Once Upon a Christmas Kiss

Raamat: Once Upon a Christmas Kiss (Wicked Widows #3.5) by Manda Collins (2014)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22495917-once-upon-a-christmas-kiss

Kui Söör Lucien Blakemore oma nõbu häärbesisse saabus nädalasele jõulupidustustele, on ta üllatunud nähes seal preili Winifred Nightingale teiste külaliste seas. Winifred on Yorkshires Lucieni naabri õdede õpetajanna, kellel on ilusad silmad ning keda Lucien on alati pidanud kättesaamatuks, kuid kuna ta on tema nõbu juures kui külaline – ning mitte miski ei loo õiget meeleolu paremini kui üks jõuluaegne puuvõõrik …

Preili Winifred Nightingale ei oleks kunagi ettegi aimata osanud, et tema külaskäik õe juurde jõulude ajaks lõppeb jõulude veetmisega kohaliku lordi külalistena. Kuid suurem üllatus tabab teda siis kui ta avastab, et üks külalistest on ka tema tööandjate kena naaber söör Lucien Blakemore. Nendevaheline külgetõmme on vastuvaidlematu, kuid külaliste seas on ka üks vana vaenlane, kes on nõuks võtnud teha nende esimesest suudlusest puuvõõriku all ka nende viimane.

Romance, Criminal, Christmas

Et siis kui Ulakate leskede sarjas jälitab keegi pahar kõiki kolme ühe surma juures viibinud leske, ning haub neile kõigile verist kättemaksu, siis antud loos on pahariks lihtsalt armukadedus.

Lucien on juba ammu olnud Winniest sisse võetud ning on just mõtlema hakanud, et kui ta jõulupidustustelt tuleb, hakkab ta tõsisemalt Winniet mõjutama, kui üllatus üllatus, Winnie on temaga samal peol. Ja mis veelgi mugavam, keegi jätab Winniele tuppa solvava kirjakese. Lisaks sellele karjale vallalistele noortele naistele ja nende asjatajatele mammadele, liitub külalistega üllatavalt ka üks kunagine Winnie tööandja perepoeg, kes on püüdnud Winniet ebasobilikult ära kasutada.

Ei jäägi muud üle, kui Winnie peab pöörduma Lucieni poole ettepanekuga – Hei, äkki mängiks et oleme kihlatud, siis jätab too kretiin mu rahule. Kuid Lucien ei taha vaid mängida, ta tahab tõsist kihlust, kuid seniks kuni Winnie oma tõelise jaa sõna annab, võib ka mängida.

Kui panused on nende poolt tõstetud, siis tõstab seda ka teine pool – esiteks torgitakse Winniet uinutisse kastetud nõelaga, et jätta muljet nagu ta minestanuks rasedusest, siis veetakse kelgumäele, täiesti nagu muuseas, kõigi silme all, keset kõigi teiste mäest alla tuiskamisi, mäe kõige ohtlikumale nõlvale kivimürakas vaid hetk enne seda kui Winnie ja ta kiusaja mäest alla tuiskavad. Anna kannatust!!!

Väike jala väljaväänamine, Winnie jaa sõna , siis veel mõned häälekad JAA sõnad ja oiged ja meie õnnelik paar naudib mesinädalaid juba enne pulmi.

Ja siis kui kõik teised pahari kandidaadid on kas sõpradeks pööratud, või nende osalus pahategudes on välistatud jääb järele vaid üks kandidaat – ning pärast tema vihapurset ja eneseõigustust puudub tal veel vaid hullumeelne naer.

Täpselt nii nagu Ulakate leskedegi lood oli ka see üsnagi absurdne ja uskumatu lugu, kuid kuna tegevus toimub jõulu ajal, kui seltskond käib uisutamas ja kaunistusi metsast otsimas ja kelgutamas, siis on see lugu nii armas ja lihtne ja kiire.

Võõramaalane 1 raamat (Outlander)

Raamat: Võõramaalane 1 raamat: Katoatud ja Leitud, Diana Gabaldon, tõlkinud Lauri Vahtre (1991, Eesti keeles 2014)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23157707-v-ramaalane-1-raamat   

Aasta 1945. Briti armees õena teeninud Claire Randall on teenistusest vabanenud ja veedab oma abikaasaga - kellest sõda ta pikaks ajaks lahutas - romantiliste Šoti mägede vahel teisi mesinädalaid. Paraku satub Claire pahaaimamatult üht iidset, Stonehenge´i-taolist kiviringi uudistades tagasi minevikku. Ühtäkki on ta kistud intriigide, röövkäikude ja klannivaenuste keerisesse aastal... 1743. Ja mitte ainult seda. Peagi on kaheks kistud ka tema süda - kahe täiesti erineva mehe vahel, keda lahutab kakssada aastat.

History, Romance, Time travel, Action

Lõpuks ometi siis on Diana Gabaldoni Outlander sari eesti lugejateni jõudnud. Kirjastus Varrak andis septembris välja esimese osa Võõramaalase raamatust. (Rahvaraamat, Apollo). Teine osa on siin.

Millest siis räägib see raamat, millele ma nii suurt kiidulaulu laulan.

Lugu on Clairest, noorest naisest, kes pärast II Maailmasõda on peale kuut aastat taas koos omaabikaasa Frankiga Šotimaal, nende teisel „mesinädalal“ enne kui Frank asub tööle Oxfordi ülikoolis ajaloo õppejõuna.

Sõja ajal lahus olles, elasid läbi erinevaid õudsusi, Claire välihospidalis ja Frank M15 salajastel ülesannetel ning nüüd õpivad nad taas üksteist tundma, harjuvad taas üksteisega külastades Šotimaa looduskauneid kohti. Kuna Frank on ülimalt huvitatud oma suguvõsast, siis külastavad nad ka kohalikku kirikuõpetajat, kes jagab Frankiga genealoogia fanatismi. Lisaks kõigile muudele kohtadele külastavad nad ka Loch Nessi ja Craigh na Duni nimelist mäge kus on kivide ring.

Claire läheb ka üksi üles Craigh na Dunile, et uurida seal ühte lille, mis meenutas talle väga meelespead, kuid siiski polnud seda. Üleval mäel olles astub/kukub Clair läbi kivilõhe …

… ja ühtäkki polegi ta enam päris samas kohas, sest kuigi kõik on sama, kuid siiski on mõningad erinevused. Kui ta siis ka veel satub šotlaste ja punakuubede võitlusele, hakkab ta veelgi rohkem kahtlema, kas kõik on ikka korras.

Seletust otsides satub ta kokku mehega, kes on vägagi sarnane tema abikaasaga, kuid siiski mitte, ning kui selgub et mees on Jonathan Randall, Franki kauge esivanem, ei oska Claire enam midagi asjast arvata – ta on kas mõistuse kaotanud, keegi mängib temaga väga julma mängu, või ta on tõesti kakssada aastat ajas tagasi rännanud.

Randalli käest päästab Claire üks šotlane ning peagi kohtub ta terve salga šotlastega, kelle seas on ka noor punapäine Jamie, kelle on õlaliiges paigast ära ja kuulihaav õlas. Kuigi Claire mõtles alguses vaid sellest kuidas nende meeste seltskonnast minema saada ning Invernessi põgeneda, ei suuda ta siiski vaikides pealt vaadata kuidas  Jamie õlga väevõimuga

 tagasi liigesesse pusitakse ning temas lööb välja tema rindeõe koolitus ning ta läheb Jamiele appi.

Seega kui šotlased oma ulualusest lahkuvad võtavad nad Claire kaasa. Teel ei tea kuhu, meenub Clairele info mida ta on Frankilt kohalike mägede kohta kuulnud ja räägib sellest ka Jamiele, seega päästab ta nende reisiseltskonna varitsusest. Peale võitlust võtab Jamie ta taas enda ette hobusele ja teekond jätkub. Kuid ühel hetkel vajub Jamie hobuse seljast maha, ning Claire avastab, et lisaks kahele eelnevale vigastusele on Jamie saanud ka noahaava ning poissi maapõhja vandudes (teistele šotlastele nalja tehes) seob ta taas Jamie haavad ning vaatamata Claire vastuväidetele jätkatakse teekonda.

Niiviisi jõuavadki nad Leochi lossi, kus Claire saab teada, et ka Jamiel on olnud ebameeldiv kokkupuude Randalliga ning räägib Columile võimalikult tõepärase loo, kuidas ta metsa sattus ning miks ta vaid aluskleidi väel oli.

Dougal ja Colum on mõlemad veendunud et Claire on kas Inglaste või Prantslaste spioon, seega hoiavad nad teda lossis kuna nad saavad ta jutu tõesuses kinnitust. Seniks aga, et mitte lihtsalt käsi rüppes istuda, pakutakse Clairele võimalust asuda lossi tohtri ametit pidama.

Peagi toimub lossis MacKenzie klanni kogunemine, kus uuendatakse ka kõigi MacKenzie maadel elavate truudust Leochi isandale. Claire arvab et saab seda suurt sündmust ära kasutada ning lossist põgeneda, kuid satub Jamie otsa ning seega peavad nad mõlemad lossi tagasi minema ning ka Jamie peab otsusele jõudma, kuidas oma lojaalsust tõestada.

Lisaks vande andmisele kuulub kogunemise juurde ka jaht ning mägismaa mängud ning Clairel arstina tuleb tohterdada nii jahil kui mängudel vigasaanuid ning aidata surra ka jahi käigus surmavalt vigastatud mehel. Dougal mõistab, et Claire on kogenud surma vägivaldsel viisil, seega tema kahtlused süvenevad veelgi.

Pärast kogunemist läheb Dougal rännakule mööda MacKenzie maid, et koguda renti ka neilt asunikelt, kes kogunemisele ei tulnud ja ta võtab Jamie ja Claire endaga kaasa, mõlemad oma eesmärgiga.

Teel olles saab Claire nii Dougali kui ka Jamie kohta üha rohkem teada ja tema tunded Jamie suhtes muutuvad üha segasemaks. Ühe suurema küla ligiduses viib Dougal Claire kõrtsi kohtuma kohaliku punakuue kapteniga, kes osutub Randalliks, kes pole sugugi huvitatud Claire uuesti vabadusse lubamisest, sest kuigi Claire pole Inglise spioon, tahab Randall siiski teada tõde, kes ta on. Et Claire mitte tagasi Fort Willliamisse viia Randalli kätte piinata, ei jää Dougalil muud üle, kui et ta pakub Clairele ainukese pääsemisena välja abielu šotlasega.

Kuigi Claire vannub et ta ei abiellu (sest ta on ju abielus Frankiga, isegi kui Frank pole sündinudki veel ja ta kavatseb siiski kivide juurde tagasi minna ning oma aega naasta) tuleb tal siiski abielulepingule alla kirjutada, pruutkleit selga tõmmata, pohmakast üle saada, hambad risti suruda, kui nad lähevad samasse kirikusse, kus ta Frankiga kunagi tulevikus abiellub, nõuda Jamielt tema päris nime ning siis tuleb tal siiski nõustuda nii Inglise kui ka Gaeli keeles ning anda ka paganliku kombe kohaselt verevanne.

Kuid ega sellest ei piisa, abielu tuleb ka voodis kinnitada. Ning Jamie on veel süütu … ta on suudelnud ja mitte vähe, kuid ei midagi muud. Seega tuleb Clairel võtta ohjad enda kätte. Kõik ei lähe ladusalt, sest Claire on siiski abielus ja tema jaoks on see Franki petmine, kuid sügaval sisimas on ta ju Jamiest huvitatud ning kui nad on tunde rääkindu, üksteist puudutanud jõuavad nad ka lõpuks asjani … ning ülejäänud on ajalugu :).  Ühesõnaga sealt enam tagasiteed pole.

Neil on kolm päeva rahulikku aega, et nad saaksid veelgi enam üksteisega tutvuda, harjuda, kohaneda ja siis tuleb edasi minna. Seekord siis Jamie reisile tuleku põhjuse juurde – Jamie peab üles otsima selle punakuuest desertööri, kes nägi pealt seda tapmist milles Jamiet süüdistatakse ning miks ta pea ees tasu on välja pandud.

Jamie ei taha Claire sinna kokkusaamisele kaasa võtta, sest ta ei tea, kas tegemist on lõksuga ning alles nad pidid võitlema teiste punakuutest desertööridega, kes püüdsid Claire vägistada ning Claire pidi ühe neist tapma. Claire on pühaviha täis, et teda maha jäetakse ning ühtäkki ta mõistab kus ta on ja kui lähedal ta on kividele. Kuigi tal tõmbab süda rinnas valust kokku, et ta peab Jamie maha jätma ilma ühegi sõnata, asub ta siiski kivide poole teele. Kuid kõik ei lähe nii nagu plaanitud.

Kui ta siis Fort Williamsis taas Randalliga silmitsi on, püüab ta endast kõik anda, et teda Edinburgi vangi ei saadetaks. Randall näitab ka Claire peal oma sadistlike kalduvusi (kuigi selleks hetkeks polnud Marki De Sade veel lastetoastki välja saanud :)). Jamie riskib kõigega ning päästab Claire, andes sedasi Randallile kätte kaks trumpi – ta teab et Jamie on tagasi Šotimaal ja Claire on ta abikaasa.

Põgenedes öö varju seletab Jamie miks Randall teda sedasi vihkab/ihaldab ning suure tüli ja karjumisega saavad ka Claire ja Jamie oma pinged maandatud.

Viimases peatuspaigas jõuab nendeni sõnum, et neid oodatakse kiiresti tagasi Leochisse.

Kui nad lossi jõuavad taipab Claire ühtäkki, et kuigi neil on Jamiega koos olnud väga hea, ei ole ta kunagi tõsiselt mõelnud, kas mitte Jamie teda lihtsalt ära ei kasutanud, ning nüüd kui nad tagasi Leochis on võib Jamie ju vabalt tagasi minna selle neiu juurde kellega Claire teda suudlemas nägi. Taas kord teatab ta Jamiele oma seisukohti väga häälekalt ning Jamie paneb ta paika väga efektiivselt.

Sellega lõppeb siis see osa, mis on esialgu ära tõlgitud. Lõppeb nagu üks tore armastuslugu ikka lõppema peab, siis kui paarike leiab oma õnneliku nüüd ja igavesti, kuid see sari pole mitte ainult armastuse leidmisest vaid see on armastusest aastakümnete pikkuses abielus, isegi kui nad on vahepeal kakskümmend aastat lahus.

Tulevas osas saab teada millist osa mängib Claire ja Jamie loos Gellis Duncan, milleks on Randall võimeline, mis on Jamie õe lugu.

Outlanderi televisiooni versioon on jõudnud oma esimese kaheksa osaga peaaegu sama kaugele kui antud raamat ja uued osad jõuavad vaatajateni alles tuleva aasta 4 aprill. Kui tahate vahepeal asjalikku infot sarja ja raamatute kohta koos armsate piltidega nii Sam Heuganist kui ka Caitriona Balfest, siis vaadake siia.

Minu eelnevaid arvustusi Diana Gabaldoni raamatute kohta, saate lugeda siit(A Breath of Snow and Ashes, An Echo in the Bones ja Written in My Own Heart’s Blood)

Kui te raamatut lugema hakkate, siis hoidke oma eelarvamused kaugel ja olge avatud kõigele uuele ja te ei pettu kohe kindlasti!

VisitScotland tegi Dianaga intervjuu raamatu sünniloost nende kodulehe jaoks, seda saate vaadata siin. Üks lause mida Diana oma raamatu alles avastanud lugejatele ütles jäi minuga - ... ma ütlesin neile "Avage see raamat üks kõik kust kohast, lugege kolm lehekülge ja kui suudate raamatu uuesti kinni panna, siis ma maksan teile 1 dollari." ja ma pole ühtki dollarit maksma pidanud.

Afternoon Delight

Raamat: Afternoon Delight by Anne Calhoun (2014)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22872970-afternoon-delight

Sarah McCall, toiduauto kaasomanik ning hiljutine Manhattanile kolinu,  naudib iga hetke oma uuel tööl – kas see on siis auto uue menüü lihvimine, linnaga tutvumine või siis pärastlõuna voodis veetmine koos seksika parameedikuga, kellest saab üsna kiiresti tema lemmik klient.

Romance,

Afternoon Delight on üks vägagi armastusromaani reeglite järgi kirjutatud raamat. Meil on tugev, räsitud, kena kangelane ning väike, tugev ning elav kangelanna. On armas kohtumine, kuum seks, võistlus, arusaamatused, südant lõhestav lahkuminek ning uskumatult armas taas kohtumine.

Lugu on siis ühest toidufännist/kokast kes on kolinud San Franciscost New Yorki peale seda kui ta on kaks aastat oma sureva tädi eest hoolitsenud ning New Yorgi kohalikust parameedikust, kes ei ela tuleviku nimel, sest ta ei suuda ette kujutada tuleviku kus ta kaotab armastatud inimesed, seega elab ta praegu ja üksi.

Nad kohtuvad, nad magavad, nad mängivad, nad hakkavad üksteise seltsis end mugavalt tundma, nad armuvad, nad lähevad lahku, nad piinlevad oma otsuse käes ning nad leiavad üksteist taas.

Selline tüüpiline lugu ja päris loetav lugu.

Aga – kui tavaliselt öeldakse et ärge hinnake raamatut kaane järgi, siis tavaliselt ikka annab raamatu kaas mingigi idee, mis on raamatu sisuks, kuid selle raamatu kaas – sellel pole sisuga mitte midagi tegemist.

The Vines

Raamat: The Vines by Christopher Rice (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/22672662-the-vines

Spring House on korralikult renoveeritud istanduse mõis New Orelansi äärelinnas, kuid selle maja õõvastava ajalugu on ammu unustatud. Kuid miski pahaendeline elutseb siiski selle vana kinnistu pinnases.

Peale seda kui maja praegune omanik ja pärijanna Caitlin Chaisson näeb pealt kuidas ta abikaasa teda tema enda sünnipäeval teise naisega petab, püüab naine omal enda elu võtta mõisapargis olevas lehtlas. Kuid ta ei sure, tema veri äratab hoopis lehtla aluses mullas puhkava pimeda jõu. Järgneb kaos ning hommikuks on Caitlini abikaasa jäljetult kadunud ning mehe armuke on hulluks läinud.

Spring House aia hooldaja tütar, Nova, on alati kahtlustanud et selles vanas majas luurab ringi miskit õelat ning pärast sünnipäevale järgnenud segadust kutsub Nove Caitlini võõrandunud sõbra Blake endale appi, et asjas selgust saada. Nad mõistavad peagi, et selle kurja ja ebamaise jõu kättemaksuiha on miski, mis võib neile mõlemile palju maksma minna.

Fantasy, Horror

Anne Ricet teate? Interviu vampiiriga ja The Wolf Gift autor. Vot Christopher on tema poeg, kes on juba aastaid kirjutanud põnevusraamatuid, kuid õuduslugude kirjutamises on see tema esimene katsetus.

Lugu on siis ühest vanast majast, kus on palju orjasid armutult kas surnus näljutatud, töötatud või siis pekstud. Üks nendest ohvritest on vandunud kättemaksu istanduse viimasele julmale omanikule, kes sai surma maja põlengus/hävingus. Keegi ei tea täpselt, mis juhtus tol ööl kui maja hävis, kuid peagi ehitati uus maja ja maja sai ka uued omanikud.

Caitlin ei ole mingi lõunaosariikide kaunitar, ta on pigem tütarlaps kellele tunti kaasa, sest ei arvatud et ta kunagi abikaasat leiaks. Ta isa on isegi püüdnud Caitlini parimale sõbrale Blakele maksta selle eest, et ta tema tütrega kurameeriks ja abielluks, kuid Blake on gei ja ta ei taha Caitlinile sellist saatust.

Caitlin on siiski abiellunud, politseinikuga, kes päästis Blake uppumissurmast, kui teda oli jõhkralt selle pärast pekstud, et ta on gei ja kinni seotud paisu põhja, kuid see politseinik on ka mängusõltlane ja naistemees, seega kui Blake hoiatas Caitlinit, et Blake on taas oma vanad kombed üles soendanud, süüdistab Caitlin Blake selles, et mees tahab tema abikaasat hoopis ise endale ja seega valetab Caitlinile, ning nende sõprus puruneb aastateks.

Nüüd siis on Caitlini sünnipäev, pidu toimub perekonnale kuuluvas Spring Houses ja Caitlin näeb vannitoa ukse vahelt, kuidas tema abikaasa …

Ta tormab lehtlasse, käes katkine šampuseklaas ja asub oma veene susima, kuid lehtla põrandalaudade alt tulevas välja väädid koos lilledega, mis ei lase ühelgi verepiisal raisku minna ning näitavad Caitlinile mismoodi seal mõisas kunagi orje koheldud oli. Kui Caitlini haavad on parandatud ja tema emotsioon endasse imetud, tormavad väädid eemal olevasse tööriistakuuri, kuhu tema abikaasa on oma kallimaga põgenenud, ning nad maksavad mehele julmalt kätte.

See oli siis algus. Järgneb Nova ja Blake uurimisretk, veel natuke verd ja satikaid ja vääte ja surma ja paljastusi ja pilguheite minevikku ning paljastusi ja tapmist ja uuestisünde …

Päris hästi kirjutatud õuduslugu, mis küll ei pane sind igaks juhuks varbaid tagasi teki alla tõmbama või siis hetke mõtlema, enne kui jala diivanilt tagasi maha paned, kuid siiski tekib õrn õõnsustunne hinge.

 

Mulle isiklikult hakkasid paar asja väga vastu ja paari asja tähtsusest ei saanud ma väga palju aru, kuid see on mu isiklik probleem, see ei tee raamatut veel halvemaks.

Päris hea lugu.

Escape From Reality

Raamat: Escape Form Reality (Invitation to Eden #3) by Adriana Hunter (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/21938638-escape-from-reality   

Kui vormikas, üksik ning raskustes armastusromaanide autor Leila Connor saab salapärase kutse veeta nädalane puhkus troopilisel saarel, tundub see lihtsalt liiga hea, et olla tõsi.

Kes saatis talle selle kutse? Miks lõhnab ümbrik kui mehelikkuse kehastus? Ning mis kõige tähtsam, miks tema?

Leial on selja taha jäänud rida untsu läinud suhteid, allamäge libisev karjäär ning talle tundub, et tal pole midagi kaotada, kui ta selle kutse vastu võtab. Kuid kui ta saabub oma sihtpunkti, eemal kõigest mida ta kunagi üldse teadnud on, ei saa ta lihtsalt teisiti, kui kahelda oma otsuses.

Seda siis niikaua, kuni ta kohtub uskumatult kena Sebastian Phillipsiga, piiantud võõraga, kellel on tumedad saladused ning mehega, kes võtab küsimata. Vaid ühe puudutusega elustab Sebastian Leilas peidul olnud igatsused. Enne kui Leila arugi saab on ta kistud vastupandamatu kire mängu, kus tõde paljastatakse ning fantaasia ja reaalsuse vahelised jooned muutuvad ohtlikult ähmaseks ning ta kardab et tal pole enam tagasiteed.

Erotica, Action,

Siis kolmas raamat sellest imelikust Invitation to Eden sarjast. Mul on tunne nagu oleks 27 kirjaniku koos istunud ühel seminaril või lihtsalt kirjanike kogunemisel ja otsustanud, et nad kirjutavad üheskoos lühilugude kogumiku. Igaüks kirjutab oma loo, ning ainukesed punktid mis kõigil on ühised on järgmised: 1) tegevus toimub saarel nimega Eden, 2) saarel on loss, 3) saare omanik on salapärane megarikas erak, 4) tegemist on säriseva armastuslooga, 5) saarel saavad kõik fantaasiad/soovid teoks. Kui võrrelda neid kahte raamatut, siis on neil juba erinevusi saare/lossi/omaniku kirjeldamises, seega on ilmselt kõik 27 lugu täis möödalaskmisi põhilistes punktides :). Aga see selleks.

Kuidas ma siis iseloomustaks seda lühilugu – see oli nagu Austenlandija Fantasy Islandi kohtumine või siis Kuidas kirjutada armastusromaani ning seda ka reaalsuses elada käsiraamat. :)

Leila tuleb kirjanike seminarilt, kus tema viimase raamatu käsikiri on pihuks ja põrmuks tehtud, ning ta on täielikus kirjaniku põrgus – tal puuduvad ideed ja julgus uuesti kirjutama hakata. Enne veel kui ta kojugi jõudnud on leiab ta ukse alt kutse ja kuigi ta hetkeks kahtleb, kas läheb, siis ta vägagi tüütu ning piire mitte tundev naaber suisa lükkab oma ligitikkumisega Leila kodust põgenema.

Kui ta siis lõpuks saarele jõuab, siis hakkab ta nägema nägemusi, mille ta esialgu kirjutab üleväsimuse arvele. Saarel kohtub ta selle kuulsa kirjanikuga, kes on teda sinna kutsunud selleks, et tema kirjutamisele ja raamatutele uus hingamine anda. Iga õhtu annab kirjanik Leilale uue ülesande ja hommikul annab tagasiside eelmise õhtu kirjutamisele.

Järgmisel hommikul, kui Leila läheb randa ujuma, jääb üks moment ta jalg põhjas kahe kivi vahele kinni, ning ta on peaaegu uppumas, kui ühtäkki tuleb talle appi noormees, kes on peaaegu üks ühele see kangelane kellest ta just eelmisel õhtul on kirjutanud. Rannale jõudes ta minestab ning ärkab oma toas, nagu ta poleks hommikul välja läinudki. Sellest šokeerituna ja inspireerituna sukeldub ta taas kirjtamisesse ning nii jätkub pea päev päeval kõigi seitsme päeva jooksul, mis ta seal saarel on: õhtul/päeval kirjutab, peagi kohtub ta taas Sebastianiga, peaaegu täpselt nii nagu ta on just seda kirja pannud.

 

Nädal on möödas, ning tal tuleb tagasi koju minna. Ta tunneb sügavat kurbust, et Sebastian oli vaid tema fantaasia vili, kuid ta on ülimalt rahul oma uue käsikirjaga. Koju jõudes, selgub aga et ta on endale uue naabri saanud …

See lugu oli juba parem, tore, kuum ning kui peaks olema huvi kuidas kirjutada armastusromaani, siis siit raamatust saab väga häid näpunäiteid.