„Milla ja mere lapsed“ on muinasjutuline seikluslugu tormiste merede ja mereröövlite maailmast. Alati, kui päike loojub, süütab tuletornivahi tütar Milla tule, et hoiatada meresõitjaid karide eest. Ühel tormiööl jääb aga tuli süütamata ja õnnetuseks puruneb karidel laev. Karistuseks saadetakse Milla teenijana tööle Musta Villasse, mille kohta käivad jutud, et seal elab koletis. Tegelikult varjab kaljuserval asuv maja hoopis imelikumat ja imelisemat saladust.
Children
“Milla ja mere lapsed” on lugu, mis jääb lugejaga pikaks ajaks. See on lugu tüdrukust ja poisist ja neid ümbritsevatest täiskasvanutest. Siin on kurbust ja rõõmu, on kadedust ja heatahtlikkust, on mõistmatust ja avatust, on sõprust ja kuuluvustunnet. Siin on natuke “Väikese merineitsi” raamatut ja natuke ka “Salaaja” lugu kuid samas meenutas mulle see lugu ka väga Tim Burton erinevaid filme (Edward Käärkäsi, Big Fish, jne) sest siin on ka tema loodud olustiku ja tegelasi. Tim Burton koos Danny Elfmaniga saaksid sellest loost suurepärase nukufilmi teha.
See on omamoodi klassikaline muinaslugu, mis ei paku haldjaid ja vikerkaari ning maasikaid täis lagendike, vaid see on tõsine ja kurb lugu, mis saab just sellise lõpplahenduse, nagu peab. Kohe alguses tõmmatakse lugeja sügavale põhja, et ta saaks siis aegamisi üles torni tippu ronida, kus ta lõpuks saab hüppega vabaks, et leida täpselt seda, mida ta vajab.
Suurepärane lugu, kuid mitte lugu, mida loeks iga õhtu natuke, see tuleb lugeda algusest lõpuni, et hing ei jääks rippuma teadmatusse, kuidas lugu edasi läheb. Ja lastele lugedes, on siin ka ilmselt omajagu seletamist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar