Up From the Grave

Raamat: Up From the Grave (Night Huntress #7) by Jeaniene Frost (2014)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/10357792-up-from-the-grave   

Alati on vaja veel üht hauda kaevata.

Cat Crawfieldi ja tema abikaasa Bonesi elu on olnud viimasel ajal liiga rahulik vampiiride kohta. Kuid nad on juba harjunud sellega, et ei ole mõtet puhata ja tähelepanu vabaks lasta, sest uus šokeeriv avastus saadab nad taas kord tegutsema ning peaaegu sõtta …

Üks vallandatud CIA agent on seotud hirmuäratavate salajaste tegevustega, mis ähvardavad inimeste ja surematute vahelisi pingeid tõsta ohtlikesse kõrgustesse. Nüüd peavad Cat ja Bones lühikese aja jooksul andma endast parima, et päästa oma sõpru hullemast saatusest, kui seda on surm … kuna mina enam saladusi nad paljastavad, seda surmavamad võivad tagajärjed olla. Ning kui nende tegevustel pole positiivseid tagajärgi, siis nende elud – ning ka kõigi nende teiste elud, kes neile kallid on – on vaid sammu kaugusel hauast.

Adventure, Romance, Paranormal

Ja saigi Night Huntressi sari läbi.

Oh ma mäletan väga hästi, kuidas ma lugesin esimest raamatut, Halfway to the Grave ja armusin koheselt sellesse sarja (esimest kolme raamatut olen ma lugenud rohkem kui korra).

Kuidas tasapisi hakkasid ilmuma ka kõrval lood teiste tegelaste kohta lisaks Catile ja Bonesile – First Drop of Crimson (Denise ja Spade), Eternal Kiss of Darkness (Kira ja Mencheres) ning Once Burned ja Twice Tempted (Leila ja Vlad).

Jah loomulikult on mõni raamat parem mõni kehvem, kuid üldkokkuvõttes on tegu siiski ühe tugeva sarjaga, mis pole lõpmatuseni pikaks venitatud, sest Cati võiks ju lõpmatuseni eluohtlikesse situatsioonidesse visata, ta on ju surematu, ja sedasi võiks ju kergesti 20+ raamatut kokku kirjutada. Kuid ei, ilmselt lõppeb käesoleva aasta lõpuga kogu Night Huntress maailma tegelaste lood (kui ka viimane Night Prince raamat on ilmunud).

Aga kuidas siis oli viimane raamat. Natuke etteaimatav, kuid samas ka piisavalt täis üllatusi. See oli hea kokkuvõte kõigi seitsme raamatu peale ja samas ka täiesti uus lugu.

Selle viimase raamatu lugu on siis järgmine – see pahar, kes võttis üle Cati onu töö peale tema surma, haub ilmselt midagi kohutavat ja Cati onu hoiatab Cati, et endiselt CIA’s töötavad sõbrad on kadunud, ning ilmselt on nende kadumise taga midagi hullemat, kui lihtsalt soov Cati tuttavaid kõrvaldada.

Loomulikult tormab Cat oma sõpru otsima, mille tagajärjel ta tülitseb taas kord Bonesiga ja lõppkokkuvõttes kasutab Bones ühte oma Menchereselt saadud erilistest võimetest (mille Cat on mugavalt suutnud ära unustada), kuid tänu sellele päästavad nad vangistusest oma sõbrad, võtavad kinni pahari ning saavad teada osa suurest saladusest.

Teise osa saladusest saavad nad ka peagi teada ning sellele järgnevad külastused vanade sõprade/vaenlasete juurde, võitlus elu ja surma peale ning taas kord väike valge vale, mis päästab paljuse elud.

See uus tegelane, kes on selles raamatus kõige tähtsamal kohal – tema tulekut oli ühtpidi oodata, kuigi samas ka üllatav – oli üks huvitav tegelane. Ma aimasin ära, kes ta on peaaegu esimesest tutvustavast lausest, piisas vaid ühest iseloomustusest, kui ma teadsin, kellega tegu on. Ka see kuidas ta siia maailma ilmunud on, tundus väga loogiline – mind paneb imestama, miks Cat nii vähe küsimusi tema kohta küsis, kuid see selleks. Aga tema ilmumine andiski hea võimaluse, miks Cat ja Bones kõigist tulevastsest võitlustest tagasi tõmbuvad ning kas Austraalias või Uus Meremaal vaikset elu elama hakkavad :) (huvitaval kombel jah, kui Euroopa ja Ameerika on täis võitlevaid vampiire, goule ja deemoneid, siis need kaks maakera kuklapoole riiki on rahulikud kohad:)).

Seega on lõpp õnnelik, ettearvatav ja huvitav. Hea lõpp heale sarjale.

Dare Valley: The Holiday Serenade & The Town Square

Raamat: Dare Valley #4 – 5 by Ava Miles (2013)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/series/105932-dare-valley

The Holiday Serenade

Proffesionaalne pokkerimängija Rhett Butler Blaylock kehastab endas kõike seda mida Abbie Maven ei taha mehes näha – peenutsev, maitselage, piirideta. Pärast seda kui ta nooruses on läbi elanud väga traumaatilise sündmuse, on ta kogu oma ülejäänud elu püüdnud teha vaid õigeid otsuseid ning andnud kogu oma energia selleks, et olla võimalikult hea ema oma pojale. Kuid kuigi Rhett ei tundu olevat ei abikaasa ega ka kasuisa materjal, äratab ta Abbies emotsioone, mis on hirmutavad ja väga tugevad. Neil oli lühiajaline suhe, mida Abbie kuidagi unustada ei suuda, ning nüüd on Rhett talle Dare Valleysse, Colorados, järgnenud kindla eesmärgiga Abbie süda taas endale võita … ja seekord igaveseks.

Rhett on kindlalt nõuks võtnud Abbeile tõestada, et ta võib olla tema unistuste mees. Ta on valmis tegema mida iganes oma armastatu heaks, isegi loobuma oma peenutsevast elustiilist ja pahapoisi imagost. Jõulude lähenedes on Rhett Abbiele üllatuse valmistanud, lootes et pühade maagia aitab kaasa ime sündimiseks. Kas Rhetti pühade serenaad aitab parandada Abbie südant ning veenda teda et ta armastusele veel ühe võimaluse annaks?

The Town Square

1960 juhatab sisse uue aastakümne täis muutusi ning ajakirjanik Arthur Hale plaanib kindlasti kõigi muutuste esirindel olla. Edukas New Yorgi ajakirjanik tuleb tagasi oma kodulinna Dare Valleysse, Colorados, et alustada uut ajalehte, mis annaks ka Läänele hääle, liitudes selliste tuntud ajalehtedega nagu The New York Times ja The Chicago Tribune.

Kui mida suuremalt unistada, seda rohkem tuleb maksta. Arthuri ambitsioonid jätavad ta üksi ning ainus kes suudab ta enese ehitatud torni sisse murda on Harriet Jenkins, Arthuri andekas ning salapärane sekretär. Kuigi Arthuri kuues ajakirjaniku meel sosistab talle et see ilus ja keeruline punapea varjab midagi, ei suuda Arthur siiski temast eemale hoida.

See mida Arthur ei tea on see et Harrier Jenkins on tegelikult Harriet Wentworth. Ajaleheartikkel hävitas Harrieti isa ning määris nende perekonna nime ning nüüd soovib Harriet vaid kättemaksu sellele ajakirjanikule, kes artikli kirjutas: Arthur Halele. Mida rohkem Harriet Arthurit tundma õpib, avastab ta et mees polegi see koletis, kelleks ta teda pidas. Mehel on ausust ja kohusetunnet avastada tõde mis iganes hinnaga. Peagi juhtub võimatu, ning Harriet avastab, et on armumas mehesse keda ta oli hävitada tahtnud, kuid kas saab ehitada ühist tugevat tuleviku, kui kõik on alguse saanud valedest ning inetust tõest?

Romance, History, Christmas

Ma ütlen kohe alguses ära, et kui ma kokkuvõtet NetGalleys lugesin tundus huvitav lugu, kuid ma pole ammu midagi niiiiiiiii halba lugenud ja kui poleks tegemist olnud NetGalley raamatuga, poleks lõpuni lugenud.

Esimene lugu on siis „ilus jõulune armastuslugu“. Mulle meenutas see lugu mõnda kehvakest TV jaoks vändatud armastuslugu, kus mängimas on kohaliku külateatri näitlejad ja peategelased ei salli eriti üksteist päriselus.

Selles loos puudus igasugune kirg, olid küll suured sõnad ja suures žestid, kuid see kõik jäi kiretuks ja mõtetuks.

Kaks peategelast on vähem kui aasta tagasi olnud salaja üksteisega suhtes (sellest on vist juttu eelmistes raamatutes) ja nüüd on siis Rhett kolinud Abbie kodulinna, et tõestada naisele, et temast võib asja saada (kui külm teda ära ei võta). Tüüp on professionaalne pokkerimängija ja kasiinodes käib ta alati koos kahe pokkeri tibiga, kes tegelikult on korraliku majandusharidusega näitsikud, kes aitavad tal koguda taustainfot ta vastasmängijate kohta ning mängu ajal võimalusel teiste mängijate tähelepanu endale tõmbavad (ei Rhett ei tee sohki, ta lihtsalt kasutab kõiki seaduslike võimalusi). See on tema stiil – näha ise välja kui paabulind ja hoida kahel pool käevangus kaht tibi, kes oleks kui missivõistluselt tulnud.

Nad mõlemad on püüdnud Abbeiga üksteist unustada, kuid nad kumbki pole selles eriti edukad ja seega on Rhett esimese sammu astunud. Ta astub ka teise sammu, ta loobub oma tibidest ja edevusest, kuid Abbiele ei mõju see ikkagi.

Abbiel on poeg, kes sündis peale seda kui Abbie keskkooli aegne kallim ta ühe kohtingu lõpus vägistas. Loomulikult väitis poiss, et kõik mida Abbie räägib on vale ja seega kasvatabki Abbie oma poega venna abiga ning peab kõiki mehi ohtlikeks petisteks. Mingil imelikul moel oli Rhett suutnud Abbie raudrüü alla pugeda ja temaga pool aastakest suhtes olla. Siis aga sai Abbi hirm taas temast võitu ja peale seda on ta andnud endast parima, et Rhetti endast eemal hoida ja Rhett on talle ka lubanud, et ei puuduta teda ennem, kui Abbie seda ise palub.

Noh ja nüüd siis ongi Rhett omalt poolt teinud pea kõik mida ta on suutnud, et Abbiet veenda, et ta on hea Abbie ja ta poja jaoks, kuid tolku pole sest palju olnud. Rhett on isegi jõululaulu kirjutanud, kus ta Abbiele armastust avaldab ja andnud selle laulu oma tuttavale country tähele laulda ja sellest on hit saanud. Nüüd siis jõulupeol avaldabki Rhett tõe sellest, kelle laul see tegelikult on ja mida teeb Abbie – tormab saalist välja ja vihastab tohutult Rhetti peale. Tõsi ta on, ka mina oleks sellise avaliku armastuse avalduse peale tüübile korraliku kolaka andnud, kuid Abbie põhjendused on täiesti mõttetud.

Lõpuks suudab Rhett ikka Abbiet veenda, et ta pole see nolk, kes Abbiele kunagi ammu haiget tegi ja Abbie tunnistab lõpuks endale, et teda vägistati ja see polnud tema süü ja ka Abbie poeg saab lõpuks teada kogu loo oma sünnist (mitte vaid need kuulud, mida ta oli oma koolikaaslastelt kuulnud) ja kõik on ühiselt õnnelikud ja laulavad jõululaule kõvasti ja valesti.

See oli tõsiselt niiiii halvasti kirjutatud, et ma lugesin ja oigasin valust.

Järgmine lugu on siis Abbie venna pruudi sõbrannade isast – Arthur Halest, linnakese legendaarsest ajakirjanikust.

Ta istub koos oma pojatütre ja tema kaksikute tütardega nende ristimispäeval üheskoos ja meenutab seda kuidas ta kohtus oma naisega.

Oli aasta 1960 ja edukas ajakirjanik jättis oma töö New Yorgys et tulla „kolkaküla“ ajakirjanikuks (jaa jaa, täiesti usutav). Noh eks ühte korralikku abilist on ju ikka kohe kontorisse vaja ja töökohale tulebki end pakkuma üks vägagi hästi koolitatud tütarlaps. Kuid tütarlapsel on oma tagamõte – ta tahab selle ajakirjaniku paberites sorida ja tõestada, et ta ei teadnud üldsegi mida ta kirjutas, kui ta tema isa mustas ning süüdistas, et just tema süü tõttu surid seitse imikut, kui nad olid tarbinud piimaasendajat.

Noh ja nii need kaks siis koos töötavadki – mees armub tüdrukusse üha enam ja tüdruk kaevab end läbi kontoris olevate kastide, ühtlasi ka kastides olevaid dokumente korralikult kappidesse pannes.

Üheskoos käiakse ka kaevanduse varingul abiks ja abistamise lõppedes – kui kaevandusest on sinna kinni jäänud välja kaevatud (ka Arthur kaevas) – lööb nende kahe kirg lõõmama ja linnake saab aimu nende kahevahelistest tunnetest.

Kuna Harriet kastidest midagi ei leidnud ja Arthur ei taha talle tunnistada, et kaste on veel (Harriet oli juba nii palju vaeva näinud ja Arthuril polnud südant talle öelda, et see oli alles algus) siis otsustab Harriet meeleheitlike tegevuste kasuks ja püüab Arthurit ära võrgutada. Arthur on aga korralik härrasmees ja ei satu sellesse lõksu, ta hoopis nõuab Harrietilt tõde, annab talle võimaluse vajalike dokumentidega tutvumiseks ning hakkab tegelikult ka Harrietiga kurameerima.

Harriet loeb läbi kõik materjalid, mille põhjal Arthur oma artikli kirjutas ning mõistab et tema isa on tegelikult ka süüdi (kuigi ma ei suuda kuidagi mõista kuidas saab teadlane, kes on vastutav segu loomise eest olla vastutav ühe tehasest välja läinud vale segu eest?) ja nüüd suhtub ta oma isasse kui sarimõrvarisse, kes on meelega lapsi tapnud ja seda kõigi eest varjanud. See selleks.

Aga kuna kogu linnake teab ju Harrietti ja ta õde nende vale perekonna nime järgi, siis ei saa Harriet Arthuri abieluettepanekut vastu võtta – vähemalt niikaua mitte, kuni ta pole kogu linnakese rahvale keskväljakul oma lugu rääkinud …

Kui eelmine raamat oli kui halb TV film, siis see lugu oli Paint-by-numbers - kõik traditsioonilised ja vajalikud armastusromaani nõuded olid täidetud, ülejäänud oli vajalik täitematerjal ja täiteks olid halvasti valitud värvid. See oli nagu kohtuks Kuidas ma kohtasin teie ema ja Mad Man, kuid puudu jäi esimese seriaali huumor ja teise seriaali südikus.

Mõlemad raamatud olid tõsiselt nõrgad ja mõttetud.

Desire by Design

Raamat: Desire by Design by Paula Altenburg (2013) 
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17857455-desire-by-design 
Matt röövis ta töö, kuid nüüd röövib Eve Matti südame. 

Eve Doucette on elus saavutanud pea kõik mida tahab. Ta on vaba oma endisest abikaasast, kellega abiellumine oli olnud viga ning nüüd on ta saanud oma unistuste töö: uue linnahalli projektijuhi koht ja maja viimaste plaani loojana. Seda siis niikauaks kuni kena arhitekt linna tuleb ning tema jooniseid näha tahab.

Kuulus arhitekt Matt Brison pole rahul oma tavalise eluga Torontos. Seega kui Halifaksi linnapea palub tal üle võtta linnahalli projekt, haarab Matt rõõmuga võimalusest kinni. Kui selles kõiges on vaid üks probleem: vapper ja ilus projektijuht Eve, kes pole just eriti rahul selle üle et ta uus „kaastööline“ tema plaanid ära kasutab.

Kuid kui sädemed lendama hakkavad leiavad nad mõlemad on armumas oma kolleegi ilma et nad seda tahaks. Ning enne kui nad arugi saavad on nende mõlemi senise elu alustalad kõikuma löönud. 
Romance, 

See oli üks tavapärane armastuse lugu – neiu ja noormees kohtuvad, mõlemad on koheselt üksteisest huvitatud, kuid samas ei taha olla huvitatud – neiul on halvad kogemused abieluga mis kestis vaid kaks nädalat ja noormees otsib enda ellu kedagi teistsugust.

Kuid nagu raamatutes ikka, „sunnitakse“ noored üksteisega rohkem koos olema kui nad tahaks. Lisaks ilmuv välja ka Eve endine abikaasa – helistades, saates lilli, murdes majja ning keerates ta magamistoa peapeale. Kuid Eve ei pöördu politseisse, sest tavaliselt politsei ei aita sellises asjades.

Seega kui Matt avastab juhuslikult et Evat ähvardatakse otsustab ta, Evat kaitsta ning mängib asjad nii, et ta saaks kolida Eva juurde elama, kuniks nad on selle linnahalli projektiga seotud.

Järgnevad halenaljakad situatsioonid naelapüssiga ja igavleva naabrinaisega ning Eva vanemate ja vendadega – kuid lõppkokkuvõttes saab Eva üle oma hirmust abielu vastu ja Matt suudab Evat veenda, et ta teda armastab ning tema kõrvale igaveseks jääb.

Ma ei saa küll päris hästi aru, mis on Eva endise abikaasa eesmärk kui ta Eva majja sisse murrab, talle meelde tuletab, et ta endiselt olemas on ja kui ta Eva ennast lööma ahvatleb ja ta siis politseile üles annab ning Eva vastu tõkendi võtab – tõsiselt ei saanud sellest aru, mis ta sellega saavustas. Ja see jäi ka arusaamatuks, kas Matti onu Bob alguselst peale plaaniski Matti ja Evat kokku viia. See oli see osa mis jäi segaseks, kuid üldiselt oli hea lugu, kerge lugemine. 
Kui ma seda lugu lugesin meenusid mulle kaks filmi, mis pole seotud selle looga mitte kuidagi teistmoodi, kui et ühest filmist meenus mulle arhitekt ja teisest pruudi pere, kelle jaoks on täiesti normaalne norida neiu valikute üle meeste osas. Loomulikult on need filmid Maja järve ääres ja Põgenev pruut.

Desperate Measures

Raamat: Desperate Measures (Kittredge Family Saga #1) by Linda Cajio (1989)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16085274-desperate-measures

Armastus on ideaalne osa retseptis mille abiga edukas ja seksikas supermarketi juht tõmbab erakliku naise endaga kaasa intrigeerivasse korporatiivse spiooni mängu.

Ellen Kitteridge on andnud endast parima, et üle saada personaalsest, kuid avalikkuse silme ees toimunud tragöödiast. Ühegi mehe usaldamine – eriti sellise, kes suisa kiirgab jõudu ning seksuaalsust nagu Joe Carlini – pole sugugi kerge ... kuid kindlasti on see lõbus. Ta pole end kunagi varem nii elavana tundud kui siis kui ta aitab Joel jälitada seda, kes püüab varastada Carlini perekonna saladust. Spiooni mängu mängimine, iga hetk täis särisevat kirge, on ta tema tavalisest turvatsoonist välja viinud – ning nüüd mõtleb ta tõsiselt, kas ta pole mitte liiga kaugele läinud.

Carlini Foods on kogu Joe elu, kuid Ellen oma suurepärase seguga tugevast tibist ja õrnukesest, sunnib ta mõtlema, kui väga ta süda midagi enamat vajab. Saatus on teinud Ellenist Joe konspiratsiooni kaaslase, et firma musta lammast leida. Nüüd tuleb Joel lihtsalt leida ka võimalus hoida Ellenit enda ligi ka peale seda. Ellen võib küll olla minevikus haiget saanud, kuid Joe pole valmis loobuma parimast, mis tema elus temaga kunagi juhtunud on.

Romance, History

Esiteks kaks asja, mida tasub meeles pidada – see raamat on esmakordselt ilmunud 1989, pea kakskümmend viis aastat tagasi ja kõik on kirjutatud täpselt tollele ajastule vastavalt. Teiseks, kuigi Goodreadi kokkuvõtes on Joe Supermarketi juht, siis tegelikult on ta raamatus siiski toiduainete tootmise firma juht.

Kuid mingem siis looga edasi. Alguses on mingi segane lugu rulluisu väljakul, kus Joe nagu jälitab kedagi ja Ellen aitab tal jalul püsida kuna Joe ei oska tegelikult rulluiskudega sõita. Väga segane lugu jätkub ka veel edasi, kui Joe paar päeva hiljem Elleni üles otsib, sest võib-olla Ellen nägi kellega Mario rääkis ... segane lugu.

Siis selgub, et Ellen on veel paar aastat tagasi olnud abielus ühe Itaalia Playboyst Printsiga, kes abiellus temaga vaid ta raha pärast. Lisaks sellele, et ta mees polnud talle truu ja kulutas raha kergemini kui liiv jookseb sõrmede vahelt, sai ka ta nelja aastane poeg õnnetuses surma. Seega on ta tagasi Ameerikas oma vanaema jures ja püüab avalikuse silme eest eemale hoida ning oma elu taas rööpasse saada.

Noh kuna Ellen nägi Mariot kellegiga rääkimas, viib Joe ta endaga kaasa Atlantic Citisse, kus Mario peaks kokku saama arvatava salajase spagetti sousti retsepti ostjaga. Ja nii edasi ....

Lõpuks loomulikult saab Mario oma teenitud palga ning Ellen ja Joe leiavad ühise õnneliku tuleviku.

Need kaks, Ellen ja Joe on nagu kaks elektriraid, sest iga kord kui nad puudutavad tunnevad nad särinat kätes, kõhus, alakõhus, varvastes, üle keha – ime et nad südarit ei saanud selle pideva särtsuga ... tõsiselt kaks elektriraid.

Kuid üldiselt oli kogu lugu kirjutatud täpselt kaheksakümnendate stiilis – mees oli tugev ja pealetükkiv ja kõigeks valmis et saada endale naist, keda ta tahab ning naine on tugev ja õrn ning haavatud ning ei nõustu ennem ütlema, et ta meest armastab, kui mees teda seda ütlema sunnib.

Võiks suisa öelda, et tegu on ajaloolise romaaniga :).

The Cinderella Makeover

Raamat: The Cinderella Makeover (Suddenly Cinderella #2) by Hope Tarr (2013)
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17561953-the-cinderella-makeover
Moeguru Francesca St.James nõustus kaasa lööma kui 'haldjast ristiema' reality TV saates Project Cinderella, kus nohikutest saavad tegijad. Kui Francesca suurim vaenlane veab temaga kihla, et ta ei suuda muuta üht kohmakalt armsat firma juhti kuumaks täkuks kaheksa nädalaga, võtab Francesca pakutud väljakutse vastu.

Greg on IT firma juht ja tal võib olla ka pangakontol miljoneid dollareid, kuid see kõik ei tähenda talle midagi kui ta elus puudub naine, kellega seda kõike jagada. Kuid esimesest võttepäevast alates on tal probleeme ühega tema suurepärastest haldja ristiemadest – isegi väljaspool võtete aega ei suuda ta lõpetada temast mõtlemist. Kuid see seksikas naine on nii kaugel tema haardest ... ning samuti tahab ta ka kõike Gregis muuta. Seega on see Gregi ülesanne näidata Francescale, et meest ei tee vaid tema riided. Võitjaks saab tulla vaid parim mees või siis nohik ...
Romance, NA

Ma pole lugenud selle sarja esimest raamatut ja see on ka ilmselt põhjuseks, miks selle raamatu algus tundus mulle hüplik ja segane. Kuid lugu ise on siis järgmine.

Mingil hetkel minevikus on kohtunud moefotograaf ja kaamerat põlgav firmaomanik ja kohtumise põhjuseks oli see, et kuna Greg on andnud GQ'le inteka, siis on sinna juurde vaja ka ju pilte, kuid kuna ta ei armasta kaameraid, keeldub ta Francescaga koostööd tegemast ning ainus pilt mille Francesca temalt saab on Gregi lapsepõlvepilt.

Umbes midagi sellist
Enne ja pärast

Läheb mööda pea poolteist aastat ja nende teed viivad taas kokku, seekord siis reality TV võtteplatsil ja Greg on ühinenud selle projektiga peale seda kui sajas naine on ta peale lühikest kohtingute aega maha jätnud. Ta tahab end muuta ja tahab leida selle ühe ja õige.

Ja kuna Francesca on pärast seda pilditrikki mille Greg talle mängis kaotanud usaldusväärsuse kui fotograaf, siis on ta nõustunud piisavalt magusa summa eest selles saates kaasa lööma, kuid ta ei teadnud, et kohtub seal ka Gregiga ja oma suurima vaenlasega moefotode maailmas Diedrega.

Kuid nagu juba öeldud, kihlvedu saab sõlmitud ja kaheksa nädalat filmimist ootab ees.

Mida aeg edasi, seda enam hakkavad Greg ja Francesca üksteist teise pilguga vaatama ja kuigi igasugune kaadritagune suhtlus on saates osalevate kandidaatide ja nende treenerite vahel keelatud, leiavad need kaks siiski aega ja võimalusi kuidas rohkem koos olla ja Gregi võidulootusi suurendada.

Ja kui siis filmimine on lõppenud ja on üsnagi selge, et Greg tuleb saate võitjaks, ei saa Diedre ju teisiti, kui tal tuleb minna armunute vahele ning reeta Gregile põhjus, mis Francesca on teda kogu aeg aidanud.

Kas tõeline armastus pääseb siiski võidule?

Mis seob Suddenly Cinderella raamatuid, paar punaseid vintage kingakesi, mis ühe peategelase jalast teise raamatu peategelase jalga lipsavad, midagi umbes nii nagu The Wanton Dairimaid Triology raamatutes liikus üks raamat ühe peategelase käest teise kätte või siis Ugly Ducklings raamtutes jagasid peategelased lehviku kujulist tantsukaarti.

Aga muidu on kogu lugu, nagu ka raamatus kirjas on, nagu kohtuks Suurim Kaalulangetaja Poissmehe sarjaga ning lisaks veel kõik muud imelikud reality TV sarjad. Mulle meenutas see raamat ka filme The Reality of Love Bradley Cooperiga ja A Life Less Ordinary Ewan McGregoriga.

Ja kuigi algus oli tiba hüplik ja segadusse ajav, siis lugu ise on piisavalt sujuv, kuid loo lõpp ... lõpp oleks nagu hoopis teisest ooperist, nagu oleks kirjaniku selja taga seisnud keegi piitsaga, lugemas sõnu ja minuteid ning pidevalt meenutama, et aeg on otsa saamas ... sest lõpp on nii kiirustatud ja võõras, kui võrrelda seda kõige eelnevaga.

Üldkokkuvõttes oli ju tore lugu, lihtsalt paar iluviga.

Ah jaa, siia lõppu natuke peategelase lemmik bandi :)

His Risk to Take

Raamat: His Risk to Take (Line of Duty #2) by Tessa Bailey (2013)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17857495-his-risk-to-take

Suurim risk ja kuumim auhind ...

Kriminaalinspektor Troy Bennet on Chicago politseis tuntud kui kartmatu ning vastutustundlik – kuni ööni kui ta hirmupõlgav partner tapetakse ühe haarangu käigus. Sellest hetkest alates vannub ta mitte kunagi enam olla vastutav ühegi oma lähedase elu kaotuse eest. Seleks et oma deemonite eest põgeneda, läheb Troy tööle NY politseisse, mis tähendab aga seda, et ta tutvub ilusa ning kavala piljardi hai Ruby Elliottiga. Hoolimatu ning kaengekaalselt iseseisev Ruby kehastab kõike seda mida Troy vältida püüab, kuid kui Ruby siseneb baari, kus Troy oma uute töökaaslastega istub, keerab ta kõik Troy ettevaatlikud plaanid pea peale, ning Troy ei suuda mõelda muust, kui et ta peab Ruby endale saama – üks kõik kui riskantne see ka poleks. Kuid Ruby hämara mineviku ja Troy viimase juhtumi vahel on side, mis seob Ruby Brooklyni allmaailma ühe kurikuulsama liidriga ning seab Ruby elu ohtu. Troy on taas silmitsi oma suurima hirmuga, ning tal tuleb valida, kas ta lükkab Ruby endast eemale, et teda mitte ohtu seada või hoiab teda hoopis enda embuses, kuhu Ruby kuulub?

Romance

See oli üks vägagi ebaõnnestunud NA lugu kahest põikpäisest, pimedast ning imelikust inimesest.

Troy näeb baari sisenevat Rubyt ja otsutab et naine peab tema omaks saama. Ta jälgib teda kogu õhtu piljardit mängimas, ning kui ta vastane keeldub Rubyle ta võidetud raha maksmast astub me alfa isane Troy vahele, et Ruby oma raha saaks. Troy on üldse naistega väga ettevaatlik olnud, sest esialgu nad kõik küll tahavad teda, kuid kui nad kuulevad kuidas Troy neile kõrva sosistab mida ta nendega teha tahab, siis on enamasti kõik põgenenud (ausalt kuni lõpuni ma ei saa aru, mis on see nii kohutav, mida ta neile naistele siis sosistanud on).

Ühesõnaga, peale seda kui ta on Ruby „päästnud“ ei luba ta naisel sõdaöösel üksi läbi lumetormi teise linna otsa minna vaid viib ta enda juurde ööbima. Ruby kes küll tavaliselt ei lähe kellegi võõraga koju – ta isa on selleks teda liiga hästi õpetanud, eriti kui tegemist on politseinikuga ja Ruby ju ikkagi on pisisuli, kes teenib raha piljardit mängides – siis lõppeb õhtu ikkagi sellega, et Ruby kogeb elu parimat orgasmi, ilma et ta oleks oma püksikuid jalast võtnud.

Hommikul on Ruby loomulikult läinud ja Troy läheb mornilt tööle. Seal saab ta ülesandeks välja uurida Brooklyni allima liidri seos samal ööl läbi pekstud politseinikuga.

Esmaspäeval läheb Troy Rubyt kooli otsima, kust noored lähevad edasi lõunale ning taas kord jõutakse Troy korterisse, kus Ruby avastab et Troy on seotud tema tuttava – küll mitte hea tuttava – allmaailma tegelasega ning loomulikult on tema esimene mõte, et see kõik oli plaanitud ja Troy on temaga vaid selleks, et Rubylt infot saada ja ... ühesõnaga tavaline „Sa petsid mind!“ jauramine.

Selle uudise peale ehmatab loomulikult ka Troy sest ta mõistab, et on tahtmatult Ruby elu ohtu seadnud, kuna neid on avalikult koos nähtud, pealegi veel selle kurjami poja poolt. Mis teha – otse loomulikult saata Ruby tunnistajate kaitse programmi ja temaga igasugune kontakt katkestada. Kuid seda ei lase Ruby sündida, sest tema tahab oma elu elada. Pole muud kui Rubyle saba taha panna.

Aga Ruby on ju „tark“ tüdruk, kes tahab Troyd aidata (loe: oma pea vabatahtlikult silmusesse seada) ja seega läheb ta täpselt sinna kuhu ta ei peaks minema ja teeb täpselt seda mida ta ei tohiks teha ja ei sea ohtu mitte vaid enda elu, vaid ka oma sõbra ning Troy elu.

Noh lõpuks saab siiski paha oma teenitud palga ning ükski inimene selles raamatus surma ei saa.

Nende kahe armastuslugu nagu tahaks olla BDSM, kuid tahtmiseks see kõik ka jääb, sest kuigi Troy on magamistoas käsutav ja ka „karistav“ armuke, ei ole see nende suhe ikka päris Don/Sub suhe, kuid selles on algeid.

Üldiselt see lugu võiks olla päris hea lugu, kuid selleks jääb päris palju puudu. Nõrk.

Tall, Dark and Divine

Raamat: Tall, Dark and Divine (Bagging a Greek God #1) by Jenna Bennett (2013) 
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17830511-tall-dark-and-divine 
See et sa oled Kreeka armastuse jumal ei tähenda veel seda, et sa usud – või tahad – tegemist teha selle tunnetest nõretava emotsiooniga. Loomulikult juhib Eros kosjakontorit Made in Heaven, kuid ta pole kunagi mõelnudki ise armastust leida. Kui talle jääb silma üle tee töötav väike armas pagar, lubab ta leida talle sobiva partneri enne kui tüdruk suutaks elustada Erose enda närtsinud südame.

Annie Landon on loobunud leidmast seda härra Õiget. See mida ta vajab on härra Siin ja Praegu, ja see nn „Kreeka Jumal“ kes olla ülesaamas oma viimasest suhtest, tundub olevat täpselt see õige antud hetkel. Kuid kibestunud töönarkomani välja kutsumine vaid tundub kergena ... eriti kui mees tundub olevat endale pähe võtnud, et ta peab Annie keelgi teisega paari panema.

Kas suudavad õnneliku ühise tuleviku leida naine, kes otsib armastust ning kosjamoori rollis olev jumal, kes tahab, et naine leiaks armastuse kellegi teisega? Saatku edu parimat jumalat või sureliku! 
Romance, Paranormal 

Selle raamatu õige nimi oleks Tall, Dark and Blind või siis Tall, Dark and Stupid, või siis Tall, Dark and Moron.

Tõsiselt, kas see kui keegi on pikk ja tõmmu ning jumalik, kas see peab koheselt ka tähendama, et ta on rumal, jobu ning pime. Vahepeal ma tõsiselt ei mõistnud, miks see kirjanik oli võtnud nõuks kirjutada vana Kreeka jumalatest ning siis teinud neist tavalised jobud ameeriklased, kes ei näe kaugemale oma ninaotsast ning teevad hullemaid vigu kui tavainimesed. Ja miks ta oli nõuks võtnud panna nad kõik elama New Yorgi Kreeklaste linnaossa, paari tänava raadiusesse ... aru ma ei või.Aga see selleks. 

Üleüldiselt meenutas mulle selle loo ülesehitus ja mõte vägagi P.C. Cast'i Goddess Summoning sarja – Vana Kreeka jumalad tänapäevases maailmas, suhtlemas tänapäeva praktiliste ja teravapilguliste inimestega. Iseenesest see mõte oli ju hea – Eros (Ross) ei ole aastakümneid  üle saanud oma eelmisest „armastusest“ Psychest, kellesse ta armus siis kui oli ise end kogemata oma noolega torganud. Ok, selguse mõttes tuleks siia lisada, et mütoloogias seotakse Psychet nii Erose kui ka Cupidoga, kui Psyche on alati üks ja sama „hing“ siis Eros ja Cupid on erinevad jumalad ja mõlemad lood on erinevad.

Aga lähme looga edasi – Eros uputab oma luhtunud armastuse valu ambrosiaga segatud veini pudelitesse. Psyche lasi Erose juurest jalga viikingite jumala Erikuga, kurtes et Ross töötab liiga palju ja ei pööra Psychele piisavalt tähelepanu.

Seega veab me mossitava Rossi välja ta kaastöötaja Adriane koos Britaga (mõlemad samuti Kreeka/Kreeta mütoloogiate jumalannad) Dionysose baari – kuhu siis veel? :)

Baaris kuuleb Annie pealt naiste juttu sellest kuidas Ross peaks endale uue naise leidma, sest kaua võib üks „Kreeka jumal“ ikka üksi olla. Seega otsustab Annie oma õnne proovida ning Rossi ära võluda, kuid selleks ajaks on Ross juba otsustanud panna Annie paari Harryga, kes töötab nendega ühes kandis.

Kuigi Ross ja Annie saavad kergesti jutule õhutab Ross Anniet, et too läheks Harryga rääkima, kuid Harryl on silmi vaid Brita jaoks ja seega solvab ta korralikult Anniet, et neiu ta rahule jätaks. Annie lahkub baarist, kuid kuna ta on juba piisavalt vedelat julgust manustanud ei taha Ross tal lasta üksi hilisõhtul koju minna, ja läheb talle järgi. Purjus Annie ei saa kuidagi aru miks Harrye teda ei taha ja Ross lubab talle, et ta saab veel Harry, kuid õhtu on noor, ning kui Ross on purjus Annie koju viinud – viimased trepiastmed teda lausa kätel kandma pidanud – jõuavad nad kahekesi lõpuks ka voodisse.

Hommikul ei mäleta Annie muidugi asjast eriti palju, kuid Ross on lubanud endast parima anda, et Annie saaks kõigele vaatamata siiski Harry endale. Seega läheb Ross Harryga rääkima. Harry on nõus Annie välja kutsuma, kui ta järgmine õhtu saab välja minna Britaga. Rossil ei jää muud üle kui nõustuda ja ka Brita nõusse rääkida – kuigi Britta on oma silma Dionile (Dionysosele) pannud aga Dion igatseb Ari (Adrianet) ... tõsine jumalik armukolmnurk :).

Kuid see Annie ja Harry konting on musternäidis maailma halvimast kohtingust ja õhtu lõppedes jõuab vihast vahutav Annie ikkagi Rossi juurde ja ka tema voodisse (ok, diivanile).

Annie süda hakkab üha enam Rossile lööma ja tegelikult teeb sama ka Rossi süda, kuid see pime, jobu ja äärmiselt rumal armastuse jumal on ju kord kuulnud purjus Anniet ütlemas, et ta tahab Harryet, seega peab ta ka Harry saama.

Ei jää muud üle kui tõsised relvad välja tuua – Erose vibu ja nooled. Seega väike suts ja polegi vaja muud kui et Harry näeks esimesena Annied.

Kuid see, et Harry on noole abil lummatud ei tähenda ju veel seda, et Annie saaks tõesti selle, keda ta tahab ja ka Ross hakkab lõpuks oma viga taipama.

Tuleb kiiresti tegutseda ning lõpuks saabki kokku me õnnelik paar. Ei olegi enam vaja muud, kui üht väikest jalutuskäiku ümber nurga Zeusi ja Hera juurde, kus Zeus annab neile oma õnnistuse ning Anniele surmatuse. Siin tõmbaks ma korraks käsipidurit, sest tavaliselt mütoloogiates ei jagata surelikele nii kergesti surematust, tavaliselt saavad neist „surematud“ selle moel, et neist saavad tähtkujud või puud või kivid ... kuid kuna Psyche on juba kord saanud Zeusilt surematuse, et ta saaks Erosega koos olla, siis tuleb sama anda ka Anniele.

Tõsiselt, kui Armastuse jumal olekski nii pime ja rumal kui oli selle loo armastuse jumal, siis ma ei imesta üldse, miks nii paljud inimesed on õnnetutes abieludes ja miks nii paljud on üksikud.

Iseenesest polnud ju paha lugu, kuid oleks võinud palju parem olla.

Gone with the Wolf

Raamat: Gone with the Wolf (Seattle Wolf Pack #1) by Kristin Miller (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17830311-gone-with-the-wolf

CEO ja alfa libahunt Drake Wilder on loobunud oma tõelise armastuse otsimisest. Kuid kui ta siis avastab, et ta armastus on ta oma firma sekretär, hakkavad ta esmased instinktid tööle täisvõimsusel.

Ta on valmis loobuma millest iganes, et vaid ta armastatu sõrmed liiguks üle ta keha mitte üle klaviatuuri ...

Vabameelne baaridaam/omanik Emelia Hudson ei unista muust kui sellet, et tema baar oleks edukas. Kuid kui kasumi numbrid hakkavad kahanema tuleb tal selga panna kontoririided ning valida üheksast viieni töö kindlus. Pärast seda kui ta saab teada, et maja, kus asub ta baar, on saanud Wilder Finances omandiks, on Emelia valmis milleks iganes, et neilt vastuseid saada.

Igaüks võib mängida äri julma mängu. Kui vaid Emelia tunded tema bossi vastu poleks nii tugevad ...

Kui Drake kaksik tunneb, et Drake on leidnud oma tulevase – ning seega pärib ka nende isa biljoni dollarise äri – hakkab ta hauduma plaani Emeliast vabanemiseks. Drake vannub, et ta kaitseb Emeliat mis iganes hinnaga, kuid selleks hinnaks võib osutuda ta elu.

Romance, NA, Paranormal

Teate mis, see on Twilighti fan-fiction. Tõsi, siis pole tegemist teismelistega, ega ka vampiiridega, kuid kui te seda lugu loete, siis on vägagi kergesti ära tunda, kust on selle loo idee pärit.

Aga iseenesest polegi väga paha lugu. Nõrk, kuid mitte paha.

Lugu siis järgmine – Emelia on ostnud endale selle maja, milles asub ta baar, kuid siis selgub et tegelikult ta ikka ei oma seda maja, maja omanikuks on hoopis Wilder Financial. Ta on palju kirju saatnud ettevõtte juhatusse, kuid pole mingit vastust saanud ja seega asub ta sinna ajutiselt tööle, et sedasi leida võimalust ettevõtte juhiga kohtuda.

Ühel firma Halloweeni peol, mis toimub juhi majas (? :O?), hiilib Emelia veinikeldrisse, et endale võtta kasti kõige kallimat veini, sest ta arvab, et ta on selle ära teeninud, kuna nemad võtsid talt ta maja. Emeliale satub peale keegi pikk, tõmmu ja seksikas mees, kellega neil tekib hetkeline tõmme ja suudlus viib Emelial jalad alt, kuigi ta pole nii palju joonud.

Järgmine päev saab Emelia endale ettevõte juhi isikliku assistendi töökoha ja ühtlasi saab ka teada, et see eelmise õhtu tundmatu ongi see juht, keda ta on püüdnud kätte saada. Kuid Drake pole lihtsalt ta juht, Drakel on saladus, mida ta peaks Emeliaga jagama, kuid ta kardab Emeliat eemale hirmutada.

Aga noored on armunud, ning kui välja ilmub kuri kaksikvend, ei jää Drakel muud üle kui Emeliale rääkida kes ta on ning mis tüdrukust endastki on saamas.

Üllatus, üllatus, Emelia ei võtagi neid uudised karjudes ja minema joostes vastu, vaid tüüpilise tänapäevase noore naisena püüab halvast parimat otsida.

Ja nii saabki Drake endale oma elu armastuse ja Emelia saab teada mis värvi ta kasukas on ning kui tugevad on noored hundid esimeses 100 aastat.

Selline kerge, lihtne, tüüpiline noorte rikaste paranormaalne lugu. Taas kord Netgalley raamat.

Deceiving the Witch Next Door

Raamat: Deceiving the Witch Next Door by Melissa Bourbon Ramirez (2012)
Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/15764344-deceiving-the-witch-next-door
Mitte just kõige õnnelikum nõid Storie Bell ei oleks kunagi arvanud, et suurim oht tema tulevikule võiks olla Reid Malone, mees kelle eest ta aastaid tagasi põgenes. Pärast seda kui Reid on Texases maardlatega rikkaks saanud, on ta tagasi linnas, ning ta tundub olevat pähe võtnud, et ta teeb mida iganes, et takistada Storie raamatupoe avamist. Püüda sulanduda väikelinna ellu, olles nõid, on niigi rakse, kuid nüüd püüab ka Reid murda Storie reeglit Mitte kunagi tavalist surelikku suudelda. Kuid isegi nõiad ei ole valmis kõigeks.


Reid teab, et Storie pole vaid see mida esmapilgul näha võib. Kuid hetkel on tal vaid üks eesmärk: pääseda Storie poekesse ning leida sealt salapärane kadunud komponent ta isa millionit dollarit väärt samakale. Kui ta on selle komponendi leidnud saab ta tagasi linna minna ning oma lapsepõlve linnakese igaveseks seljataha jätta.


Kuid päevade möödudes armub ta vastu tahtmise Storiesse üha enam ... ning iga nende kohtumine viib teda üha lähemale arusaamisele, mis võib juhtuda, kui sa püüad nõida ninapidi vedada.
Romance, Paranormal


Mis ma oskan öelda ... see lugu on täpselt sama hüplik ja segane nagu on ka see lühikokkuvõte.


Tegu on siis ühe paranormaalse looga nõiast väikelinnas. Storie ema – nõid – on jätnud tüdruku isa kasvatada ning ise lennanud nelja tuule poole – või vähemalt on see see mida Storie isa on talle rääkinud. Kui Storie sai kakskümmend rääkis ta isa talle, et ta on nõid ja kinnitas sellega Storie ammust kahtlust, et ta pole päris tavaline. See esimene kord kui ta vihaga oma võimeid proovis – pilvi keerutas ja äikest kutsus – nägi teda pealt Reid. Nende kahe vahel tekkis otsekohene külgetõmme ja nad oleks peaaegu lõpuni läinud, kuid mingil teadmata põhjusel jäi nende kuum hetk poolikuks (kuni raamatu lõpuni ei tulegi välja miks see poolikuks jäi) ja Storie lahkus linnakesest.


Nüüd siis kaheksa aastat hiljem, kui Storie isa on surnud ja talle vana poe jätnud, on Storie linnakeses tagasi koos oma sõbranna ja selle lastega (kus nad kohtusid ja miks nad koos on ... kes seda teab). Neil on plaan selles vanas poes avad raamatupood/kohvik.


Reid ei suuda kuidagi unustada seda imeliku tüdrukut kellele ta aastaid tagasi järve järgi hüppas ja pärast seda ühe väga kuuma hetke veetis. Nüüd on ta linnakeses tagasi, kuna ta isa samaka retsepti eest pakutakse suurt raha, kuid selleks on esmalt vaja leida üks salapärane komponent, mille andis Reidi isale Storie isa. Kuna seda salapärast õli enam järel pole, tuleb seda otsida Storie isa endisest poest ja samas tuleb tal olla ka kindel, et Storie ei avastaks tema poe ja Reidi isa baari tagant õuest samaka masinat.


Kuid neil kahel on ju jäänud minevikus pooleli see kuum hetk ja nad mõlemad on mingil määral huvitaud milleni see oleks võinud välja viia. Seega särisevad tunded iga hetk kui nad koos on.


Kuid siis läheb asi huvitavaks – ja segaseks – kui välja ilmub Storie ema, ning teatab talle, et Storie on tegelikult üks kolmikust ja tema venna ja õe võimed on kadumas ning nad ise suremas ning neid saab aidata vaid Storie, kui ta koos emaga tagasi sinna nende maailma läheb. Storie teeb südame kõvaks, unustab oma inimeste maailma unistused ja otsustab emaga koos tagasi minna. Kuid enne veel ilmub välja Storie õde ja ütleb, et nende ema tahab tegelikult Storiet tagasi vaid selle pärast, et ta tahab nende kolme ühiseid võimeid endale varastada ning neid tappa.


Aga vahepeal on ka Reid teada saanud, et Storie on nõid ning vaatamata sellele ruttab talle appi, et ta ema teda minema ei viiks, sest Reidi süda tuksub nüüd vaid Storiele ja ta ei taha teda kaotada.


Tõsiselt ... üks segane ja nõrgalt ülesehitatud lugu, pidevalt on selline tunne nagu see peaks olema sarja teine või kolmas lugu, sest nii palju infot hüppab järsku loo sisse nagu peaks lugeja seda juba ennem teadma ja samas jääb ka palju asju poolikuks nagu peaks lugeja seda juba varem teadma.


Miks ma üldse lugesin? NetGallei raamat.

Forever Wicked

Raamat: Forever Wicked (Wicked Lovers #7.8, 1001 Dark Nights #1) by Shayla Black (2014)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/20452470-forever-wicked

Neid ei ühendanud miski muu kui kirg ...

Biljonäär Jason Denning on oma elu elanud kiiresti ja hoolimatult maailmas, kus kõik on ostetav ja müüdav, isegi kiindumus. Kuid see kõik muutus, kui ta kohtus „Gretaga“ kauni tundmatuga, kes oli valmis avastama oma varjatud ihasid. Tavalisest töölisperest pärit Gia Angelotti oli politseinik ning võitles õigluse eest – ning ta andus täielikult Jasoni armastusele. Pimestatuna ning sügavalt armununa, teeb Jason oma elu esimese impulsiivse sammu ning viib Gia altari ette.

... kuni nende teine võimalus tõestab neile, et neil võib olla ka ühine tulevik.

Siis kisub tragöödia Jasoni värske abikaasa ta käte vahelt ja ka ta elust eemale. Kui ta taas Gia leiab, annab Jason talle valikuvõimaluse: Gia võib veeta viimased kolm nädalat enne nende esimest pulmaaastapäeva Jasoniga või ta jääb ilma rahast mida ta midu oleks saanud Jasoniga abielus olles. Vastumeelselt nõustub Gia taas kord end Jasoni võimusesse panema ning tema voodisse naasma. Kuid kui Jason on saanud Gia täpselt sinna, kus ta tahab oma abikaasat näha, riskib Jason oma meelerahu kaotamisega. Pole vahet kui väga ta ka ei püüa, ta armub siiski taas oma abikaasasse. Kas Jason hakkab uskuma, et nende armastus on tõeline enne kui Gia taas kord lahkub, seekord siis igaveseks?

Erotica, BDSM

Mulle meeldib Shayla Blacki Wicked Lovers sari. See on siiani olnud huvitav ja andekas ja aegajalt vihaleajav ja mõnikord isegi absurdne, kuid ta on alati olnud hea lugeda. Kuid käesolev lugu ... see on nii tühi ja nii nõrk ... mõttetu.

Et siis Jason ja Gia – Dom/Sub – on abiellunud hetkeimpulsi ajel Vegases, samal ööl on Gia vend tapeti. Gia kiirustab tagasi koju oma pere juurde ja jääb vennanaisele abiks lapsi kasvatama. Jason kelle ema on olnud karjääri abikaasa pole oma pojale just väga head muljet armastusest jätnud ja seega ei oskagi ju Jason armastuses muud näha kui abielulepingus kirja pandud nõudmisi ja lubadusi. Kuid Gia on Itaallanna, seega on pere talle esmatähtis ja kui ta Jasoni nõudmistele ei allu läheb Gia ta juurest minema.

Jason mossitab, ootab Giat tagasi ja nii möödub pea aasta.

Kui nad siis kord taas kohtuvad pakub Jason Giale, et veetku too koos Jasoniga need viimased kolm nädalat, mis on veel jäänud enne nende abielu esimest aastapäeva ja ta maksab talle üsna kopsaka summa, või jääb Gia ilma kogu rahast, mis selle abieluga oleks tal õigus saada.

Mõeldud tehtud, Gial on vaja seda raha vennalastele.

Ma tõesti mõtlesin, et nüüd tuleb edasi see, kuidas Jason seob ka ennast selleks kolmeks nädalaks Gia eluga, et näidata talle, et ta saaks sellega hakkama, et ta pole vaid ennasttäis Dom, kellel kõik asjad taandatakse numbritesse, ka armastus. Kuid ei, loomulikult viib Jason Gia oma elamisse, järgneb tüüpiline BDSM stseen. Ja see, mis sellele järgneb jätab mulle mulje, et Jason ei taha endale naist – oi ei – tal on vaja kahte nukku, ühte voodisse (seda täispuhutavat, anatoomiliselt korrektsete aukudega) ning teist majast väljapoole (seda Barbi nukku, keda saab riietada ja teistele näidata ja ka sellel peaksid olema anatoomiliselt korrektsetes kohtades augud).

Ning kogu loo kirsiks oli see, et Gia, kes tagus rusikatega vastu rinda ning vandus, et ta ei taha olla trofee naine, et tema elus peab olema reaalne eesmärk, et ta tahab kuritegevusega võidelda, viskab esimesel võimalusel oma politseiniku märgi nurka ning hakkab heategevusorganisatsiooni juhtima – ühesõnaga hakkab tegema täpselt seda mida kõik biljonääride trofee naised teevad.

See oli selline tõsiselt pealiskaudne lihtsalt kirjutamise pärast kirjutatud lugu, siin polnud tugevat taustalugu ega ka häid karaktereid. Kahju.