Ava pangaseif. Seal sees on ühe kuritöö uurimismaterjalid. Loe dokumente ja siis pead otsuse tegema. Kas hävitad materjalid? Või viid ned politsei kätte?
Kõik teavad Alpetoni Inglite juhtumit: sektilaadne grupp oli veenud oma liikmeid, et ühe nende liikme laps on antikristus, ning nende jumalik kohus on see tappa - kuni lapse ema, Holly, tuli mõistusele ja helistas politseisse. Inglid eelistasid enesetappu vanglasse mineku asemel, ning Holly - ja immik - kaovad lastehoolde süsteemi.
Pea kaks aastakümmet hiljem on reaalsete kuritööde autor Amanda Bailey Inglite loo oma uue raamatu teemaks. Alpertoni beebi on saamas kaheksateist ning lõpuks oleks võimalik temaga intervjuu teha - kui Amanda suudaks ta leida, siis oleks see tõeline reaalsete kuritegude kirss sellel aastal, ning päästaks ka tema kõikuma hakanud karjääri. Kuid rivaalitseva autor Oliver Menzies on samale mõttele tulnud, ning tal on paremad kontaktid, ning ka tema on lapse jälil.
Amanda ja Oliver on sunnitud koostööd tegema, ning üheskoos mõistavad nad, et enamus, mida Inglite kohta teatakse on vale, ning tõde on veelgi kohutavam ja imelikum kui keegi ettegi kujutada oskaks.
See lugu pole sugugi läbi - ja sellel pole õnneliku lõppu.
Thriller, Criminal Mystery, Fiction
Kuna ma olen varem lugenud Halletti raamatut, siis ma teadsin, et see saab olema midagi teistsugust, midagi erakordset. Ja ma ei pidanud pettuma.
Kogu raamat koosneb WhatsApp sõnumitest ja e-kirjadest Amanda ning tema agendi, rivaalitseva autori Oliveri, protokollija ja teiste võimalike allikate vahel, lisaks on siin ka lehti raamatust, filmi käsikirjast ja muudest teemakohastest materjalidest.
Juhtum, mida tuntakse kui Alpertoni Inglid on julma tapmise lugu. Sekt, mis koosneb kolmest mehest, kahest teismelisest ja beebist, usuvad, et nad on inglite kehastused maal, täiskasvanud mehed on üleminglid ja teismelised tavainglid, ning beebi on antikristus. Teatud kuupäeval, teatud tähtede seisus tuleb neil imik tappa, kuid kui politsei tuleb uurima telefonikõnet, kus noor neiu väidab et ta on lapse sünnitanud, leiavad nad verest nõretava teismelise, kuid ei näe imikut. Nad viivad neiu haiglasse (kus avastatakse neiul kaasas olevast kilekotist imik), kuid ise suunduvad tagasi sinna mahajäetud tootmishoonesse, kust alumiselt korruselt on avastatud kolme mehe julmalt süvetatud laibad, mis on sätitud mingisse rituaalsesse poosi. Väidetav ninamees leitakse paar päeva hiljem ja talle esitatakse süüdistus tapmises ning laipade rüvetamises, ning ta läheb eluks ajaks vangi. Teismelised kaovad hoolekande koridoridesse ja imikut poleks nagu kunagi olemaski olnud. Kuid lugu on nii autorile fantaasialendu andnud ja seega on loost kirjutatud vägagi fantaasiarohke raamat ja õõvastava filmikäsikiri, mis on küll auhindu võitnud, kuid pole kunagi ekraanile jõudnud.
Kõik algab sellest, et Amanda mõtleb uue raamatu kirjutamise peale, ning ta agent meenutab talle, et Alpertoni Inglite juhtumist on möödas kaheksateist aastat, mis tähendab, et looga seotud beebi on nüüd piisavalt vana, et teda saaks küsitleda seoses selle juhtumiga, kui keegi vaid teaks, kus see laps on ja kus on need kaks teismelist, keda peetakse lapse vanemateks ja mis tegelikult juhtus tol ööl.
Amanda alustab loo uuringuid, pöördudes nende poole, kes on sellest teemast ilukirjanduslike fantaasiaid kirjutanud ja politseinike poole, kes tol õhtul kohal olid, ajakirjanike poole, kes sellest kirjutasid ja sotsiaaltöötajate poole, kes lastega tegelesid. Ta ei tea millise nurga alt kõigele sellele läheneda, sest võimalust tegelikult ka lapse nurga alt läheneda on kaduvväike, seega uurib ta kõike, mis talle kätte satub. Ta oleks isegi valmis vestlema selle ellujäänud Ingliga, kes kannab vanglast eluaegset vanglakaristust.
Kuid … Alpertoni Inglitest raamatu kirjutanud autor sureb, ajakirjanik jääb põlevasse majja, sotsiaaltöötaja sooritab enesetapu …
Midagi on väga valesti. Mida rohkem Amanda loeb, mida rohkemate allikatega ta vestlemas käib, mida lähemale ta tundub asjale jõudvat. Isegi Oliver tundub olevat ärakeeranud ja usub nüüd ühtäkki ise, et tema on ka Ingel ja tema kohus on antikristus tappa ja ta usub, et laps on jõudnud vägagi kõrgesse seltskonda.
Aga lugeja ju ei tea sellest Alpertoni juhtumist midagi, sest teda visatakse keset neid tekstisõnumeid ja kirju ja väljavõtteid raamatutest pea poole sõna pealt. Seega võib algus vähe segane olla, kuid kannatlikkus tasub end ära ja peagi on ka lugejal sama palju selle juhtumi kohta infot, kui Amandal, ning autor ei lase lugejal kuni lõpuni ette rutata.
Korraga on tules mitu rauda - kes oli Alpertoni Inglite ninamees tegelikult ja mis oli selle antikristuse loo taga, kas see oli esimene inglite kogunemine, või olid nad tegutsenud ka juba varem, kas lapsed olid sellesse kaastud vabatahtlikult või on siin midagi suuremat mängus, kes oli see inglite esimene ohver, kelle surnukeha leiti hiljem, kuid kes oli tapetud varem, kas Oliver on tõesti uus Inglite kehastus või on siin miskit muud mängus ja mis sai lastest pärast seda saatuslikku ööd?
Suurepärane lugemine, nüüd peaks Halletti esimesed raamatud ka läbi lugema!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar