Hiding from the Light

Raamat: Hiding from the Light by Barbara Erskine (2002)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/1103210.Hiding_from_the_Light

Manningtree ja Mistley valdadel on must minevik. Aastal 1644, kui Inglismaad juhtis puritaanlik parlament, piinas seal palju naisi Matthew Hopkins, Cromwelli Nõiaküttide Kindral. Ning tänapäeval pidavat väidetavalt kummitavama Hopkinsi ja tema ohvrite hinged ühte Hight tänava poodi.

Emma Dickson on loobunud oma vägagi edukast karjäärist, ning nüüd ajavad teda hulluks nägemused minevikust ning Nõiaküti ohvritest. Meeleheitel pöördub Emma kohaliku kirikuõpetaja poole, kuid ka tema on millegi seletamatu võimuses – millegi mis isegi ähvardab Emmat. Ning mida lähemale Halloween jõuab, seda enam on Emma tõmmatud sajandite pikkusesse vaenu. Kas ta suudab peatada vabaks lastud mineviku jõude, mis on toonud olevikku vaid segadust ja õudust?

Paranormal, Horror, History.

Nagu ikka Barbara Erskine raamatute puhul, on ka sel korral tegu suurepärase õuduslooga, milles on juttu nõidadest, nõiaküttidest, vaimudest, kadunud hingedest, massihüsteeriast, religioonist ning kinnisideedega inimestest. Parim raamat mida lugeda vahetult enne oktoobri lõppu, eriti, kui raamatus olev kalender ühtib täpselt käesoleva aasta kalendriga. See on selline raamat, mida õhtul lugedes mõtled ikka tükk aega, enne kui varba teki alt välja pistad, sest äkki ikka ei ole vaja enne magama minekut minna pimedasse kööki vett võtma, ning ka tule saab ju toas ära kustutada ilma voodist välja tulemata.

Ja nagu ikka, pr. Erskine raamatuid lugedes, tõstis minus pead, või siis käed, taas mu sisemine Homer Simpson, sest ma oleks nii hea meelega tahtnud kägistanud mõningaid tegelasi, kuna nad olid lihtsalt nii vihale ajavalt lollid, pimedad, kergeusklikud või siis lihtsalt õelad.

Lugu on siis Emmast, kes elab ja töötab Londonis, kuid ühel päeval ta näeb ühes ajakirjas pilti majast, mida ta kunagi lapsepõlves teadis. Maja on müügis ning ta lihtsalt peab selle maja ostma ja sinna kolima, vahet pole, millist hinda ta maksma peab.

Samal ajal on väikses Manningtree alevikus televisiooni filmigrupp, kes teevad filmi kurikuulsast nõiakütist Matthew Hopkinsist, kuna kuuldavasti kummitab ta alevikus nii mõndagi maja ja eriti ühte poodi.

Seega Emma kolibki oma uude majja, kohtub kohalikega ja ka vaimudega ja …

Miski on seal piirkonnas tõsiselt mäda, kuritegevus on ühtäkki kõige aegade kõrgeimal tipul, ning mitte keegi ei saa end turvaliselt tunda. Üks sõna sünnitab teise ning peagi on religioossemaid inimesi haaranud nõia hüsteeria. Ja piirkonna rahutud hinged kasutavad hüsteeria loodud energiat, et täide viia oma iidset kättemaksu.

Kellegi elu pole kindlustatud ning keegi ei tea mis võib järgmisena juhtuda. Kuid ka see lugu leiab oma lõpu, kas just sellise lõpu mida võiks oodata, või hoopis George R.R. Martini stiilis lõpu :), võib-olla mitte, aga selleks peate juba ise raamatut lugema.

Üks ülimalt suurepärane õuduslugu ning ärge siis unustage oma varbaid kaitsta, sest ei või iial teada, kes on teie voodi/tooli/diivani all. Ja pealegi, kui uskuda Matthew Hopkinsit, et vaid nõiad tulevad vette visatuna tagasi veepinnale, siis oleme me ju kõik nõiad.