enne kui Ninast teada saadakse. Kuid Barbe-Nicole’ kummitab ta vanaema viimane soov, et neiu kasutaks oma Nina ja looks suurepäraseid šampuseid. Kui Barbe-Nicole saab teada, et ta lapsepõlve kallim, Francois Clicquot, tahab tegutsema hakata veinimeistrina, keeldub ta abielust vanemate valikud mehega ning abiellub hoopis Francois’ga, hoolimata mehe vaimuhaigusest.
Barbe-Nicole Clicquot peab peagi hakkama saama Francois’ enesetapuga, veinikeldri vedamise raskustega ning Napoleoni Koodeksiga, mis takistavad naistel äride omamist. Samal ajal alustab Napoleon Bonaparte üksteise järel sõdasid erinevate Euroopa riikide vastu, rikkudes sellega Barbe-Nicole võimalusi šampust müüa. Kasutades oma Nina suudab ta siiski toime tulla Napoleoni sõdadest tulenevates raskustes, andes ninanipsu ka Napoleonile endale.
Kui Clicquot’ lesk armub oma müügiesindajasse, Louis Bohne, kes palub ka tema kätt, peab ta valima, kas kaotada veinikelder oma abikaasale, nagu on ette nähtud Napoleoni Koodeksis, või kaotab ta Louisi.
Lõpuks astub Clicquot’ lesk vastu Napoleonile, riskides vanglakaristusega või isegi hukkamisega.
History, Romance, Drama
Kui palju erinevaid šampuse sorte te teate? Kui paljud neist šampustest on tegelikult vahuveinid? :) Igatahes, alustame sellest, et VEUVE CLICQUOT PONSARDIN šampust on täiesti võimalik ka meie jaemüügist osta, kuigi selle eest tuleb välja panna vägagi arvestamist vääriv summa, seega lugeda sellest, kuidas tegelased kulistasid seda veini hommikusöögiks, lõuna kõrvale, õhtusöögil ning ka igal muul põhjusel (kui oli midagi tähistada, kui väljas oli ilus/halb ilm, või lihtsalt oli raske hetk) siis tuleb öelda, et on kasulik olla veinikeldri omanik.
Kui noormees siis välja ilmub, keeldub Barbe-Nicole vanast veiniistanduse omanikust, ning abiellub oma lapsepõlvesõbraga. Neil sünnib tütar, kes peaaegu viib oma sünniga ema hauda, kuid nad mõlemad päästetakse, lihtsalt Barbe-Nicole ei saa rohkem lapsi. Pärast sünnitust suudab Barbe-Nicole oma abikaasat ja äia veenda, et noorele perele antaks juhtimiseks äia hobi veinitehas ning senise kesise veini asemel hakkab Barbe-Nicole oma Nina abil kokku segama suurepärast šampust.
Kuid samal ajal ratsutab ju Napoleon oma kullatud vankris, Punane Mees kutsariks, üle Euroopa, laipade rida järel. Barbe-Nicole vanemad on pääsenud Terrori ajastust, kuna ta isa vahetas õigel hetkel poolt ja nüüd teeb ta isa Napoleoniga äri sõdurite mundrite varustamisega. Ka Barbe-Nicole abikaasa on Napoleoniga kokku puutunud ja Francois’ ei unusta sõjas toimuvat mitte kunagi. Kuid veinitehase toodangut on vaja müüa ja Francois peab minema Euroopa tuurile, veini müüma. See mida ta oma reisidel näeb ei mõju ta niigi nõrgale vaimule hästi ja vaid kuus aastat peale abiellumist jääb Barbe-Nicole leseks.
Kuna Leskedel pole õigust muule, kui abikaasa perekonna armule, siis on Barbe-Nicole raske valiku ees - kas abielluda naabrist veiniistanduse omanikuga ja kaotada talle oma veinitehas või pakkuda äiale võimalust, et ta hakkab naabriga veinitehases partneriks ja Barbe-Nicole juhiks tegelikult tehast.
Aastad mööduvad, tütar kasvab, äri kasvab, müügiesindaja reisib mööda Euroopat ja teeb suurimat šampuseäri keelatud Venemaaga ning Clicquoti šampus saab üha kuulsamaks, kuigi mitte kõige kasumlikumaks äriks. Ning ta pole ainuke lesk, kellel oli edukas šampuse tootmine.
See on selline ajalooline romaan, kus on võetud reaalne isik, reaalsed sündmused ning juurde on lisatud kamaluga fantaasiat ja romantikat. Selline Rosalind Lakeri stiilis romaan. Kuid Lakeri lugudes on hinge, on draamat, on põnevust, on armastust, kuid selles loos puudus hing, peategelane oli kujutatud suhteliselt tuimana. Jah ta ihaldas oma abikaasat ja oma veinitehast, kuid sellest ihast puudus kirg. Kui teda tabab üks õnnetus teise järel, kui ta ema saadab ta tütre Pariisi internaati, kui ta ema sureb või ta mõistab, et ta ei saa enam kunagi mehe armastust kogeda, siis põhimõtteliselt jääb mulje, et ta kehitab “mis siis ikka” stiilis õlgu ja läheb edasi, sulatab taas ideaalselt kokku erinevate aastate veinid ja saab ideaalseima šampuse just selle partii ostjate jaoks.
Jah, see on huvitav lugu, kuid selles loos puudus see miski, mis oleks sellest teinud väga hea loo.
NB! See Punane Mees, kes kunagi sõidutas ja mõjutas Napoleoni ja pärast seda Hitlerit, ei otsi enam endale uut hoolealust, ta on ta juba leidnud :(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar