Avelynn

Raamat: Avelynn by Marissa Campbell (2015)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23848159-avelynn  

On aasta 869. Avelynn, kaheksateist aastane ilus ning salajas paganlik Somerseti maavanema tütar, on kogu oma elu elanud ümbritsetuna armastusest ning mõistmisest. Ta pole veel leidnud meest, kes ta südame põksuma paneks, kuid seni pole ka ta isa sundinud teda abielluma. Üheskoos teadetega peagi puhkevast sõjast, sunnib Avelynni isa teda kihlusesse Demasiga, mehega kes ihaldab vaid Avelynni rikkust ning positsiooni. Kui kardetud abielu üha reaalsemaks muutub, pöördub Avelynn oma usu poole, rännates rannikule, et otsida vastuseid iidsetest rituaalidest, kuid leiab Alrik Verekirve ning kuuskümmend teist viikingit, kes on seal maabunud.

Alrik ei ole nagu ükski teine mees, keda ta oma elu jooksul kohanud on, ta on tugev ja intrigeeriv. Ka Alrik armub koheselt Avelynni ilusse ja julgusesse. Nende vahel lööb lõkkele kirglik salasuhe, kuid neid hoiab tõeliselt kokku saamast palju enam kui vaid ahne kihlatu.

Kui Saxonid ja Viikingid alustavad sõjaga leiavad Avelynn ja Alrik end eri pooltelt ning saatuse meelevallast. Kas nad saavad jääda truuks nii oma rahvale kui ka üksteisele?

Romance, History, YA

Minu jaoks oli selle raamatu näol tegu ühe noorte täiskasvanute romaaniga, mis toimub esimesel sajandil. Raamatu tutvustuses oli, et see lugu peaks sobima Diana Gabaldoni raamatute austajatele, kuid minu jaoks oli tegu ühe nõrga Outlanderi fanfictioniga, millest võib leida mõningaid sarnasusi Outlanderi looga, kuid see ei ole ajarännu ega ka eepilise armastuse lugu. Pigem võiks seda lugu võrrelda Viikingite telesarja ümberpööratud looga, sest siin on peategelaseks tütarlaps Inglismaalt, mitte Inglismaale saabuvad viikingid.

Et siis lugu on ühest noorest tüdrukust, kes elab esimese sajandi Inglismaal, mida pidevalt ründavad viikingid ning kus sisemiselt keevad pidevalt võimuvõitlused vendade ja vallaslaste vahel – kõik tahavad olla tipus ja rikkad ning võidelda viikingitega. Avelynn on ühe suurema paruni tütar ning teda on kasvatatud koos vennaga kui sõdureid isa poolt ning Avelynni ema kasvatas teda enne oma surma kui tulevast pea preestrinnat.

Kui Avelynn sai seitseteist otsustas ta isa, et tüdruk peab abielluma. Ta oli juba aastaid tütrele pakkunud igasugu kosilasi, kuid Avelynn oli nad kõik ära põlanud, kuid nüüd, kui viikingite oht taas pead tõstma hakkab, otsustab isa tüdruku tulevikku kindlustada ja ta mehele panna. Kuid Avelynn on kogu oma elu unistanud mehest nagu ta isa, kes on armastav ja mõistev ning kes ei suhtu oma naisesse kui orja ja hüpiknukku. Seega läheb Avelynn salaja rannikule, et küsida seal maagilistelt kividelt nõu, mida edasi teha. Vastus jätab ta segadusse, seega läheb ta veel kord salaja rannikule, et viia läbi kevadise pööripäeva riitus. Kui ta seal siis ümber oma lõkke riituse tantsu lööb leiavad ta viikingid. Kuid need pole nagu need teised viikingid, kes on juba kaua aega mööda külasid ja linnu käinud, inimesi tapnud ja maju põletanud. Alrik on haritud ja tsiviliseeritud ning ta hoiab ka oma mehi kõvasti kammitsas.

Nende kahe vahel tekib hetkega põletav iha, kuid neil pole aega oma tundeid realiseerida, seega lepivad nad kokku järgmise randevuu järgmise täiskuu ajal. Taaskohtumist oodates saadab Avelynni sõbranna ta muretsema seerumit rasestumise vastu ning annab talle vägagi üksikasjaliku õpetuse seksi kohta.

Kui Alrik ja Avelynn taas kohtuvad veedavad nad kogu öö üksteise käte vahel ja … Avelynn peab siiski abielluma ta isa väljavalituga, ta isa ja vend on läinud mandrile kuninga poolt saadetud ristiretkele, Avelynn leiab sugulased kellest tal aimugi polnud, ta näeb pealt asju mida ta näha poleks tohtinud ning tema tulevane osutub kellekski vägagi ohtlikuks ja …

Tegu on ühe üsnagi kergesti aimatava looga, ning iga kord kui lugu nagu hakkaks juba mingil määral õnneliku lõpu poole liikuma, tuleb miski vahele, mis seda takistab, kuid see miski on tavaliselt midagi väga õõvastavat. Selles loos on esindatud kõik seksuaalsed kalduvused ning nii mõnigi tegelane on Sadist. Sellele lool oli väga hea mõte, kuid teostus, ei olnud just kõige parem, ta oli loetav kuid mitte väga usutav (oh, te saate aru küll mida ma mõtlen :)).